Teema: Kas suvetööle jäetakse?

Tavaliselt tuleb küll. Muidugi nüüd on juunikuine suvetöö peaaegu olematuks sulanud, kool lõpeb 13.06, lõpuaktused on juba kuskil 20-22. 06, kui veel aineõpetajaks on keegi, kes on lõpuklassi klassijuhataja, siis jääb napilt umbes 4 päeva suvetöö sooritamiseks, oleneb veel, mis päevale pannakse see õppenõukogu, kus siis suvetööliste klassilõpetamine otsustatakse. Muidugi viimane õppenõukogu on tavaliselt umbes 30. august (või mis iganes on eelviimane tööpäev enne 1. septembrit, mõnes koolis võib-olla ka 31. augustil, aga see on jälle petlik. Vahepeal on õpetajate puhkus ja lastel siis suvevaheaeg ja kooli tullakse ca 21. augustil ja siis võib ka mõnel päeval mingi õpetajate koolitus või konverents hoopis olla. Ühesõnaga: suvetöö on paberil nagu olemas, aga päris elus on selle sooritamiseks väga napilt päevi (vanasti oli tavaliselt pisut üle kahe nädala+ tagavaravariandina siis paar päeva veel augustis), nii et kui mõnel on aines suured lüngad või koguni mitmes aines suvetöö, siis eks selle sooritamine ole üsna keeruline missioon, eriti arvestades, et paljud täiendavale õppetööle jäävad lapsed kipuvad ka mõne päeva vahele jätma või õppimist mingiks ajaks unarusse jätma/pealiskaudselt võtma. Selles mõttes on see ikkagi õpilase huvides, et vähemalt teoorias peaks see aitama õppimata jäänud olulisemat teavet omandada, et välistada järgmises klassis veel suuremat mahajäämust.

Kui aastahinne on mitterahuldav (kaks), siis tavaliselt ikkagi jäetakse suvetööle ehk täiendavale õppetööle. Mõnikord kestab täiendav õppetöö vaid paar päeva, aga mõni peab käima jaanipäevani ja veel augustiski.

Suvetööd ei maksa karta. On hea, kui laps saab oma asjad selgeks ja tehtud ning saab arusaamise, et võiks õigel ajal oma asjad tehtud saada.

Kui ei taha suvel koolimajas istuda, siis tasuks kohe õpetajaga rääkida, kas ja kuidas saaks kohe hakata oma ebaõnnestunud või tegemata töid ära vastama. Kui on vaja, et lisaks tööde vastamisele õpetaja ka täiendavalt selgitaks-õpetaks, siis seda on enne kooliaasta ametlikku lõppu raskem saada, kuid küsida ikka võib.

#4000789:

Vau, kas tõesti tähendab suvetöö mõnda päeva juunis? Minu lapse koolis pandi suvetööle jäänutele hinne välja ikkagi augusti lõpus.

Kui on vaja, et lisaks tööde vastamisele õpetaja ka täiendavalt selgitaks-õpetaks, siis seda on enne kooliaasta ametlikku lõppu raskem saada, kuid küsida ikka võib.

Õppeaasta lõppeb muide 31.08.

Jah, saab ka juunis. See võib oleneda ju, kui palju lapsel on tegemata jäänud ja kui palju tal nt kolmest puudu oli. Augustisse jäävad sageli pigem need, kes juunis korralikult kohal ei käi või käia ei saa, kellel oli mõnes aines kõik trimestrid puudulikud või kellel oli suvetöö mitmes aines. Või siis kui õpetaja mingil põhjusel juunis ei saanud väga tihti suvetöölistele tunde/tundi teha, oli nt koolitusel või haiguslehel vms, läks varem puhkusele, kuigi hea oleks, kui kool selleks puhuks ikka mingi asenduse korraldaks, aga alati ei pruugi see võimalik olla. Ja muidugi võib ka olla erinevusi, nt mõni õpetaja põhimõtte pärast teebki kõigile suvetöölistele augustis ka tunde, aga tavaliselt on lastel mingite teemade peale ja mingi arv töid või üks suur arvestus vaja sooritada ja kui saab varem sooritatud, lõpeb ka suvetöö ära.

Jah, loomulikult jäetakse ludrid suvetööle. Silm ka ei pilgu. Õpilane teab 01.09.21 alates, mida on vaja teatud aines teha ja on terve õppeaasta tilli näppinud ja nina nokkinud. Peab ära vastama KÕIK tegemata jäänud asjad. Edu soovin caid talle terve suve õppimisega.

Ma imestasin juba kooliajal, mis kohaga need laiskvorstid mõtlesid – kui kooliskäimine juba niigi vastukarva oli, miks nad siis veel tahtsid suvevaheajastki koolis käia?!

Kas pikendatud õppetööle jätmine on õigustatud, kui õpilasel on kursuste hinded  3, 3, 3,  2,  3, 3 (st üks 2 ja ülejäänud hinded kolmed) ?  Minu 11. klassi lõpetav tütar jäeti ühes aines pikendatud õppetööle ja õpetaja väitel peab ta koolis käima praegu kuni jaanipäevani ning lisaks ka augusti viimasel nädalal.

Otsisin hindamise juhendeid, võib-olla ei arvestata enam aastahinnet, vaid kõik kursused peavad olema vähemalt “3”.   Minu loogika järgi peaks aastahinne tulema 3 (ja see on ka tema ainus negatiivne hinne,  ülejäänud on neljad-viied).

Klassijuhatajale kirjutasin,  aga ta pole mu kirjale vastanud.  Tütar on väga vastu, et ma ise selle aine õpetajaga suhtleksin, kardab, et see tekitab talle selle probleeme. Samas aga on minu meelest ebaõiglane,  et aineõpetaja keeldub praegu puuduliku hinde parandamisest,  ehkki tütar käib iga päev koolis, õpib ka kodus  ja on valmis vastama (koolis õpetaja annab ainult leheküljed ja artiklid, mida koolis olles läbi lugema peab).

#4006096:

Loe kooli kodukorda ja hindamisjuhendit. Gümnaasiumis ei ole aastahindeid ja mõnes koolis on küll nõue, et järgmisesse klassi liikumiseks peavad kõik kursused rahuldavad vähemalt olema. Ma arvan, et sa ei saa õpetajat mõjutada varem vastama panema last. Üldiselt on täiendava õppetöö vorm üsna õpetajast sõltuv. Mõni laseb omandada mingid kindlad põhitõed selles kursuses, mis oli puudulik, ja teha arvestuse, mõni vaatab, mis konkreetsel õpilasel omandamata jäi, ja vastavalt sellele teeb programmi. Kui arvad, et peaks saama varem selle arvestuse sooritada võid ju proovida kuidagi õpetajaga või juhtkonnaga seda teemat puudutada, aga su lapsel võib ka õigus olla, et sellega võid olukorra tema jaoks keerulisemaks teha, kui on kiuslikku tüüpi õpetaja, kel juhtkonnaga head suhted ja tema ametikohale järjekorda ukse taga pole.

Aitäh!

Lugesin kooli hindamisjuhendit (millegipärast arvasin, et see on kogu EVs ühtne, mitte igal koolil eraldi) ja seal on tõesti järgmisesse klassi üleviimise eelduseks,  et kõik kursusehinded peavad olema vähemalt rahuldavad).

Jätan siis asja nii nagu on, st läheb uuesti vastama augusti lõpus. Õpetajat ma loomulikult mõjutada ei saa ega ka taha, aga tahtsin uurida, kas on mingeid muid probleeme (nt tütre käitumine, suhtumine vms), miks ta nüüd suvel pikendatud õppetööga ühele poole ei saa. Kuna käitumine ja hoolsus on eeskujulikud ja tunnistusel (peale selle probleemse õppeaine) vaid üks “4”, ülejäänud viied,  siis lihtsalt loll ta ju olla ei saa.

Tütrest on küll kahju, kuna tean,  et ta on kõvasti õppinud ja lõpuklassi üleviimine seisab vaid ühe kursusehinde taga.

#4006238:

#4004381:

Ma imestasin juba kooliajal, mis kohaga need laiskvorstid mõtlesid – kui kooliskäimine juba niigi vastukarva oli, miks nad siis veel tahtsid suvevaheajastki koolis käia?!

On suur hulk lapdi, kellele tegelikukt ei sobi suures pundis õppimine. Samas üks- ühele õppides saavad nad teemast üsna ok aru.

Tegelikult on see suur jura ja vabandus laisale ja lollile lapsele. Aastate jooksul pole ükski suvetööline olnud ebaseltskondlik, vaid mudalaisk tegelane, kes ei jõua esimetsesse tundidesse, feilib iga kohustusliku tööga, ei liiguta lille ka selleks, et koolitööd tehtud oleks. Mõistusel pole reeglina mitte midagi neil ludiridel viga, kõik on puhas laiskus.

#4007614:

#4007546:

Tegelikult on see suur jura ja vabandus laisale ja lollile lapsele. Aastate jooksul pole ükski suvetööline olnud ebaseltskondlik, vaid mudalaisk tegelane, kes ei jõua esimetsesse tundidesse, feilib iga kohustusliku tööga, ei liiguta lille ka selleks, et koolitööd tehtud oleks. Mõistusel pole reeglina mitte midagi neil ludiridel viga, kõik on puhas laiskus.

Laiskusel on sageli põhjus, enesesundimise oskuse puudulikkus, raskused teiste tähelepanu olukorras õppimisele keskenduda. Mina on väga palju istunud konsultatsioonides nende nö. laiskade õpilastega ja see ei ole kaugeltki nii lihtne, et õpilane on lihtsalt laisk. Nö laiskusel on väga palju erinevaid põhjuseid. Üks väga suur põhjus on kodu, kust laps pärit on. Kodu, kus mitte kunagi lapse elus ei ole teda järjekindlalt toetatud/ sunnitud oma kohustusi täitma ja prioriteete paika seadma. Väga vähesed meist kasvavad kohusetundlikuks ilma vanematepoolse abita, see ainult tundub sulle, et sa sündisid kohusetundlikuna. Ikka jälle tuleb sama muster välja, et tegemata kodutöödega lastel lihtsalt ei ole mitte mingit kodupoolset tuge. Vanemad ei jaksa/ viitsi nende laste kõrval istuda ja oma nõudmistes kindel olla. Lapsed hakkavad kodus õppimist vältima siis kui tunnevad end ebakompetentsena ja tunnevad, et pingutus, mis vaja on teha, on hoomamatult suur. Paraku tunnevad ka nende vanemad, et pingutus pärast päevatööd last toetada, nõudlikult kasvõi kõrval istuda, kuni kodutöö on tehtud, on liiga suur. Ja kui vanemad ei suuda end sundida pingutama, mida siis lapsest tahta.

Laisk on oma olemuselt tööd vm. pingutust vältiv, tegevusetut olelust armastav tegelane ning seal pole küll mingeid põhjuseid – laisk on laisk.

Kodutoetuseta õpilane on hoopis midagi muud.

Ei maksa õilistada 8.ja 9. klassi või gümnaasiumi lapsi, kes oma tööd teha ei viitsi. Selles vanuses peaks olema juba mõistust niipalju, et teada – õpitakse endale.

Ja pole vaja ka pugeda mingi vaimse tervise jura taha – see näib ka uus moeasi olevat.

Kuna annan põhiainet koolis ja näen lapsi 4-5 tundi nädalas ja õpetan neid alates neljandast klassist järjepidevalt, siis olen enamasti kursis kodude ja võimete jms.

Jään oma arvamusele kindlaks – logard on logard. Ja logard, kes ei viitsi terve õppeaasta jooksul tööd teha, saab väärilise tasu ja selleks on suvetöö.

#4007628:

#4007624:

laisk on laisk.

Sinul on õnne olnud, et sinule jagas saatus kätte kaardid, mis aitavad sul pingutuse raskusest üle olla ja end sundida. Mõni teine inimene paraku sünnib teistsugusena ja siis on väga vaja seda vanematepoolset tuge, et õppida, kuidas end sellest ” laiskuse” ringist välja aidata, kuidas ületada see tohutu kartus pingutuse ees. See, et laps näib olevat üleolev ja hoolimatu peidab sageli vajadust kompenseerida seda ebakompetentsuse tunnet, mida suutmatus end pingutama sundida tekitab. On ka muidugi selliseid, kelle abstraktsioonivõime ei ole piisavalt hea, et ta ei suuda leida mingit motivatsiooni, miks õppida, sest mitu aastat ette planeerimise võime areneb alles hilisemas vanuses.

See on muidugi psühholoogia aspektist täielik jama, et laiskus on laiskus. Laiskusel on väga palju erinevaid neurooloogilisi, füüsilisi või sissekujunenud harjumuslikke põhjuseid. Laiskus on ainult sümptom. Ei tasu olla üleolev, kui enesele saatus paremad kaardid jagas.

Tänapäevane koolisüsteem on seetõttu tuksis, et kõike analüüsitakse üle. Mis kuradi neuroloogilised ja füüsilised eripärad?

Laiskuse pole mitte mingeid variatsioone, lihtsal soovimatus oma tagumikku liigutada. Kui õigel ajal seda ei tee, siis maksad selle eest hiljem. Maailm toimib lihtsalt.

#4006238:

#4004381:

Ma imestasin juba kooliajal, mis kohaga need laiskvorstid mõtlesid – kui kooliskäimine juba niigi vastukarva oli, miks nad siis veel tahtsid suvevaheajastki koolis käia?!

On suur hulk lapdi, kellele tegelikukt ei sobi suures pundis õppimine. Samas üks- ühele õppides saavad nad teemast üsna ok aru.

Siis peab neil olema targad vanemad, kel on aega neid õpetada, või raha, et eraõpetajad palgatada. Sest kui loota, et meie riigimaksudest saab suurele hulgale lastele üks ühele õpet võimaldada, siis võib sama hästi seda Eesti viie rikkama riigi hulka jura ka juba uskuma hakata.  Sellist õpet saavad ikkagi ainult tugevate keskendumisraskustega vms vaimse häirega lapsed ja nendegi hulgast sugugi mitte kõik, kes peaks.

Olen ise samuti suvetööle vahel lapsi jätnud. Kõik ei saa kodust piisavalt tuge selleks, et nad järjekindlalt kooliasjadel aasta jooksul silma peal hoiaks ja paljudel pole jaksu ka kooliaasta sees juba kogunema hakkavaid võlgnevusi koheselt lahendada, pigem hakkavad need kuhjuma, sest näiteks matemaatikas tugineb järgnev oskus eelmisele. Samas kui anda kevadel kui muud asjad kaelast võimalus end käsile võtta ja keskenduda, siis suudavad need lapsed end kokku võtta küll ja individuaalne lähenemine ja võimalus  pealtvaatajateta arutleda ja küsida tekitab ka huvi ja usku enda võimetesse. Raskem on lugu nendega, kes tohutult palju puudunud on ja siis paneb näiteks Rajaleidja sind fakti ette, et olgu suvetöö positiivsele hindele sooritatud selle asemel, et öelda, et laps peaks istuma jääma. Võib öelda, et ega need kelle puhul kooli ja õpetajat survestatakse niikuinii järgmisel aastal edasi ei jõua, sest koolis käimise harjumus ja selle vajalikkuse paratamatus saab selliselt “sooritatud” suvetööle tugeva löögi. Suvetöö 10 päevaga on võimalik aastaga tekkinud üksikud lüngad siluda ja teadmised n-ö ühtsesse tervikpilti siduda, mitte tervet aastat peaaegu täies mahus esmakordselt läbida, sest valdaval osal sellistest pole ju ka võimed üle keskmise.

#4008040:

Nö ” laiskade” laste halvustamine tegelikult eesmärgile lähemale ei aita. Eesmärk on, et võimalikult paljud lapsed kasvaksid produktiivseteks ühiskonnaliikmeteks, õpiksid pingutust mitte vältima. Näpuga näitamine ja mõnitamine selle tulemuseni ei vii. See tegevus lihtsalt pakub teatud sorti inimestele rahulolutunnet. Mõnitamine halvab ja vähendab veelenam võimalust, et inimene pingutama hakkab sest toidab jäävususkumust. Samas individuaalne tugi on minu kogemuste järgi üsna tulemuslik, laps saab oma kartustest üle ja ühel hetkel märkad, et enam polegi kedagi kõrvale vaja, et inimene pingutaks. See kõik ei välista nõudlikkust ja kõrgeid eesmärke, pigem vastupidi. Ühiskonnale kadunuks jäävad inimesed tihti just seepärast, et raskel hetkel, kui oleks vaja lühiajalist tuge, ei ole kedagi kõrval aitamas.

Lootus tarkadele vanematele meid ühiskonnana edasi ei aita, sest targad vanemad kipuvad pigem vähem lapsi saama, kui enese taastootmiseks ja ühiskondlike teenuste toimimas hoidmiseks vaja oleks.

Jutt päris naljakas pean silmas viimast lôiku. Kes on tark vanem?  Kas see kes oskab mata ülesandeid lahendada. Mina ka oskan kui natsa meelde tuletan. Pole probleemi, aga teisele seletada ei oska. Probleem kohe. Kui lapsed ei môista, siis otsivad abi tasuliselt eraôpetajalt, kes seletab tôesti hästi teema ära. Mul jääb rôôm arve tasuda. Leian et see on lastele abi.

#4012807:

#4012568:

#4004784:

Minu õpilased on alati enne jaani oma täiendava õppetöö tehtud saanud ja neis koolides, kus mina olen õpetanud, ongi enamus suvetöölised jaanipäevaks oma asjad tehtud saanud.

Olen ka õpetaja. Minu aines õpilased üldjuhul suvetööd sooritatud ei saa. Kui ikka terve õppeaasta ei ole midagi õpitud ja aastahinne on puudulik, siis on ju mõeldamatu, et 2 nädalaga jaaniks (või siis +2 nädalaga augustis) saab kogu materjal rahuldavalt omandatud. Võiksime siis ju iga ainet õpetada 2 nädalat kooliaastast ja tehtud. Kuue kuuga põhikoolis kooliaasta läbi ja 6 kuud puhkust?

Kas sinu suvetööle jäänud õpilased siis õppeaasta jooksul üldse ei õppinud? Mina käisin ikka juba esimesest trimestrist (veerandist) järel ja utsitasin, kellel aine omandamisega oli raskusi. Mul oli juba augustis plaan valmis, et mina kedagi suvetööle jätta ei taha. Nendel vähestel, kes kõigele vaatamata siiski suvetööle jäid, olidki vaid mõned teemad omandamata jäänud. Suvetööl tegelesime vaid nende teemadega. Mõni pidi nädala jooksul paar korda end näole andma ja üht-teist esitama. Mõne teisega läbisime individuaalselt need konkreetsed teemad uuesti.

Sa oloed naiivne, kui arvad, et piisab, kui õpetaja teeb plaani. See on nii, kui on õpilased, kel on motivatsioon või keda õnnestub motiveerida ja kes käivad koolis. Muidu peab see plaan olema hinnete kirjutamine mitte millegi eest, kui ei ole õnne omada neid õpilasi, kes vähemalt tundi kohale ilmuvad ja ise ka midagi omandada või üle korrata proovivad (või siis on loomulikult nii arukad või aine neile kerge ja huvitav vms toredad variandid). Ja see “ise ka” ei tähenda, et õpetaja ootaks, et õpilane iseseisvalt õpiks uue teema selgeks, vaid seda, et kui töö on tulemas, siis õpilane ikkagi mingil määralgi prooviks seda talle õpetatud materjali üle vaadata ja omandada ja töötaks tunnis kaasa jne. Õpetaja saab huvi äratada, saab motiveerida, aga sellestki ei piisa alati.