Esileht Pereelu ja suhted Kas tänapäeval üldse on veel suhteid, mis kestavad läbi elu?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 83 )

Teema: Kas tänapäeval üldse on veel suhteid, mis kestavad läbi elu?

Postitas:
Kägu

Küsimus pealkirjas. Lihtsalt tekkis eluolu ja tuttavaid vaadates selline tunne, et ega ei ole sellist asja, et paarid läbi raskuste kokku jäävad ja koos vanaks saavad. Ikka hüpatakse suhtest suhtesse, lapsed ripalik, kärgpered .. Kuidagi nii kahju sellest, vaatan oma meest, kellega 15 a koos olnud, ja mõtlen, et kummal meist siis keskeakriis peale tuleb ja ‘tunded kaovad’. Palun rääkige teie oma tutvusringkonnast, oma suhetest, kuidas tundub, kas üldse keegi hindab veel koosveedetud aastakümneid ja tahabki ühe ja samaga olla kogu elu?

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suures osas on nii, et pealtpoolt on ikka kullakarvaline, seest aga siiski siiruviiruline. Kui on pikk abielu, siis see ei pea tähendama, et neil probleeme pole. Kuigi olen päris palju kohanud seda, et kui võtta mingi kuldpulmapaar ja kasvõi paar nende kitsaskohta kooselu jooksul, siis väga palju on neid, kes nende asjade pärast kiirelt lahutavad, aga teised mitte. Ma ei mõtle just petmist. Sest seegi väga erineb. Palju väiksemate asjade korral lähevad osad laiali.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ongi huvitav, et elus on erinevad inimesed su teel. Küll oleks igav ühe mehega terve elu elada. Lapsi jah ei maksa mitmega teha, seda küll. Ei ole kunagi väärtustanud sama kaaslasega elu lõpuni elamist ega abielu. Elu on näidanud, et ühe mehega elanud naised on parajad ullikesed ja heas mõttes naiivsed, kes elavad omas mullis, tagudes vastu rinda, et nende mees küll nii ei tee 🙂

+5
-47
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vaatan oma meest, kellega 15 a koos olnud, ja mõtlen, et kummal meist siis keskeakriis peale tuleb ja ‘tunded kaovad’.

Kui nii juba mõtled siis on jama majas. see pole…nojah mis ikka. kurb.

+1
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

No leidub ikka selliseid. meie oleme mehega 28 aastat koos, oleme küllalt erinevad inimesed, aga austame üksteist ja teineteise huvisid, mul ei tule mõttessegi teda kellegi vastu välja vahetada ja loodetavasti ka temal mitte. Kui juba kokku jäime, siis olgu nii. Ma vaatan, et lapsed on igatahes rahul, et mingigi kindel koht selles muutlikus maailmas olemas.  Elu on niigi huvitav, miks peaks tormama ühest suhtest teise, ennast otsides.

+21
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ise olen juba teist korda abielus, aga oleme juba palju aastaid koos jõudnud olla.
Aga tahtsin seda öelda, et mina üldse aru ei saa, kust need statistikad ja kärgpered tulevad. Mu sõbrsnnadest vaid üks korra lahutatud ja minuga sarnaselt on ta juba aastaid teises abielus. Mu sugulastest ka vaid üks. Kollektiivis on ca 30 inimest ja paljude aastste jooksul on vaid üks kolleeg lahutanud. Kärgperesid ka pole. Ja siis igalt poolt loen, kuidas tänapäeval ikka palju lahutatakse

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ongi huvitav, et elus on erinevad inimesed su teel. Küll oleks igav ühe mehega terve elu elada. Lapsi jah ei maksa mitmega teha, seda küll. Ei ole kunagi väärtustanud sama kaaslasega elu lõpuni elamist ega abielu. Elu on näidanud, et ühe mehega elanud naised on parajad ullikesed ja heas mõttes naiivsed, kes elavad omas mullis, tagudes vastu rinda, et nende mees küll nii ei tee 🙂

Mina mõtlen samamoodi (olen naine). Siin saab selle eest muidugi ainult miinuseid.

Minu arvates oleks ideaalne see, kui lapsed kasvaksid ühes peres kasvõi enam-vähem suureks, aga kui lapsed läinud, siis küll ei näe enam ühtegi asjaolu, miks sama mehega koos olemine hea peaks olema. Või noh, miks see parem peaks olema kui lahkuminemine. Mulle ka meeldib pigem see, et elu teises pooles oleks vaheldust ka. Isegi üksi on sageli põnevam kui selle vana mehega. Elu on dünaamiline, mitte et jäädki ühe ja sama inimesega 50-ks aastaks kokku teineteise nägusid vahtima.

See on lihtsalt minu arvamus. Ma ei väärtusta elukestvaid abielusid, nagu ka mitte elukestvaid töökohti. Ka üks-kaks-kolm sekspartnerit elu jooksul oleks õudne. Mul oleks oma elust kahju.

+8
-29
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lühike vastus on ei. Meil on 21.sajand ja kõik on tarbimiseks, sealhulgas inimesed. Kahjuks.

+15
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ongi huvitav, et elus on erinevad inimesed su teel. Küll oleks igav ühe mehega terve elu elada. Lapsi jah ei maksa mitmega teha, seda küll. Ei ole kunagi väärtustanud sama kaaslasega elu lõpuni elamist ega abielu. Elu on näidanud, et ühe mehega elanud naised on parajad ullikesed ja heas mõttes naiivsed, kes elavad omas mullis, tagudes vastu rinda, et nende mees küll nii ei tee 🙂

Sest sa ise tuled ka katkisest perest ja sul on oma ema näol selline peremudel ees, et mehi tuleb iga paari aasta tagant vahetada.

+24
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina sain oma tormilises nooruses õige ruttu aru, et seks lõbu ja vahelduse pärast ei ole väärtus omaette. Eelistan iga kell kvaliteeti kvantiteedile. Mul on oma mehega 20 aastat olnud väga hea koos ja igavust pole tundnud. Usun küll, et veedame ka vanaduspõlve koos.

Kui sellist partnerit ei kohta, kellega põnev läbi elu kulgeda, kellega suurepärane klapp ja kes sind päriselt armastab, siis muidugi on vast parem tõesti otsida seda õigemat. Minul on neist inimestest pigem kahju. Sügav ja rikas suhe ühe inimesega on märksa väärtuslikum paljudest pinnapealsetest.

+32
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma sügavalt loodan, et jah.

Ma olen alles 32a. Mehega koos olnud 13a, abielus 4.
Isegi kui ma mehe peale hirmus kuri olen (olengi äkkvihaga, kiirelt tuleb, kiirelt läheb) siis ma ei taha temast siiski lahku minna. Elasin korra yle koha, kus mõtlesin tõsiselt selle yle, sest mehel on 1 harjumus, mis mulle ei meeldi aga otsustasin teda armastada kõikide muude asjade eest, mitte selle 1 asja eest vihata ja nyydseks olen juba sellega leppinud ja meil on sellega tekkinud omad kokkulepped nii et enam ei ärrita ka see asi nii palju.
Mu vanemad on koos olnud 40a. Mehe vanemad olid koos kuni 1 osapoole surmani.
Ma tõepoolest tahan oma mehe kõrval vananeda, olgu see siis nii sinisilmne, kui see ka ei tundu.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ausaltöeldes ei tea küll selliseid paare. Need, kes on kaua koos olnud, on seda siiski teinud seepärast, et ei saa majanduslikult üksi hakkama, on ühised lapsed, ühiskond mõistaks hukka jms mitte suurest armastusest ja koosolemise soovist.

+3
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil saab homme 24 aastat täis. Ütlen ausalt, et kuskil 9-10 aasta peal oli kriis ja oleks lahkugi läinud. Aga mida edasi -seda parem ja nüüd oleme väga armunud.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ongi huvitav, et elus on erinevad inimesed su teel. Küll oleks igav ühe mehega terve elu elada. Lapsi jah ei maksa mitmega teha, seda küll. Ei ole kunagi väärtustanud sama kaaslasega elu lõpuni elamist ega abielu. Elu on näidanud, et ühe mehega elanud naised on parajad ullikesed ja heas mõttes naiivsed, kes elavad omas mullis, tagudes vastu rinda, et nende mees küll nii ei tee 🙂

Miks arvatakse, et nad ei tea? No eks neid ullikesi on ka, aga minu suguvõsas on eelmises põlvkonnas mitu naist, kes lihtsalt kannatasid selle ära, et mees aegajalt küla peal käib.
Mina olen näinud palju lahutusi ja ühest suhtest teise hüppamisi. Mõnel juhul on need õigustatud olnud, kuid mõnel juhul tundub, et inimene ise ka ei tea, mida otsib. Küll on kärss kärnas või maa külmand.
Ise olen 25a samas suhtes, kuid ma ei klammerdu sellesse suhtesse. Tuleb see, mis tulema peab. Elame seni koos,kui meil on hea koos olla.
Sellest on küll hea meel, et lapsed on peaaegu suureks kasvatatud ja ei pea hakkama kahe vanema vahet külakorda käima, juhuks, kui me peaks ikkagi kunagi lahutama.

…ja vastates teemas püstitatud küsimusele, siis on ikka neid ka, mis püsivad elu lõpuni.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ongi huvitav, et elus on erinevad inimesed su teel. Küll oleks igav ühe mehega terve elu elada. Lapsi jah ei maksa mitmega teha, seda küll. Ei ole kunagi väärtustanud sama kaaslasega elu lõpuni elamist ega abielu. Elu on näidanud, et ühe mehega elanud naised on parajad ullikesed ja heas mõttes naiivsed, kes elavad omas mullis, tagudes vastu rinda, et nende mees küll nii ei tee 🙂

Mina mõtlen samamoodi (olen naine). Siin saab selle eest muidugi ainult miinuseid.

Minu arvates oleks ideaalne see, kui lapsed kasvaksid ühes peres kasvõi enam-vähem suureks, aga kui lapsed läinud, siis küll ei näe enam ühtegi asjaolu, miks sama mehega koos olemine hea peaks olema. Või noh, miks see parem peaks olema kui lahkuminemine. Mulle ka meeldib pigem see, et elu teises pooles oleks vaheldust ka. Isegi üksi on sageli põnevam kui selle vana mehega. Elu on dünaamiline, mitte et jäädki ühe ja sama inimesega 50-ks aastaks kokku teineteise nägusid vahtima.

See on lihtsalt minu arvamus. Ma ei väärtusta elukestvaid abielusid, nagu ka mitte elukestvaid töökohti. Ka üks-kaks-kolm sekspartnerit elu jooksul oleks õudne. Mul oleks oma elust kahju.

Eks litsilöömine ja rändkarikas olemine ongi tänapäeval popp ja naiste arvates on see märk, et neid tahetakse hirmsasti. Tegelikkuses on tegemist seest tühjade hingedega, kes sügelusele jalgevahel kohe järgi annavad ja järgmise mehe voodisse hüppavad, seniks kuni liblikad kõhus on. Kui enam pole, siis liigub rändkarikas edasi uuele mehele.

Aga nagu üks  mu sõber ütles, et las tõmbab ringi – ega SEE seal ära ei kulu.

+12
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ausaltöeldes ei tea küll selliseid paare. Need, kes on kaua koos olnud, on seda siiski teinud seepärast, et ei saa majanduslikult üksi hakkama, on ühised lapsed, ühiskond mõistaks hukka jms mitte suurest armastusest ja koosolemise soovist.

Minu õde abiellus ülikooli ajal, aastal 1983. Sellest ajast saati on nad koos ja on üles kasvatanud 3 last. Selle aja jooksul ei ole neil ilmselt mingitki lahkumineku mõtet olnud. Mu õemees on selline vanakooli mees, kelle jaoks pere ja lapsed on olulised. Õde on jälle temperamentsem, kes paneb peres asjad liikuma. Nad ongi koos selline tugev üksus.

Endal mul nii hästi ei ole läinud. Jäin suhteliselt noorelt leseks, aga abiellusin uuesti. Nüüd, hilises keskeas tundub, et on võimalik surmani koos elada küll.

Eks lapsed võtavadki kaasa oma päritolupere mudeli. Meie vanemad olid ka aastakümneid (õnnelikus) abielus. Nii et mina selle traditsioonilise peremudeli üle väga ei irvitaks.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest sa ise tuled ka katkisest perest ja sul on oma ema näol selline peremudel ees, et mehi tuleb iga paari aasta tagant vahetada.

Ei tule. Imelik arvamus sul. Minu ema ainus mees oli kuni surmani minu isa. Oled ise katkisest perest ja üldistad seda teistelegi? Masendav suhtumine. See oli nüüd küll minu kadunud ema solvamine praegu. Nõme inimene oled.

+7
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu lähimas tutvusringkonnas ei ole veel ühtegi lahkuläinud paari. Meie oleme tegelikult ainuke kärgpere – mehel siis on varasemast laps.

Ma lähtun teemapüstitusest, et suhe läbi elu võiks kesta alates laste saamisest. Sest muidu tekib küsimus, kas 20-aastaselt 1-aastane suhe ka läheb siin teemas arvesse või mitte 😀 Aga ma arvestan ainult lastega paare.

Ega ju keegi ette tea, mis elu toob. Meie oleme mehega koos 9 aastat, kauem, kui ta oma eksiga oli. Ootan 3. last (ühist, minul varasemaid pole).

Mu õde on oma mehega suhtes mingi 20 aastat, neist abielus äkki 16-17? Veel koos  ja ei tea, et oleks lahkuminekuplaane. Mõlemad alla 45aastased.

Lisaks on veel päris mitu tuttavat paari, kes on koos olnud peaaegu 15 aastat. Neist ühe puhul küll on teada, et vahepeal elasid paar kuud lahus, kuid siis ikka kolisid jälle kokku – teadaolevalt kõrvalhüpet ei olnud, aga naine “tundis, et asi ei ole enam see” (koduperenaine, liiga palju vaba aega  ülemõtlemiseks 😛 A, naine on mu sõbranna ja tema enda jutu järgi oli see just nii ). Sellest lahusolemisest on ka juba 3-4 aastat möödas. Teiste puhul ei tea, et oleks suuri kriise olnud – võibolla lihtsalt ei tea. Üks tuttav küll tülitseb palju oma mehega ka teiste nähes, aga ju neile sobib, sest tülitsesid samamoodi ka enne lastesaamist. Üks sugulane on oma naisega koos ka üle 15 aasta, abielus 2 aastat ja said hiljuti oma 5. lapse! Suvel käisime 3-lapselise pere vanemate pulmas, nemad on ka koos umb 15 aastat.

Muidugi ma ei tea, kas need suhted kõik püsivad “elu lõpuni”, aga pikaajalisi on küll palju, et päris iga 5 aasta tagant ei joosta uue juurde.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks litsilöömine ja rändkarikas olemine ongi tänapäeval popp ja naiste arvates on see märk, et neid tahetakse hirmsasti. Tegelikkuses on tegemist seest tühjade hingedega, kes sügelusele jalgevahel kohe järgi annavad ja järgmise mehe voodisse hüppavad, seniks kuni liblikad kõhus on. Kui enam pole, siis liigub rändkarikas edasi uuele mehele. Aga nagu üks  mu sõber ütles, et las tõmbab ringi – ega SEE seal ära ei kulu.

Litsilöömisega pole sellel mingit pistmist. Tänapäeva edukas ja majanduslikult kindlustatud naine ei lase ennast niiviisi kohelda, nagu need, kes kannatavad ära petmise, vägivalla ning muud “toredused”. Ma olen rahaliselt alates 14.a. iseseisev olnud, isaga kasvanud ja vähesega ei lepi. Kui ei sobi enam, tuleb mehel oma teed paluda minna.

+11
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidugi on, ei näe põhjust miks ei peaks olema.

Kodus ei mängi me mingeid enesekehtestamismänge. Nii palju muud toredat on koos teha. Laste kasvatamine: ise kasvavad, ja nagu iga asja puhul, mida vähem torkida, seda paremini kasvab. Kapis on ainult Spocki raamat. No igaksjuhuks, kui peaks tunne peale tulema, et maimukestega äkki ei ole kõik korras. Siiani vaja ei ole läinud. Ennetustööd teeme ka: hoiame distantsi mina-inimestega ja lapsele ei tohi soigujatest. Suhe: kuidas see suhte-tarkus oligi: Partneri keha tundmaõppimine viib 7 aastat, iseloomu tundmaõppimine järgmised  7 aastat ja hingeeluga tutvumine veel 7 aastat. Õnne kõikidel inimsuhte-usku inimestele!

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti on, osad on ju aastaid abielus.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie tutvusringkonnas on vastupidi, valdav enamus paare on juba 20+ aastat koos (oleme 40+). Niipalju kui mina tean on ka kriise olnud, aga mulle tundub, et kõik siiski armastavad ja austavad oma kaaslasi, on ühised väärtused, kogemused, lapsed jms, mis on pikas perspektiivis olulised. Ka minu sugulaste hulgas on lahutanud ainult üks paar. Samas mäletan oma hämmeldust, kui noorena külastasime mehe sugulasi, kes meile mingeid pilte näitasid ja sinna juurde rõõmsalt kommenteerisid, et “see on Mari, tema on Mardi tütar esimesest abielust ja Karl on tema poeg teisest abielust ja Kati on Karli praegune naine, aga Tiit ja Teet on Kati lapsed esimesest abielust ja Pille on Karli laps esimesest abielust…” jne jne. Minu meelest neil kõigil seal oli vähemalt teine kui mitte kolmas abielu käsil ja neile tundus see väga hästi sobivat, neid erinevate abielude lapsi ja lapselapsi oli seal sugulaste juures kohapeal ka parasjagu terve hulk ning kõik tundusid rõõmsad ja rahul. Nii et saab igatmoodi.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult on selliseid suhteid. Ise olen 15 aastat koos elanud, 1/3 sõpru sama kaua või kauem. Minu vanemad on 45 aastat koos elanud, Mehe vanemad jõudsid 50 aastat koos elada enne kui üks neist suri. Aga muidugi on palju ka lahku läinud paare.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga mina mõtlen, kas abielu peab ikka olema üks pidev suur pingutamine, raskustega võitlemine, igasuguse jama andestamine ja allaneelamine … Kas sellises suhtes on tegelikult üldse keegi õnnelik? Kui inimesed tõeliselt kokku sobivad, siis ei peaks kooselu üks pidev pongestamine olema. Ehk oleks vaimse tervise ja hingerahu nimel ikkagi parem tunnistada, et asi ei toimi, ja edasi liikuda.

+11
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu tutvusringkonnas ei ole lahutatud paare ja kärge ka kellegil ei ole. Koguaeg räägitakse nendest, aga mina ei tea selliseid.
Enamus minu tutvusringkonnas olevad paarid, leidsid teineteist 20ndate lõpus ja siis 30ndates tehti lapsed. Võibolla see lahku minek sellistel paaridel on vähe ebatõenäolisem, kuna nad on reaalselt valinud endale kaaslased. Pere ei loodud esimese armastusega.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ise olen juba teist korda abielus, aga oleme juba palju aastaid koos jõudnud olla.

Aga tahtsin seda öelda, et mina üldse aru ei saa, kust need statistikad ja kärgpered tulevad. Mu sõbrsnnadest vaid üks korra lahutatud ja minuga sarnaselt on ta juba aastaid teises abielus. Mu sugulastest ka vaid üks. Kollektiivis on ca 30 inimest ja paljude aastste jooksul on vaid üks kolleeg lahutanud. Kärgperesid ka pole. Ja siis igalt poolt loen, kuidas tänapäeval ikka palju lahutatakse

Paraku see number ikka on suur. Meil oma tutvusringkonnas neid lahkuläinuid ikkagi on. Vaielda võiks küll teemal, mis on kärgpere. Päris mitut tuttavat peret ma küll kärgpereks ei nimetaks. Lahku mindud ammu, laps kasvab ema ja ema uue mehega, pärisisaga ei suhtlegi (küll aga trügivad vanaemad-vanaisad lõpupidudele jne.), kus seal siis see kärg. Oma peres meil sama,meil oma pere, mehe lapsel ja tema emal oma pere. See, et mingi saba varasemast lohiseb ja nagu plekk on küljes, nojah…

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Me mehega 25 aastat koos. Aga ega me ka teineteist keskkoolist ei leidnud, kui teemaalgataja seda mõtles läbi elu kestvate suhete all. Minul on mu praegune abikaasa kolmas ja mina temal teine tõsine suhe. Kohtusime, kui olime 25-aastased.

Minu neiuajal oli veel tavaline, et kohe pärast keskkooli abielluti ja saadi ka lapsed kohe. Pean ütlema, et klassiõdedest, kes seda teed läksid, olid 25 aastat pärast keskkooli lõpetamist 2013. aastal enamus oma esimestest abikaasadest lahutatud. Ülikoolikaaslastest läks üks paar lahku suure tüliga 12 aasta ja kahe lapse järel. Teised on koos.

Lähemast sõpruskonnast on ka ainult üks paar lahku läinud. Ei pea silmas neid lahkuminekuid, mis toimusid 20ndates eluaastates veel seda õiget otsides. Aga kui on juba tõsises suhtes, kooselu v isegi abielu, lapsed, siis neist on üks paar tänaseks lahus. Üks paar oli veel selline, et nad olid ka abielus ja laps oli, aga nad ikkagi läksid lahku nii noortena, et käivad sinna 20-aastaste õige otsimise teemasse. Minu, 50-aastase inimese kogemus on seega, et lahku on läinud need paarid, kes väga noorelt hakkasid pereelu elama. Inimesed muutuvad selles vanuses veel väga palju, ja ka aeg muutus sel ajal väga palju.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole ka mina näinud neid 30-40-50a teineteise käekõrval läbi elu keplsevaid ja “ikkaa niiii armunud” paarikesi. Igaühe juures on olnud paar väga tõsist kivi, mille vastu paljude abielupaat pilbasteks läheks, need paari on teinud otsuse mitte lahku minna, olgu siis laste, maja, eneseuhkuse  jms pärast. Kes kakleb üksteisega iga jumala päev, kes saab sõbralikumalt hakkama, ainult üks paar on oma eluga väga rahul, et kunagi lahku ei mindud, kui asi õhus oli. Ja tegelikult nii iseendal kui nende lastel on päris uhke tunne öelda, et ” me ( mu isa ja ema) on abielus juba 48 aastat”. Mingi väärtus sel ju on, aga minu jaoks mitte küllalt, et halba suhet kannatada. Vanasti lihtsalt polnudki kuskile minna. Nüüd ollakse niikaua koos, kui tore on, kui enam ei ole nii tore, siis aidaa!

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei ütleks, et me mehega “ikka nii armunud” oleksime, aga ühtegi tõsist kriisi meil ka pole olnud (veel? ptüi-ptüi-ptüi!). 25 aasta järel me oleme teineteise parimad sõbrad. Mees on mind palju toetanud ja loodan, et ka minust on talle tuge olnud. Me oleme sarnase ellusuhtumisega, valime sama erakonda, meil on sarnane huumorimeel.

Seega ei maksa arvata, et aastakümneid koos ollakse ainult “maja, laste või uhkuse pärast”. Aga arvan, et kui koos olemine põhjustab peamiselt kannatusi, siis tuleks lahku minna. Aga on siiski ka neid, kes on koos, kuna neile meeldib koos olla, mitte millegi muu pärast.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tänapäeval on isegi võimatu normaalsesse suhtesse saada, rääkimata üldse aastatepikkusest kooselust 😀

+2
-6
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 83 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas tänapäeval üldse on veel suhteid, mis kestavad läbi elu?