Teema: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

Ma ei usu, et nii ühekülgne jutt tuli psühholoogilt, pigem on see ema tõlgendus enda vaatenurgast.
On teada tõde, et kui lapsevanem peab ennast ja oma perekonna suhtumist muutma, lasevad enamus lapsevanemad psühholoogi juurest jalga.
Peeglisse on raske vaadata. Nagu ma aru saan, kannatavad haige lapse tõttu nii perekond, klassikaaslased kui teised lapsed. Kas sa nende pärast ei taha lahendust otsida?
Kui oled huvitatud asjade muutmisest, siis võta ka teise psühholoogi arvamus ja paranda asja.

Olen ise ühe vägivaldse teemaga kokku puutunud. Lapse koolis oli äärmiselt vägivaldne poiss. Terve kool, klassijuhataja, direktor ja koolipsühholoog nägid poisiga mitmeid kuid vaeva, vanemad muudkui kinnitasid, et kodus on kõik korras. Kui mitu kuud asi edasi ei läinud ja kogu kool kannatas lapse vägivalla all endiselt, läks naabrite ema koolipsühholoogi juurde ja rääkis, et vägivaldse lapse vanemad olid aastaid tagasi suurte probleemide ja pikka aega kestvate tülidega lahku läinud ja neil on endiselt omavahel probleemid mis naabriteni ulatuvad. Psühholoogile jätsid lapsevanemad selle \”pisiasja\” mainimata.

Probleemiga tuleb tegeleda, liiva pea alla peitmisest ei ole kasu. Kui on probleemne laps, siis ole tänulik, et keegi on sellele õigel ajal tähelepanu juhtinud. Kas sinu arvates on sinu lapsega kõik korras?
Aita last ja teisi kes teda ümbritsevad.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

see on kindlasti asjalik postitus, aga teemaga ei haaku ühelgi viisil 🙁 ilmselt oli koolipsühholoogil sama info, et aspergeri sündroom ja lapse erivajadus kaovad, \”kui keegi sellele tähelepanu juhib ja vanem enam pead liiva alla ei peida\” (kurti last ja tema vanemat tuleb natuke sõimata ja kõik saab kohe korda, eks).
kui tavalise inimese sellist suhtumist võib mõista, siis mida ometi koolipsühholoogid ülikoolis õpivad! ta ei õppinud ülikoolis ju ometi seda, et vanemale, kes panustab tohutult lapse kasvatamisse, sest teisiti sellise lapsega ei saagi ja elu keerleb sellise lapse ümber, tuleb öelda,et nüüd alustame lapse kasvatamisega.[/tsitaat]

Sa reageerid üle. Teised tahavad sind aitada ja kui vähegi võimalik, tee ise abistajate valik keda usaldad. Niisama ei tasu probleeme jätta, need kipuvad üle pea kasvama.
Sellise lapse vanemana tuleb terve elu arvestada, et ise tuleb pidevalt kasvada ja see ei ole lihtne, et ise tuleb esmalt muudatusi teha.
Võta teise psühholoogi hinnang ja kuula mis temal on öelda.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

Ma arvan, et psühholoog tahtiski sind ja su last aidata. Aga ta kahjuks tegi seda täiesti valesti.
See on (kooli)psühholoogide tavaline häda, et nad hakkavad vanemaid süüdistama ja nende käitumisest ja pereelust vigu otsima.
Lapse muutmiseks on tõesti vaja vanematel endal muutuda ja kasvada, aga see ei käi nii, et mingi tädi tuleb vanemale nina alla hõõruma, mida kõike ta valesti teeb ja kui haiged peresuhted teil on.

Mitte ükski pere ei ole ideaalne ja mitte ükski inimene pole veatu.Meil kõigil on vigu ja asju, mida võiks muuta. Kõrvaltvaatajal on väga lihtne õpetada ja näpuga näidata, aga psühholoog ei peaks selline olema.

Hea psühholoog juhib kliendi niikaugele, et et inimene ise hakkab asju teisiti nägema ja soovib ise muutusi läbi viia. Mitte keegi ei muuda ennast mingi tädi tänitamise peale.
Ja ähvardused (laps satub vangi) või süüdistused (teiste laste kannatustes)… no andke abi. See ei ole normaalne.

Ma arvan, et sa saaksid palju teistmoodi teha, et oma lapse ja pere olukorda parandada. Võta omaks, et sa oled vigu teinud, sest me kõik teeme vigu. Otsi keegi, kes sulle nõu annab, mitte ei süüdista.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul on aspergeri sündroomiga 5.klassis õppiv laps ja see on õudne, mida koolipsühholoog lapsele ja mulle on öelnud: nüüd on last vaja kasvatama hakata (kuigi minu elu pöörleb lapse kasvatamise ümber tema sünnist alates) ja laps on väga paha laps. koolipsühholoogil oli ka nägemus,kuidas ma nüüd edaspidi last pean kasvatama, sest tema ju teab. samuti teadis ta, et kui ma last endiselt ei kasvata,siis ootab suurena last vangla. olles kuulnud, et pere teised lapsed kannatavad haige lapse tõttu, tegi ta etteheiteid meie peresuhete kohta, süüdistades mind teiste laste kannatustes. mitmete asjade kohta lapse ja meie pere elukorralduses uuris psühholoog, et kas on see teie arvates normaalne.

kellel on erivajadusega lapsed, kas te olete ka kogenud mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

ma arvasin seni,et koolipsühholoog peaks lapsi hoidma ja kaitsma ning eelkõige peaks talle lapsed meeldima. nüüd nägin,et sellise töö on valinud haigeid lapsi vihkav inimene.[/tsitaat]

Aga mida teised psühholoogid on öelnud/soovitanud?
Te ju käite ometi kuskil regulaarselt psühholoogi juures? Aspergeri puhul on see ülioluline, sest ühest küljest vajab laps(ja ka vanem) kõrvaltvaataja pilku, mis ütleks, kus saaks reegleid karmimaks timmida, teisalt on vaja sellele lapsele lõpmatuseni selgitada, et inimesed, kes neid kasvatada üritavad ei tee seda õelusest ega kättemaksuhimust.

Koolipsühholoogi juures käimine pole tõesti ju kohustuslik. Saite negatiivse kogemuse osaliseks- juhtub- eks me kõik ole sattunud mõne spetsialisti otsa, kes tundub olevat oma alal täiesti ebapädev(samas kellegi teise meelest võib ta olla igati tore inimene).

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei usu, et nii ühekülgne jutt tuli psühholoogilt, pigem on see ema tõlgendus enda vaatenurgast.
On teada tõde, et kui lapsevanem peab ennast ja oma perekonna suhtumist muutma, lasevad enamus lapsevanemad psühholoogi juurest jalga.
Peeglisse on raske vaadata. Nagu ma aru saan, kannatavad haige lapse tõttu nii perekond, klassikaaslased kui teised lapsed. Kas sa nende pärast ei taha lahendust otsida?
Kui oled huvitatud asjade muutmisest, siis võta ka teise psühholoogi arvamus ja paranda asja.

Olen ise ühe vägivaldse teemaga kokku puutunud. Lapse koolis oli äärmiselt vägivaldne poiss. Terve kool, klassijuhataja, direktor ja koolipsühholoog nägid poisiga mitmeid kuid vaeva, vanemad muudkui kinnitasid, et kodus on kõik korras. Kui mitu kuud asi edasi ei läinud ja kogu kool kannatas lapse vägivalla all endiselt, läks naabrite ema koolipsühholoogi juurde ja rääkis, et vägivaldse lapse vanemad olid aastaid tagasi suurte probleemide ja pikka aega kestvate tülidega lahku läinud ja neil on endiselt omavahel probleemid mis naabriteni ulatuvad. Psühholoogile jätsid lapsevanemad selle \”pisiasja\” mainimata.

Probleemiga tuleb tegeleda, liiva pea alla peitmisest ei ole kasu. Kui on probleemne laps, siis ole tänulik, et keegi on sellele õigel ajal tähelepanu juhtinud. Kas sinu arvates on sinu lapsega kõik korras?
Aita last ja teisi kes teda ümbritsevad.[/tsitaat]
aspide vanemad vaatavad vägagi peeglisse, nad ei saagi muidu hakkama oma lapsega.
ja probleemse pere vägivaldse lapsega võrdlus oli küll nüüd kohatu.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

õppinud inimene lihtsalt nii ei ütleks aspergeri emale. Seega on kõnealune koolipsühholoog üks rumal inimene, keda ülikooliharidus ei rikkunud.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

Mitte mis ta valesti ütles vaid kuidas ta seda tegi.

Mina käisin ka ühe terapeudi juures, mure oli suur ja enamike soovitusi katsetatud.
Lapse käitumine, õppeedukus, suhtlemised, tema käitumise mõjud kodustele…
Terapeut leidis lahenduse
Paneme lapse asenduskodusse, nii on teil kergem………
Jah see oli shokk. Ma tahan seda asjaliku nõu, tulen abi otsima ja…. uskumatu. Olin valmis ta kohtusse andma.
Tema aga asus asjalikult asju ajama. Jah see oli ametlik sekkumine, enne kui aru sai, et käitumishäiretga last ega tema vanemat ei aita kuidagi lapse kodust eemaldamine.
Niiet haridust suudab igaüks omandada aga kas ta oma valitud erialast aru ka saab on juba teine teema.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina näen asja nii:

Laps käib tavakoolis ja tänu sellele on probleemid. Ema ei taha (oska?) näha probleemi kaine pilguga ja seetõttu ka psühholoogist valesti aru saanud. On jah tõesti väga valus tõde kuulata. Olen selle ise läbi teinud. Vahetasin aspiga kooli ja see on uskumatu, kui normaalselt me nüüd elame – nii koolis kui kodus.

Vabandan südamest, kui valesti aru saan! [/tsitaat]

Huvitav, kuidas kooli vahetamine õdede ja vendade \”kannatusi\” vähendab? Kas mõeldakse õpilaskoduga kooli?

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

Meie vahetasime ka kooli aga uue kooliga kohanemiseks kulus 2 aastat.

RE: kas te olete kogenud erivajadusega lapse mõnitamist koolipsühholoogi poolt?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis see psühholoog siis valesti ütles? See kõik on ju tegelikult tõsi.[/tsitaat]
See on sama hea, kui minna kopsuvähiga arsti juurde, ja ehkki sa ise pole elus suitsu proovinudki, saad arstilt kõvasti sõimata, et ise oled oma haiguses süüdi, küllap sa ikka oled lapsest saati ahelsuitsetanud. Ravi muidugi ei saa, sest \”sa pead oma suhtumist muutma ja peeglisse vaatama, enne ei muutu midagi\”.