Teema: Kas te tülitsete reisidel oma kaaslasega

Enda praegusega ei tülitse üldse – mõlemal õnneks samas soovid reisimisel ja saame väga hästi läbi. Eksiga tülitsesime, nt rentisime auto, tema sõitis ja ma siis pidin nt waze abil teekonda otsima. Millalgi sain nt selle eest, et kuidas ma sellise teekonna sain sinna leida, mis läbi kruusatee läheb. Nagu ma peaksin teadma, mis tüüpi teed kuskil võõras riigis on. Sain lause stiilis, et “ise istud siin kõrval ja midagi tegema ei pea, kui meile normaalne tee leida ainult, seda ka ei suuda teha”. Õnneks nagu mainisin, siis tegu eksiga.

Praeguses suhtes puhkuse aeg meil just kõik väga hästi. Tülisid ei ole kordagi reisimisel tekkinud.

Öeldakse, et tõeline sobivus saabki selgeks just reisides. Kui muidugi leppimine ka kiirelt tuleb ja see teie nö normaalsus, siis pole häda. Mina aga leian, et stressiolukorras teisele turja karata ei ole õiglane. Minu jaoks oleks see viimane reis.

Mina paraku muutun reisil nõmedaks ja enamasti on reisiaegsed tülid-ebamugavused minu põhjustatud. Ma isegi ei tunne ennast ära, iga pisiasi käib närvidele, nähvan ja närvitsen kogu aeg.
Üksi töölähetustel käies (kus enamasti ka kohalik kultuuriprogramm on) tunnen end suurepäraselt.

Nii et nüüd olengi teinud ettepaneku enam mitte koos reisida.

Ei tülitse, vastupidi, väga mõnus on koos reisida.

mul viimase postitajasga suht samad näitajad – ainult et me sõidame kohaliku transpordiga, on lahedam, ehedam ja odavam 🙂 kaklema küll ei viitsiks kusagile sõita.

#3197952:

Öeldakse, et tõeline sobivus saabki selgeks just reisides. … leian, et stressiolukorras teisele turja karata ei ole õiglane.

Reis ja puhkus on sinu (kaaslase) jaoks stress?
Miks, sa jumalime, sinna siis üldse ronid?

Esimene päev on ikaldus. Alati olen vale päeva valinud puhkamiseks, kui just suured miljonid oleks võinud ära teenida, aga nüüd peab kuskil puhkama.

Järgimine päev aga on teinepool äksi täis ja valmis seiklema. See ongi vist aeg, kus ta mulle kõige rohkem meeldib. Ei takista vallid, ei riku ta tuju. Ja siis on ta tõeline mees, keset ootamatusi. Kindel, naerusuine, ilus ja armas. Argielus kahjuks kipub ära vajuma.

Nope, me ei tülitse reisidel ega ka kodus.
Reisid on isegi nagu mõnusamad kui nö argipäev, eriti kui lapsed väiksed olid, sest reisil olles on kõigil vaba aeg ning lastega majandamine jaguneb päevast-päeva ühtlaselt mõlema peale.
Tiimitöö on juba ka sissekujunend, st kellel mis roll, kuid need on vabatahtlikud rollid. Teist süüdistada on mõttetu, sest sul pole vabandust, miks sa aeda ise ei teinud kui see on sulle oluline.

Välisreisidel me ei tülitse. Eesti omades tuleb vahest natuke ette, aga ei eskaleeru suureks. Kõige rohkem tuleb tülisid ette kodus, aga üritame ka neid vältida. Välisreisidel ei rendi autot. Suurepäraselt saame hakkama jalutades ja ühistranspordiga. Ei hakka riskimagi pingetega. Välisreisil ikka ainult tahaks vabalt ja rahulikult olla. Vaatame ka selliseid majutusi, kus põnevamad kohad on lähedal ja pood ka kindlasti. Viimati olime linna keskel, jala poodi, jala randa, turule jne.

Tavaliselt tülitseme sellise autoreisi lõpul, aga see on ilmsesti kehva planeerimise tulemus – liiga pikad sõidud, väsimus. Siis hakkab mees minu sõidustiili kritiseerima või kui ise roolis on, lihtsalt mossitama, kui ma iga tema: “vaata seda!” vms peale kohe telefonist pilku ei tõsta või tema suhtlemissooviga kohe kaasa ei lähe. Mina sellist lakkamatut assisteerimist ei vaja ja eriti ka ei mõista.
Samas on nende reiside jooksul piisavalt meeldivaid hetki ja elamusi, tuleks lihtsalt seesama kojusõidu osa kuidagi ära lahendada… Võtta selleks rohkem aega, planeerida rohkem pause vahele. Mõtestatud pause, mingi vaatamisväärsuse või söögikoha juures, et mees aru ei saaks, et tema pärast neid tehakse.

Me tülitseme just reisi valides. Mina lihtsalt tahan minna kuhugi kodumaalt ära aga tema iga jumala kord ootab, et mina otsustaks ja valiks kõik asjad(hotell, sihtkoht, hind jne) ise. Aga kuna tema tahab minna rohkem, siis ta võiks ka kaasa natuke mõelda.
Me oleme nii vähe reisinud, et pole veel reisil olles jõudnud tülitseda.

Meie ei tülitse peaaegu üldse. Reisides üldse mitte ja kodus harva. Auto rendime, tema sõidab ja min olen kõrval ilus 😀 Arvan, et tüli rendiautos tuleb siis, kui see, kes roolis (mees?) tunneb ennast võõras kohas autoroolis ebakindlalt ja läheb seetõttu närvi. Minu mees saab roolis hakkama igal pool. Küll tõmbasin ma ükskord natuke vingu üles, et tema ei lase mind välismaal üldse rooli ja ma ei harjugi nii võõras kohas sõitma, aga kunagi võib see olla vajalik. Aga see lahenes nii, et kunagi olime sõpradega koos reisil, mehed läksid ühe autoga ühte kohta ja naised teise autoga teise kohta ning mina olin naistest ainus, kes välisriigis oli valmis seda teist autot juhtima.
Meie parimad hetked mehega ongi koos kuhugi sõites. Siis lobiseme maast ja ilmast, arutame teineteise tööasju ja päevapoliitikat jms. Mõlema vanemad elavad meie kodust u 150 km kaugusel, sõitmisi tuleb ikka ette.
Reisid on meil kõige toredamad. Olmemuresid pole, süüa tegema ega koristama ei pea, iga päev uus ja huvitav.

Minul olid eksiga ka puhkuse ajal tülid. Põhiline põhjus oli see, et tema tahtis peamiselt vedeleda, aga minu arust võib vedeleda ka kodus, mina tahan ringi sõita ja kõike näha. Temale meeldis rannas peesitada ja alkoholi juua. Õhtul siis veel suuremad dringid, hommikuks väsinud. Kui mina olin hommikul varakult valmis hommikusöögile ja seiklema minema, siis tema tahtis magada. Hommikusöögile ei jõudnudki. Kuidagi sai keskpäevaks normaalseks, siis hakkas jälle ring otsast pihta. Mina ei saanud kuidagi aru, mis mõttega me tuleme maailma otsa vedelema ja jooma, selleks ei pea kuskile sõitma. Rendiautoga sõitsin alati mina, aga härra veel kobises ka, kui mõnikord veidi valesti sõitsin, kuigi enamasti oli see tema süü. Ütles, et pead sinna sõitma, hakkasime vaidlema, alati oligi valesti, kui tema ütlemise järgi sõitsin. Nüüd reisime 10 aastase pojaga koos kahekesi juba aastaid. Temale meeldib samamoodi väga ringi sõita ja võimalikult palju näha. Kui mingi jama juhtubki, on tema nii meeldivalt positiivne ja ei muretse üldse. Eelmine kord juhtuski autoga midagi, tema ütles, et pole hullu, helistame rendilepingul oleval numbril ja kõik saab korda. Saigi, saime lisaks kahetunnise jalutuskäigu mägedes, kus nägime jäneseid ja sisalikke, muidu poleks sinna sattunudki.

#3198263:

Tavaliselt tülitseme sellise autoreisi lõpul, aga see on ilmsesti kehva planeerimise tulemus – liiga pikad sõidud, väsimus. Siis hakkab mees minu sõidustiili kritiseerima või kui ise roolis on, lihtsalt mossitama, kui ma iga tema: “vaata seda!” vms peale kohe telefonist pilku ei tõsta või tema suhtlemissooviga kohe kaasa ei lähe. Mina sellist lakkamatut assisteerimist ei vaja ja eriti ka ei mõista.

Sina ei vaja, sina ei mõista, aga proovi mõista vähemalt sedagi, et kui juht on väsinud ja vajab enda virge hoidmiseks vestlust, siis on see muuhulgas ka SINU huvides.

Ma pole ise ka muidu inimene, kes tahab pidevat vestlust pidada, aga sel suvel käisin pojal lennujaamas vastas, lend oli mitu tundi hilinenud, ja kui me siis öösel kella kahe paiku kodu poole sõitsime ja poeg telefoni välja võttis – mis muidu ja pikematelgi päevasel ajal toimuvatel sõitudel on minu jaoks täiesti OK – siis seekord ütlesin, et mul on praegu vaja, et ta minuga räägiks ja mind ärksana hoiaks.