Esileht Pereelu ja suhted kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

Näitan 17 postitust - vahemik 31 kuni 47 (kokku 47 )

Teema: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

njah, eks rasketel aegadel selgugi, kes tegelikult hoolivad.

kuni mees teenis hästi ja erutas kah, siis arvasid, et olete musterperekond?

aga kui üks osapool raskustes on, depressioonis, siis tõmbad uttu, sest vb ei leia uut meest ja võtad mehelt viimase – lapse, ning mõnuga paned elatise peale?

kuradi haige emis![/tsitaat]

Mehe puhul peetakse täiesti normaalseks, kui ta samas olukorras naise juurest uttu tõmbab. Kui naine ei soovi depressiooni tõttu seksida, on ta friggidne ja mehe oma eluga edasiminek igati õigustatud, eks ole?
Meestele ei sobi tavaliselt ka näiteks puudega lapse kasvatamine.
Mina ise oleb abiellunud ikka põhimõttega rikkuses ja vaesuses, rõõmus ja kurbuses… Aga erinev suhtumine meestesse ja naistesse tekitab viha küll.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

MITTE IIAL EI JÄTAKS MAHA MEEST EGA ÜHTEGI ELUKAASLAST haiguse pärast. See on häbematus – sel puhul maha jätta. Depressioon on muide haigele raskemini talutav kui mõni sisehaigus. Sellest saab lahti, ainult aega võtab. Olen ise põdenud. Kolm aastat järjest, osa aega sellest haiglas. Minu mees kasvatas sel ajal kahte väikest last (üks neist ei olnudki tema bioloogiliné) ja ei jätnud péret maha. abista oma meest, suuna psühhiaatrile. Sellest saab võitu. Minul ei ole üle 10 aasta enam tagasi tulnud. Jaksu!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mehe puhul peetakse täiesti normaalseks, kui ta samas olukorras naise juurest uttu tõmbab. Kui naine ei soovi depressiooni tõttu seksida, on ta friggidne ja mehe oma eluga edasiminek igati õigustatud, eks ole?
Meestele ei sobi tavaliselt ka näiteks puudega lapse kasvatamine.
Mina ise oleb abiellunud ikka põhimõttega rikkuses ja vaesuses, rõõmus ja kurbuses… Aga erinev suhtumine meestesse ja naistesse tekitab viha küll.[/tsitaat]
kes kurat on nii idiootset teksti suust välja ajanud? haige kaasa ja haige lapse juurest käed taskus minema jalutamist taunitakse alati! ei ole midagi nii, et meestele on ses osas rohkem lubatud. terve ja elujõulise kaasa juurest jalgalaskmist vaadatakse jah erinevalt. mis maailmas sina küll elad?

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja mis mina selle depressiooniga siis peale hakkan? Ja miks ma peaksin oma elu ohverdama lihtsalt ühe mehe nimel? Jah, meil pole suurt viga olnud aga elame siiski vaid korra ja kui ta ainult hullemaks läheb, läheb ka minu elu hullemaks. 10 aasta pärast olen juba vanamutt, tema aga depressiivne jobu, keda ei armasta isegi lapsed. Kes sellest võidab? Praegu saaksin veel uue mehe, kellega lapsed harjuksid, saaksin uuesti alustada, vaadata, mis huvitavat elu toob.
Teemaalgataja. [/tsitaat]
Vaimsetes õpetustes on selline põhimõte, et universum on peegel. Mida sa ise mõtled, tunned, teed, selliseks ka sinu välised tingimused kujunevad (sh. võivad mõjutada ka minevikuteod – karma). Sinu ootused on selles valguses täiest põhjendamatud – käitudes ise läbinisti egoistlikult loodad, et kuskilt ilmub välja uus tore isa lastele ja sinu elu läheb põnevaks. Kas oled siit perekoolist lugenud kui palju on probleeme \”uute isadega\”? Arvad, et sul just loteriis veab? Et hoolivad isad ja armastavad mehed otsivad sinusuguseid naisi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vaimsetes õpetustes on selline põhimõte, et universum on peegel. Mida sa ise mõtled, tunned, teed, selliseks ka sinu välised tingimused kujunevad (sh. võivad mõjutada ka minevikuteod – karma). Sinu ootused on selles valguses täiest põhjendamatud – käitudes ise läbinisti egoistlikult loodad, et kuskilt ilmub välja uus tore isa lastele ja sinu elu läheb põnevaks. Kas oled siit perekoolist lugenud kui palju on probleeme \”uute isadega\”? Arvad, et sul just loteriis veab? Et hoolivad isad ja armastavad mehed otsivad sinusuguseid naisi? [/tsitaat]

ärgem nüüd siis ainult valikuliselt… vaimsed õpetused (nt luule viilma) toonitavad ka seda, et haige inimene kiirgab enda ümber negatiivsust, tehes sellega teistele halba, hingeline puhtus tagab füüsilise puhtuse (haigused on hingelise mustuse tulemus), väärtustatakse oskust öelda EI jne, jne…

ei, märterlus ja enese allasurumine teiste heaolu nimel ei ole alati lahendus, mida ülistama peaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ärgem nüüd siis ainult valikuliselt… vaimsed õpetused (nt luule viilma) toonitavad ka seda, et haige inimene kiirgab enda ümber negatiivsust, tehes sellega teistele halba, hingeline puhtus tagab füüsilise puhtuse (haigused on hingelise mustuse tulemus), väärtustatakse oskust öelda EI jne, jne…

ei, märterlus ja enese allasurumine teiste heaolu nimel ei ole alati lahendus, mida ülistama peaks.[/tsitaat]
Negatiivsust ei kiirga mitte haigus, vaid negatiivsed tunded ja mõtlemine (Viilmaga ma ei ole kursis).
Ma jään endiselt seisukohale, et sellise mõtteviisiga naine ei saa leida head meest, just sel põhjusel, et see egoism, kalkus ja negatiivsus kiirgab temast välja. Esimeses järjekorras peab ta muutma iseennast ja oma mõtteviisi. Siis on lootust, et muutub midagi kas praeguses või järgmises suhtes. Praegu ta tõmbab ligi täpselt seda, mida väärib. Ei ole mõtet minna lahendust otsima väljastpoolt iseennast.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

uhhh, ei saa aru, miks peab naine täiskasvanud meest emmetama. kolm aastat juba käib elu mehe kella järgi. mees käib trennis ja puha. naudib vaikust ja rahu, naine sunnib lapsed vaikseks. naine veab masohhistlikult poekotte, kuigi endal on tervisehäda, tõsta ei tohi – peaasi, et mehekesel hea oleks.

aga äkki on mehel \”depressioon\” sinu solvumistest ja lähedusestkeeldumisest. äkki ütleks mehele hommikul, et täna tood sina poest süüa, nimekiri on siin. ja kui mees kõigega perfektselt hakkama ei saa – tühi temaga. järgmisel korral saadad mehe lapsega arstile näiteks või toob tema lapse(d) lasteaiast.

ma olen tähele pannud, et sellised naised, kes kõik ise ära teevad, need on tiba kontrollifriigid. asi saab siis õigesti tehtud, kui nad ise teevad. kui inimene on noor, siis ta jaksab ja on uhke, et küll ma olen ikka võimas naine ja naudib kogu seda sehkendamist, aga ajapikku väsivad ja hakkavad teiste hinge närima.

[/tsitaat]
No näed! Kes tahab kohe minema minna, see on halb. Kes üritab kõik enda õlule võtta ja lasta mehel terveneda- see ka halb.

Ausalt, ega mina ei oska. Olen proovinud rääkida ja öelnud, et minu jaks hakkab lõppema. Saab selleks päevaks aru, aga järgmisel päeval ei tea sellest enam midagi.

Eile öösel, kui ta ilmus, ütlesin, et söök on otsas ja ma lihtsalt ei jaksa poodi minna. Ta lubas minna. Jõudsin praegu töölt, kapis puhub tuul. Vanasti ei olnud sellist asja, sõitis kasvõi öösel Statoilist midagi tooma, nüüd on tal savi. Ma ei tea, mida lastele anda süüa, hommikuks pole ammugi midagi. Tema sõidab hommikul Statoilist läbi ja ostab endale võileiva. Mina seda teha ei jõua ja koju jäävale lapsele pole ka mõhkugi jätta. Eks nüüd ootan veel ja kui ta ei ilmu, siis lähen poodi peale laste maga minekut. Kuigi olen sel ajal nii kustunud, et hea kui kraavi ei sõida.

Lasteaeda olen palunud tal last viia. Meil on range reegel, mis kellaks peab olema, sellest mees ei pea kinni, rääkimine ei aita, aga mina saan kasvatajalt õhtul õiendada. Järgi minek veel hullem, ta lihtsalt ei lähe enne, kui viimane sekund ja kasvataja juba plaanib lapse poitseisse minna.

Mis tuleb siis teha selliste mehega, kes varem oli väga hooliv ja arestav, nüüd ei saa ühtegi jutuajamist pidada nii, et ta ei leiaks midagi, mille pärast röökida.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]sa peaks äkki aru saama, misasi see depressioon selline üldse on.

kohe kindlasti ei ravita seda inimest korrale kutsudes ja etteheiteid tehes ning suuremaid koormusi inimesele pannes.

kas südamest südamesse rääkida ei oska?
kas sa tõesti arvad, et ta tahab selline olla?
ma olen suht kindel, et tal on paha olla, kogu aeg. ta näeb, et ka teil on paha, aga ta ei suuda end muuta.

aita siis inimest, mitte ära viska kõrvale pikali ja hakka end topelt haletsema.[/tsitaat]

No tsiisas, mina ju ei kutsu teda korrale ja ei tee etteheiteid ning kogu koormuse olen ära võtnud!!! See ei aita ju.

Oskan rääkida, isegi töötan sellise koha peal ja 15a oleme saanud kenasti omavahel vesteldud. Paraku temaga ei ole enam võimalik rääkida. Haarab kinni igast sõnast, väänab selle mingiks täiesti teiseks teemaks ja siis läheb endast välja. Sõpru n tal vähe, mina olen terve elu ta parim sõber olnud.
Ei viska ma ka tema kõrvale pikali, et haletseda. Haletsen vaid ennast, vaikselt öösel tühjaks nuttes.

Olen püüdnud aidata nii nagu oskan, aga see on teinud liiga vaid mulle, midagi paremaks temal ilma arstiabita ei lähe. Minu süü on, et ei ole lugenud vastavat kirjandust. Mul ei ole võimalik. Mul pole lihtsalt aega süüvida, pealiskaudne lappamine ei anna midagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No näed! Kes tahab kohe minema minna, see on halb. Kes üritab kõik enda õlule võtta ja lasta mehel terveneda- see ka halb.

Ausalt, ega mina ei oska. Olen proovinud rääkida ja öelnud, et minu jaks hakkab lõppema. Saab selleks päevaks aru, aga järgmisel päeval ei tea sellest enam midagi.

Eile öösel, kui ta ilmus, ütlesin, et söök on otsas ja ma lihtsalt ei jaksa poodi minna. Ta lubas minna. Jõudsin praegu töölt, kapis puhub tuul. Vanasti ei olnud sellist asja, sõitis kasvõi öösel Statoilist midagi tooma, nüüd on tal savi. Ma ei tea, mida lastele anda süüa, hommikuks pole ammugi midagi. Tema sõidab hommikul Statoilist läbi ja ostab endale võileiva. Mina seda teha ei jõua ja koju jäävale lapsele pole ka mõhkugi jätta. Eks nüüd ootan veel ja kui ta ei ilmu, siis lähen poodi peale laste maga minekut. Kuigi olen sel ajal nii kustunud, et hea kui kraavi ei sõida.

Lasteaeda olen palunud tal last viia. Meil on range reegel, mis kellaks peab olema, sellest mees ei pea kinni, rääkimine ei aita, aga mina saan kasvatajalt õhtul õiendada. Järgi minek veel hullem, ta lihtsalt ei lähe enne, kui viimane sekund ja kasvataja juba plaanib lapse poitseisse minna.

Mis tuleb siis teha selliste mehega, kes varem oli väga hooliv ja arestav, nüüd ei saa ühtegi jutuajamist pidada nii, et ta ei leiaks midagi, mille pärast röökida.[/tsitaat]

aga trenni saab mindud? ja siis tunneb mees ilmselt ka kella?

kui nii, siis nii. jätka samas vaimus. ja leia sama innukalt nagu siin perekoolis praegu põhjuseid ja põhjendusi, miks su mees midagi teha ei saa ja miks sa ei saa temaga kohustusi jagada.

ma ei öelnud, et see on halb, et naine võtab kõik enda peale ja mehel terveneda aitab. arusaamatu on ajaline ulatus ja see, et naine on enda hoopis tagaplaanile asetanud. ema theresa medalit pole ju ka põhjust sulle anda, sest enesehaletsust ja kurnatust kogu toimekuse juures lausa paiskub mõlemast postitusest. järeldused tehku iga inimene ise.
lahkuminek(ust mõtlemine) võiks olla viimane abinõu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Negatiivsust ei kiirga mitte haigus, vaid negatiivsed tunded ja mõtlemine (Viilmaga ma ei ole kursis).
Ma jään endiselt seisukohale, et sellise mõtteviisiga naine ei saa leida head meest, just sel põhjusel, et see egoism, kalkus ja negatiivsus kiirgab temast välja. Esimeses järjekorras peab ta muutma iseennast ja oma mõtteviisi. Siis on lootust, et muutub midagi kas praeguses või järgmises suhtes. Praegu ta tõmbab ligi täpselt seda, mida väärib. Ei ole mõtet minna lahendust otsima väljastpoolt iseennast.[/tsitaat]

ma ei peagi sinuga nõustuma. lihtsalt saan aru ka teemaalgatajast – vähesed suudavad jääda positiivseks ja õnnelikuks, kui nende ümber on saast ja negatiivsus. liiga palju on seda ühelt naiselt tahta. pealegi, miks ainult naine peab märtrit mängima ja kannatama mehe paranemise nimel? mees peaks ise ka pingutama. kui aga ta seda ei tee üldse, siis minu silm ka ei pilguks selle peale, et tema juurest minema minna. mina leian, et selleks, ta saaks paremaks inimeseks, peaks ta enda küljes rippuvast taagast suutma emotsionaalselt end lahti ühendada. kõigepealt ise enda silmis oma väärtust suurendama ja alles siis tõttama appi neile, kes seda ilmselgelt kohe ei vaja.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

Eelmisele: see , et kõnesolev mees seda kõike ei suuda endaga ette võtta, ongi tema haigus. Trenni minekuga ta ravib end.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eelmisele: see , et kõnesolev mees seda kõike ei suuda endaga ette võtta, ongi tema haigus. Trenni minekuga ta ravib end. [/tsitaat]

no ei saa igasugusele tundepuhandule, depressiivsusele ja norutamisele kohe depressiooni-diagnoosi külge kleepida. no ei ole igasugune norutamine ja passiivsus kohe depresioon. ega depressioon inimese mõtlemisvõimet ära võta. depressioonis inimene suudab täiesti ise ka arsti juures käia, selleks ei pea teda talutama. inimene ise peab ka soovima arsti juurde minna, mitte lösutama naise kukil ja ootama, kuni teda lükatakse mingis suunas.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No tsiisas, mina ju ei kutsu teda korrale ja ei tee etteheiteid ning kogu koormuse olen ära võtnud!!! See ei aita ju.

Oskan rääkida, isegi töötan sellise koha peal ja 15a oleme saanud kenasti omavahel vesteldud. Paraku temaga ei ole enam võimalik rääkida. Haarab kinni igast sõnast, väänab selle mingiks täiesti teiseks teemaks ja siis läheb endast välja. Sõpru n tal vähe, mina olen terve elu ta parim sõber olnud.
Ei viska ma ka tema kõrvale pikali, et haletseda. Haletsen vaid ennast, vaikselt öösel tühjaks nuttes.

Olen püüdnud aidata nii nagu oskan, aga see on teinud liiga vaid mulle, midagi paremaks temal ilma arstiabita ei lähe. Minu süü on, et ei ole lugenud vastavat kirjandust. Mul ei ole võimalik. Mul pole lihtsalt aega süüvida, pealiskaudne lappamine ei anna midagi.[/tsitaat]
Sina oled juba kõik ja rohkemgi teinud. Nüüd on aeg oma teed minna. Ja ouhta südametunnistusega, sest sa ei saa teise inimese elu eest vastutust enda peale võtta. Püüdsid juba igati aidata, ei olnud kasu, kuskil on piir ja see piir on nüüd käes. Lahku ja hakka nüüd OMA elu ka elama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sina oled juba kõik ja rohkemgi teinud. Nüüd on aeg oma teed minna. Ja ouhta südametunnistusega, sest sa ei saa teise inimese elu eest vastutust enda peale võtta. Püüdsid juba igati aidata, ei olnud kasu, kuskil on piir ja see piir on nüüd käes. Lahku ja hakka nüüd OMA elu ka elama.[/tsitaat]

Tegin esimese sammu- lahkusin täna õhtul kodust mehele teadmata suunas. Jätsin talle kolm last sh diagnoosiga. Kaasa võtsin kõige pisema. Mailiga saatsin nimekirja asjades, mis on mulle liig. Eks näis, kas ta pühapäeva õhtuks on ennast kokku võtnud, kasvõi lubaduse arsti juurde minna. Kui ei, siis tagasiteed enam ei ole st ei taha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

Julge oled. Enamus mahajäetud naised PEAVAD hakkama saama ja ei saa endale norutamist lubada. Tuleb end kokku votta ja voidelda. Miskipärast moned siin arvavad, et mehi tuleb poputada ja vati sees hoida. Tegelikult see ainult aitab abitusele ja naisele lootmisele kaasa. Ma arvan, et su mees tuleb kohe moistusele, kuna elu sunnib takka ja lapsed vajavad hoolitsemist. See ongi parim teraapia sellistele mossitajatele, kui keegi neid enam ei ümmarda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Alfonss

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

eks ta ole, tõotus \”koos nii heas kui halvas\”, ei maksa mõnele naisele mitte sittagi.

peaks ka nii meestele soovitama, et kui naine depressiivseks muutub, tuleb kohe välja vahetada.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

Olen sarnases seisus olnud ja täna tegelikult ka. Minu mees läks aja jooksul lisaks vägivaldseks kah. Lõpuks oli viimane piir mul käes, plaaninisin lahutust, aga ikka veel üritasin. Ühel eriti ränga päeva järel, kui tal isegi süümekad olid, sain ta sinnamaani, et nõustus AD võtma. Digiretsepti ajastu ja meil perearstiga väga tihe kontakt (deprekas oli mehe tervisele juba kõvasti liiga teinud – kõrge vererõhk, seletamatud valud jne.)Perearst kirjutas telefonivestluse järel talle AD välja ja juba nädala pärast hakkas olukord paremaks muutuma ning kahe nädala pärast oli mul vana hea muhe mees taas tagasi. Nüüd on sellest pool aastat möödas ja üritasime doosi vähendades ADdest loobuda, aga nädalaga on olukord taas hulluks läinud. Lähme senise doosi juurde tagasi. Depresioon on haigus, mida peab ravima ja see on ravitav. Armastage oma lähedasi ja aidake neid. Kui sul on hea kontakt oma perearstiga, näiteks maal tunnevad kõik kõikki, mine ta juurde ja räägi lugu ära, palu AD välja kirjutada ja hakka või salaja esialgu andma.

0
0
Please wait...


Näitan 17 postitust - vahemik 31 kuni 47 (kokku 47 )


Esileht Pereelu ja suhted kas teha radikaalne otsus enne kui hilja.

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.