Teema: Kas teha uue elukaaslasega teist last üldse?

Kui tõesti tahad vaid üht last ja uus mees ka pole ühisest lapsest huvitatud, siis on kõik korras. See kogu tähelepanu jutt on muidugi pisut kummaline. Ega siis sinu lapsepõlve muster pea korduma.

Mina olen omakeskis mõelnud, et kui elu peakski tegema omad korrektiivid ja meie seni ühine jagatud elu seksisõbraga ( elukaaslane) peaks lahku viima, siis uue sõbraga ma lapsi ei sooviks. Mulle tegelikult piisab täiesti ühest. Mind justkui tohutult häirib mõte, et minu lapsed ei ole nö ühe perekonna (isa) lapsed. Jagamine, armukadedus ja muu trall ei ole minu jaoks. Loomulikult ei saa ma väita, et seda kõike olema saab.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Oota, aga isegi juhul kui see esimene laps oleks su uue mehe laps, siis ikkagi ju teise sündides jääks ta ilma senisest tähelepanust, vähemalt osaliselt. Nii et selles mõttes pole mingit vahet. Teise lapse sünd on esimsesele alati suur elumuutus, kuid kui vanemad ajavad asja TARGALT, siis on võimalik see vägagi valutult üle elada nii et suurem laps näeb asja vaid positiivselt. Sellest on kirjutatud tonnide viisi raamatuid.[/tsitaat]

no ma ei tea. teine seksisõber võiks millegigi poolest esimesest sõbrast erineda. soovida näiteks klassikalisemat perekonda, lubada midagi enamat ja rohkemat naisele vms. vastasel juhul toodab teemaalgataja endasugust peremudelit. iga uus mees, kes midagi soovib ja midagi ilusaasti ütleb, kohe selle ka naiselt saab. ilma endapoolsete kohustusteta muidugi. no mis lubadus on lapse soovimine mehe poolt? see on vaid täiendav lisakohustus naisele. mees, kes enda poolt ei ole nõus naisele oma varalist tuge ega kindlamat tulevikku pakkuma (nt abielu on minu meelest ülihea indikaator, kasvõi selleks, et näha, kas mees on kooner ja kas ta üldse suudab jagada ennast ja oma teenistust), see teeb ju varem või hiljem vehkat naise juurest. jah, muidugi võib alati arvata, et just minu seksisõber on see, kes ilma paberita ka päriselt suureneva pere ees vastutuse võtab… minu meelest küll eesti naised sellist pappi ei teeni, et saaksid lubada oma elus sellist loteriid oma laste tuleviku kulul harrastada.

Kas elukaaslasel on endistest kooseludest lapsi? Kui ei ole, siis miks sa arvad, et temal ei ole soovi olla isa? Bioloogiline isa, anda oma geene edasi?

Arvad, et oled nii püss naine, et teda rahuldab elu lõpuni sinu ja sinu lapse vajaduste rahuldamine ning ta enda soovid ja vajadused jäävad tahaplaanile?

Arvan, et lähete millalgi lahku ja ta leiab omale naise, kellega pesa punuda ja pere luua.

[small]pisike25 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere!
Mul samuti esimesel lapse teine isa..hetkel olen uue mehega koos olnud pea 1,6aastat…ja peaks mainima,et minu uus mees on mu lapsele parem isa,kui lapse tegelik isa..
mul on väga mehega vedanud,ta on lihtsalt suurepärane inimene,toetab,armastab,hoolitseb ja aitab ja on abiks mulle igal minutil,kui ma seda vajan!
Meie peres on samuti teemakorral viimasel ajal uue lapse planeerimine..aga see minu usin planeerimine on mulle eelmisel aastal 2 korda õnnetust toonud…mõlemad korrad on mul olnud emakaväline,elasime üle,saime üle..novembris oli viimane emakaväline,selle tulemusena jäin ilma oma munajuhast ja munasarjast..seda ma arvasin,kuna arst peale oppi mind vaatama ei tulnud..
kuni eelmise nädalani ma teadsin et mul ei ole paremat munajuha ja munasarja..hakkasin käima eraarsti juures,kes kinntas mulle et mul puudub ainult üks munajuha ja mõlemad munasarjad on alles…!!!vot nii siis meie arstid..olin lootuse juba kaotamas,aga arst kinnitas et tervis on mul väga hea,ja olen suuteline veel rasestuma ja uuele katsele minema…
peagi olen valmis,mitte hetkel.. meie perre oleks väga uus laps oodataud ja meil oleks talle pakkuda täisväärtuslik elu!!!Aga kahjuks 2 korral ei olnud saatus meie poolt..
ma taastun ja olen tugevam tänaseks..ja tean et peagi tulevad rõõmustavad uudised..!!!
Sulle ei oska nõu anda…aga kindlasti ei peaks sa seda kartma,et kuna sa ise oled kasvanud kasuisaga..mina samuti,aga mis sellest…!!!
Ma sünnitan endale ja kui ma saan hakkama,pole muu tähtis…
Edu sulle..[/tsitaat]

ma ei tea ise ka, miks ma siin teemas sõna võtan ja miks see mulle hinge läheb… aga 1,6 aastat inimese \”tundmist\” võrdub ainult puhta seksiperioodiga mehe ja naise elus. otse loomulikult on kõigil siis elu lill, sest hormoon möllab ja seks on igapäevane nähtus. see, kas inimest päriselt ka tuntakse ja kas temaga annab ka tulevikku planeerida, see selgub alles 4-5 aasta jooksul. teha sisuliselt 1,6 aasta seksiperioodi vältel põhjapanevaid, lapsi puudutavaid otsuseid? ma olen vist ikka lauskonservatiiv siinse seltskonna jaoks.

ei ole ikka küll nii,et hormoonid veel möllavad..see on juba üle läinud!!!
Meil on võrreldes teistega vägagi hea suhe,mitte nagu mõnel,kes siin foorumis halavad,et oi mis nüüd teha jne jne..mees vaatab pornot jne jne..mis mured teil küll naised on 🙂 aeg-ajalt ajab naerma küll, need teemad,mis siin just on..

4-5 aastal jooksul õpin meest tundma..ja selle ajani on siis hormoonide möll või??anna areneda,ausalt..

Teatud vanuses lihtsalt pole enam mingit pointi 4-5a kätt hoida enne pereloomist.

20aastaselt kohtudes kindlasti.

Aga 30+ – mis point sel ootamisel on, viljakus langeb, pealegi kui 35aastaselt peale hakata, siis suurt perekonda enam planeerida ei saa.

Me olime mehega 5 kuud tuttavad, kui lapsi hakkasime planeerima.
Praeguseks 7a koos ja ootame kolmandat. Kui ma oleksin temaga need 4-5 aastat veel käinud, oleksime jäänud ühelapseliseks…

[small]pisike25 kirjutas:[/small]
[tsitaat]ei ole ikka küll nii,et hormoonid veel möllavad..see on juba üle läinud!!!
Meil on võrreldes teistega vägagi hea suhe,mitte nagu mõnel,kes siin foorumis halavad,et oi mis nüüd teha jne jne..mees vaatab pornot jne jne..mis mured teil küll naised on 🙂 aeg-ajalt ajab naerma küll, need teemad,mis siin just on..

4-5 aastal jooksul õpin meest tundma..ja selle ajani on siis hormoonide möll või??anna areneda,ausalt..

[/tsitaat]

Mõnes teemas, kus ma üritasin väita, et 2-aastase abielu jooksul oli mu mees täpselt selline, nagu sina teda kirjeldasid (oma meest) ja siis pärast lapse sündi muutus – mind ikka mõnitati korralikult läbi. Aga nii just oli. 2 aastat on tavaline armumisperiood, sealt edasi hakkab armumine taanduma ja saab selgeks, kas on armastus, sõprus, sarnasus jms ka.
2-nädalasest armumisest räägivad need, kes pole armunud olnudki – 2 nädalat on lihtsalt uudsuse põnevus, mitte armumine.

Sina oled aga üldse väga kiire – mehega 1,6 aastat koos ja juba 2 emakavälist rasedust eelmisel aastal olnud? Loodetavasti oled sa parem inimesetundja kui mina- aga mina oma kahe pikaaegse abieluga a keskealise inimesena võin küll öelda, et inimesega tuleb ikka igasugusest pasast enne koos läbi käia, et tema olemust näha. Näiteks mõni aeg töötust, halbu sõpru, ebavedu, rutiini jms – siis avaldub inimeste tõeline loomus. Kui kõik on noor, värske ja parimas korras- mis viga siis tupsununnutada ja kena nägu teha.

Oot oot..kas sa arvad,et kui mul on olnud 2 emakavälist rasedust,teeb mind kiireks ja seetõttu halvemaks inimeseks,või?Ma pole sugugi sinuga nõus..
Sa ei tea,kes olen mina,sa ei tea mu elust tegelikult ju midagi ja keegi võõras ei tule ju ometi mulle ütlema,et ma olen kiire,rumal jne jne…

ma tean ise kõige paremini,mis mulle hea on ja keegi ei tule mulle ütlema,millal ma olen valmis uue mehega last saama…!!!
tean paljusid kes on olnud 3 kuud koos,siis kohe laps ja seejärel pulmad veel takka…nad siiani arvanud et laps hoiab ja seob neid koos,kuid see pole nii…

pisike, asi pole selles, et need rasedused sul on emakavälised olnud. Asi selles, et need üldse olnud on. 1,6 aastat koos, kui teine rasedus oli novembris, esimene siis järelikult kusagil suvel? Olete koos u 2011. septembrist? Ja vaevalt aasta pärast juba rase? Vara ikkagi.
Minu meelest teemaalgataja peaks arvestama ka oma mehega. Kui ikkagi uus mees tahab omi lapsi, siis pole õiglane eelistada tema soovi olemasoleva lapse küllaltki kaheldavale heaolule. Võibolla tahaks su laps ka õde või venda? Mu meelest sa ise ei taha (vähemalt praegu) last ja mõtled igasugu ettekäändeid.
Aga kui mees ka ei taha, siis polegi ju mõtet arutada sel teemal. Ja kui mees ikka väga tahab last ja tahab päris peret, siis peaks alustama abieluettepanekust.