Esileht › Pereelu ja suhted › Kas teie kaaslane hoiab teid oma käikudega kursis?
Selle olen ma pereliikmetest välja koolitanud, et kui neil üritus pikemalt kestab, /—/ siis tuleb mulle sõnum saata, et olen pikemalt.
Oled selle neist välja koolitanud? St nad on õppinud mitte sõnumit saatma? Sest kui saadavad sõnumi, siis sa muretsed hulluks?
Lihtsalt uudishimust, et te tõesti arvate, et kui mees teavitab igast oma sammust, sest “naine ju muretseb turvalisuse pärast ja hoolib”, et see tõepooledt vähendab tõenäosust, et midagi juhtub?
Lihtsalt uudishimust, et te tõesti arvate, et kui mees teavitab igast oma sammust, sest “naine ju muretseb turvalisuse pärast ja hoolib”, et see tõepooledt vähendab tõenäosust, et midagi juhtub?
Ei, kindlasti mitte. Küll aga suurendab see tõenäosust, et kui midagi juhtub, siis pere teab, kust otsida, ja saab jälile oluliselt kiiremini. Vahel võib sellest sõltuda isegi elu, kas leitakse õigeaegselt kusagilt kõrvalisest kohast.
Et kui mees läheb poodi ja saab seal infarki, siis ta vedeleb seal nii kaua, kuni naine otsima hakkab?
/kõik ju väidavad siin, et öösiti üksi kõrvalises kohas mees ei uita/
Et kui mees läheb poodi ja saab seal infarki, siis ta vedeleb seal nii kaua, kuni naine otsima hakkab?
/kõik ju väidavad siin, et öösiti üksi kõrvalises kohas mees ei uita/
Mul väga konkreetselt juhtus eelmise töökoha kolleegiga nii, et ta läks tavalisele arstivisiidile, mitte midagi erakorralist, sai südameataki ja leiti TUND AEGA HILJEM, sest see juhtus tal kõrvalises kohas, kusagil kliiniku trepikojas. Ta elustati, aga aju oli saanud suured kahjustused ja ta lebas pärast seda umbes aasta hooldushaiglas, enne kui suri.
Pärast seda vaatan ma kõikvõimalikke “avalikke kohti” hoopis teise pilguga – isegi avalikus kohas võib leiduda varjatud nurki ja kui isegi polikliinikus ei jõudnud abi inimeseni õigel ajal, mis siis veel rääkida poest, kus kõigil on oma asjadega kiire.
Kui vanemad helistavad, et sa niikuinii teel nende poole ja hüppa ehituspoest läbi ja “too karp kruvisid kasvuhoone jaoks” siis naisele ma seda küll ette kandma ei hakka. Viimati sai sügavkülm, pesumasin ja TV ostetud nii, et naine ei saanud ettekannet.
Aga see ei olegi ju praegu üldse teemaks.
Teemaks on see, et naine tuleb koju ja leiab eest tühja toa ja ei tea sedagi, millal mees laekub üldse. Ma arvan, kui ta teaks, et mees läks vanemate poole ja kui tal oleks põhjust arvata, et mehel läheb seal kauem, siis ta oleks juba õnnelik, mingid kõrvalepõiked kruvide ja sügavkülma järele teda üldse ei huvitakski.
Kuidas sulle meeldiks, kui tuled koju, naist ei ole seal ja mingit kirja või teadet ka ei ole ja kolm päeva hiljem alles tuleb naine koju ja ei ütle äraoldud aja kohta sõnagi?
Kui vanemad helistavad, et sa niikuinii teel nende poole ja hüppa ehituspoest läbi ja “too karp kruvisid kasvuhoone jaoks” siis naisele ma seda küll ette kandma ei hakka. Viimati sai sügavkülm, pesumasin ja TV ostetud nii, et naine ei saanud ettekannet.
Aga see ei olegi ju praegu üldse teemaks.
Teemaks on see, et naine tuleb koju ja leiab eest tühja toa ja ei tea sedagi, millal mees laekub üldse. Ma arvan, kui ta teaks, et mees läks vanemate poole ja kui tal oleks põhjust arvata, et mehel läheb seal kauem, siis ta oleks juba õnnelik, mingid kõrvalepõiked kruvide ja sügavkülma järele teda üldse ei huvitakski.
Kuidas sulle meeldiks, kui tuled koju, naist ei ole seal ja mingit kirja või teadet ka ei ole ja kolm päeva hiljem alles tuleb naine koju ja ei ütle äraoldud aja kohta sõnagi?
Niikaua, kui külmikus on süüa ja õlut, on mees rahul.
Mees teab hästi, et naine on kas vanemate või sõbranna juures. Ja kasutab ära aega, kui keegi ei õienda kõrva ääres.
Mina soovitaks teha nii, et ka sina lähed peale tööd kuhugi, mine maga mõned ööd näiteks hotellis, et ta kogeks, mis tähendab kui tema tuleb koju ja ta ei tea kus kaaslane on.
Minul selline asi kunagi toimis. Mu mees ei olnud ses osas pahatahtlik, ta oli seosas lihtsalt süüdimatu. Ta unustas mind informeerida, et läheb kauem, ei jõua ööseks koju vmt, ta kuidaigi ei saanud aru, et ma hakkan muretsema. Ja siis kod kutsusid mu sõbrad mind mu puhkuse ajal keset töönädalat ujuma kaaasa. Mehele ütlesin, et lähen ujuma, mehel puhkust ei olnud ja ta ei saanud kaasa tulla. No ja siis jooksvalt selgus, et sõpradel telgid kaasa ja jääme hoopis telkima. Jäingi. Kui millalgi järgmisle päeval koju jõudsin, oli mees vägagi mures. Ning pärast seda sai ka aru, et oma tavapärasest kauem äraolekust võiks ka mulle teada anda. Et muidu hakkan muretsema.
Tõesti kantseldan oma meest, tuletan meelde ta esimesest abielust laste ja lastelastelaste sünnipäevi, ostan neile kingitusi, aitan lapsi hoida. Nüüd on õnneks mehel äpp telefonis, mis meelde tuletab. Minule on peresidemed olulised, kas endal on suur suguvõsa, kelle sünnipäevi ja tähtpäevi meeles pean. Kingituste ostmine on minu peal, mees on selles suhtes lootusetu, ka lilli ei ole mõtet saata ostma – müüjad määrivad kohe vanad lilled kaela.
Ei häiri.
Mind häirib, et seda presenteeritakse, kui ainuvõimalikku paarissuhte käitumist. Et nii PEAB käituma, muidu on mees mölakas, hoolimatu jne
Mina pole midagi sellist kaugeltki väitnud ja minule sa ometi vastasid ja mind tsiteerisid. Rääkisin, kuidas meie peres on, st vastasin otse teemasse. Teema seda küsibki: kas teie kaaslane hoiab teid oma käikudega kursis.
Ära niisama ka nüüd lausa tulista 🙂
Mina soovitaks teha nii, et ka sina lähed peale tööd kuhugi, mine maga mõned ööd näiteks hotellis, et ta kogeks, mis tähendab kui tema tuleb koju ja ta ei tea kus kaaslane on.
Minul selline asi kunagi toimis. Mu mees ei olnud ses osas pahatahtlik, ta oli seosas lihtsalt süüdimatu. Ta unustas mind informeerida, et läheb kauem, ei jõua ööseks koju vmt, ta kuidaigi ei saanud aru, et ma hakkan muretsema. Ja siis kod kutsusid mu sõbrad mind mu puhkuse ajal keset töönädalat ujuma kaaasa. Mehele ütlesin, et lähen ujuma, mehel puhkust ei olnud ja ta ei saanud kaasa tulla. No ja siis jooksvalt selgus, et sõpradel telgid kaasa ja jääme hoopis telkima. Jäingi. Kui millalgi järgmisle päeval koju jõudsin, oli mees vägagi mures. Ning pärast seda sai ka aru, et oma tavapärasest kauem äraolekust võiks ka mulle teada anda. Et muidu hakkan muretsema.
Kas sius mees ei helistanud ja uurinud, et kus sa niikauaks jäänud oled? Või kui mees on ära kas siis sa ei helusta mingi hetk talle?
Meil on kūll nii, et kui emb kumb meist tööpäeva lõpetab, siis helistab, et hakkab tulema ja kas toidupoest on midagi vaja. Või kãin veel sealt ja sealt läbi ja jõuan umbes siis koju.
See on kõik kaaslasega arvestamine.
Lihtsalt uudishimust, et te tõesti arvate, et kui mees teavitab igast oma sammust, sest “naine ju muretseb turvalisuse pärast ja hoolib”, et see tõepooledt vähendab tõenäosust, et midagi juhtub?
Mina näiteks küll muretsen mehe turvalisuse pärast ja hoolin.
Minu arust on elementaarne, et üksteise käike teatakse. Loomulikult ei ole vaja igast sammust informeerida, a la nüüd läksin kruvisid ostma, vaid suures piires – käin mõnes poes ja jõuan umbes siis ja siis. Ja see ei kehti mu meelest ainult mehe-naise omavahelises suhtluses, vaid kõikide pereliikmete osas, kes elavad ühe katuse all. Olgu need siis alaealised lapsed või juba täisealised lapsed. Pere juures elavad esivanemad või kes iganes.
Esiteks, see on elementaarne viisakus. Teiseks, see ei ole nuhkimine ja kontrollimine, vaid hoolimine. Kui pereliige ütles, et on sõbra pool ja tuleb umbes kella viie paiku, aga mitu tundi hiljem ei ole veel koju jõudnud ja sõber ütles, et läks juba ammu minema, siis hakkab mul küll häirekell lööma.
Ma te vanust ei tea, aga tunnen ära noorte käitumise ja suhtumise. Mu lapsed, teismelised ja veidi üle selle ea on käitumiselt sarnased.
Neid ahistab ja tüütab kui küsin nende minekute ja tulemiste kohta. Näevad asja vaid omalt poolt ja pidades vaid oma tundeid oluliseks. Seda siis et nad tahavad vabadust ja mitte anda aru. Mitte seda et ma muretsen.
Emana mõtlen et lapsele pean ma andmagi vabadust ja lahti laskma. Seda ta ju tahab. Aga kui tekib neil suhe, siis kas nad saavad aru et jälle peab rääkima oma käikudest ja tegemistest sest kaaslane ootab seda.
Kas sius mees ei helistanud ja uurinud, et kus sa niikauaks jäänud oled? Või kui mees on ära kas siis sa ei helusta mingi hetk talle?
No me oleme vanuses 45+ ja asi toimus meie nooruses. Nii et jah, ei helistanud, polnud üheksakümnendate keskel võimalik telkimisplatsilt helistada. Selleks ajaks, kui meil telefonid olid, me ikka informeerisime juba jah üksteist sellest, kui planeeritust kauem läks. Aga ilmselt mees ei oleks seda teha taibanud, kui ei oleks ise kogenud, mis tähendab lähedase pärast muretseda.
Lähedase pärast muretseda…
Kelle probleem see on? Kas muretseja? On liiga muretsev teise arust. Või on ärakaduja probleem?
Ärakaduja ütleb kindlalt et ära muretse nii palju.
Mille eest miinus nüüd?
Kas see on erinev kui ärakaduja on teisneline või täiskasvanu?
Mulle tundub et teismelist peab vanem rohkem usaldama ja mõistma et tal on omad käigud-ära käi pinda. Heactahtmise juures saab seda kontrollfriikluseks ka pidada.
Täiskasvanud kaaslase puhul on aga mõistetavam et muretsetskse.
See tundub ebaloogiline.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Mu abikaasa suguvõsas juhtus aastaid tagasi lugu, kus mees otsustas reede õhtul sõita suvilasse. Kuna tol ajal mobiile ega meile polnud ja naine ei juhtunud tööl parajasti lauatelefoni läheduses olema, siis ei teadnud keegi, kuhu mees läheb.
Aga mehel oli nimelt tekkinud eksprompt-plaan korrastada suvila (milleks oli vanematekodu) taga olevat oma metsa. Sõitis suvilasse, võttis mootorsae ja läks metsa tegema.
Metsas juhtus õnnetus – saag lõikas jalga. Mees enam käia ei saanud, jäi sinnasamasse lamama, kus oli. Mitu tundi lamas, veri jooksis, abi ei kusagil. Siis küll kahetses, et miks polnud peret teavitanud, kuhu läheb. Sest halvimal juhul otsib pere teda linnast terve nädalavahetuse ega tulegi selle peale, et suvilasse (veel vähem suvila taga olevasse metsa) otsima sõita.
Lugu lõppes nii, et mees lohistas end lähima elektripostini ning hakkas saega posti taguma. Koputused kostsid naabertalu juurde ära ja nii ta lõpuks abi sai. Pärast seda on nende peres raudne reegel, et tavapärasest erinevatest käikudest tuleb perele teada anda.
Kui pere oleks teadnud et ta suvilas on ja ööseks koju ei tule, poleks ka keegi muretsenud ega otsima hakanud.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Mul küll on kaaslane selline, kes ka pärast korduvaid rääkimisi unustab/”unustab”(ei pea vajalikuks) tihti asju öelda kui näiteks päev enne. Näiteks neljapäeval tuleb tal meelde öelda/rääkida, et ta vanemad ootavad meid näiteks reede õhtul sünnipäevale (näiteks kui juhtub, et ei peeta õigel päeval). Ta on mulle seletanud, et ta ei pea nö vajalikuks öelda enne kui on kindel, et kui teab, et sõbra sünnipäev toimub X päeval siis tihti kuulen ka päev enne, et ma lähen käin läbi, sest väidetavalt ta enne ei olnud kindel, et kas läheb. Olen küll seletanud, et ma tahaks varem teada – isegi kui plaane pole, aga edenemist on vähe näha.
Õnneks ma planeerin alati pikalt ette ja kordan ka pikalt ette kui kuskile meile midagi planeeritud/broneeritud, et topelt üritusi/lubadusi pole olnud. Ühised plaanid, ideed, üritused on õnneks esiplaanil. Et kui samal ajal juhtuks olema mu ema sünnipäev kuhu koos minna vs sõber on ainult sel päeval linnas ja kutsub välja siis ikka käime koos ema sünnipäeval. Aga siis on ka okei, et kui tahab samal päeval sõbraga kokku saada käib siis enne/pärast sünnipäeva.
Aga seda, et ta kuskile õhtuks, ööks vmt ära kaoks pole juhtunud. Seda küll, et ta võib korraks minna ehituspoodi ja siis hoopis peale seda läheb vanemate juurde vmt – nii detailselt päris kõiki käike jah läbi ei räägi ja aru ei pea andma. Õnneks tal telefon ikka enamasti käepärast ja vastab ilusti kui satun uurima, et kuhu jäi/kaua veel. Ning kui ta teab, et ta vastata ei saa (nt sõidab pikemalt) siis enamasti ka ikka kirjutanud, et läheb X kohta. Mul endal on nii ja naa, kui koos pole siis jutu jätkuks vahepeal ikka ütlen, et lähen nt jalutan linna vmt, aga ka mitte alati.
Imelik, nii pikalt ja laialt kirjeldad asja, mis on teemaalgatusest täiesti mööda.
Teemaalgataja ju kirjutab sellest, et mehel on omad käigud, millest ei informeeri. Ja sina räägid, kuidas mees unustab sulle aegsasti ette teavitada, et homme lähete tema ema sünnipäevale.
Teema pealkiri on : Kas teie kaaslane hoiab teid oma käikudega kursis?
Arutlesingi, et jah, minu oma üldiselt annab olulistest käikudest teada, aga olen harjunud ka tema omadusega, et ta tihti annab oma käimistest teada päev või tunnid varem, aga vähemalt annab, mitte ei kõnni uksest välja.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Mees läheb poodi ja küsib, et kallis, kas toon midagi.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Mees läheb poodi ja küsib, et kallis, kas toon midagi.
Ei. Mehed ei käitu nii. Fundamentaalselt ei käitu.
Paremal juhul tuleb kõne, kle, mis sealt poest on vaja on. Aga ei teavitata pidulikult, et lähen poodi või olen poes.
Häid muinaslugusid ikka räägite.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Mees läheb poodi ja küsib, et kallis, kas toon midagi.
Ei. Mehed ei käitu nii. Fundamentaalselt ei käitu.
Paremal juhul tuleb kõne, kle, mis sealt poest on vaja on. Aga ei teavitata pidulikult, et lähen poodi või olen poes.
Häid muinaslugusid ikka räägite.
Nii käituvad vennad, mitte mehed 🙂
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Millest sa aru ei saa? Eesti keelest? Mis loa küsimisest sa nüüd jaurama hakkasid? Kust see keelamine mängu tuli? Kas sul on luulud?
Suhtes olemine ei ole kellelegi kohustuslik ja kui see sulle üle võimete on, siis mitte keegi ei sunni sind selles osa võtma.
Kindlasti ei anna teada igast oma sammust, vaid pigem üleüldiselt- hakkan koju tulema, käin ehituspoest läbi või täna läheb kauem, enne üheksat koju ei jõua. Sama teen ka mina, kui on mingi pikem käik, siis ikka annan teada. Kuna meil on ka kolm last, elame maal ja peres on ainult üks auto, ei tule ööseks või nädalavahetuseks ära kadumine kõne allagi.
Minu arust on paarisuhtes normaalne see, et teineteisega arvestatakse ja antakse teada kui tekivad mingid ootamatused või muutused päevaplaanis, see ei tähenda ju ometigi seda, et igast vetsuskäigust peaks aru andma.
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Millest sa aru ei saa? Eesti keelest? Mis loa küsimisest sa nüüd jaurama hakkasid? Kust see keelamine mängu tuli? Kas sul on luulud?
Suhtes olemine ei ole kellelegi kohustuslik ja kui see sulle üle võimete on, siis mitte keegi ei sunni sind selles osa võtma.
See kägu on ise ka suhtes ja tema mees järelikult nii ei käitu. Siis loeb siit, kuidas teiste omad käituvad ja imestab siin omaette.
Lähedase pärast muretseda…
Kelle probleem see on? Kas muretseja? On liiga muretsev teise arust. Või on ärakaduja probleem?
Ärakaduja ütleb kindlalt et ära muretse nii palju.
Olgupeale, sina või?
Hämmastav, kuidas te selle muretsemise juures üldse funktsioneerite. Et mees võib üldse toast või teie juurest lahkuda. On 8 tundi tööl, te olete muretsemisega juba surnd.
Sul analüüsivõime on täiesti puudulik? Suhe on kahe inimese vaheline koostöö, kus üksteisega arvestatakse. Ega mu mees ei peagi minuga arvestama ja mind teavitama oma käikudest, aga mina ei pea ka temaga suhtes olema kui ma ei taha. Nii lihtne ongi. Kui see mees soovib olla minuga suhtes siis peab ta ka minuga arvestama. Korterikaalsaste aeg jäi kooliaega ja sellest ma enam huvitatud pole.
Absull ei saa aru. Tõesti ei saa.
Kas mees siis teavitab või küsib luba? Milles see “arvestamine” seisneb? Et mees ütleb, et ta läheb pärast tööd poodi ja sa ütled, ei lähe, sa pead minuga arvestama.
Te ei oska seda värki üldse selgitada ega pühjendada.
Millest sa aru ei saa? Eesti keelest? Mis loa küsimisest sa nüüd jaurama hakkasid? Kust see keelamine mängu tuli? Kas sul on luulud?
Suhtes olemine ei ole kellelegi kohustuslik ja kui see sulle üle võimete on, siis mitte keegi ei sunni sind selles osa võtma.
See kägu on ise ka suhtes ja tema mees järelikult nii ei käitu. Siis loeb siit, kuidas teiste omad käituvad ja imestab siin omaette.
Lisa 20 avatud kontorit, ühistransport, poeskäigud, ehk tuhanded pealtkuulatud vestlused.
Ei toimu selliseid vestlusi inimeste vahel. Isegi vastabiellunyd mehed ei räägi naisega “kallis, mis ma poest toon”.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas teie kaaslane hoiab teid oma käikudega kursis?
