Juba esimest filmi vaadates tabasin end mõttelt, et sisu nagu polnudki, suurt midagi ei juhtunud kogu filmi vältel. Ei leidnud ka, et peaosatäitmised kuidagi üllatavad või meeldejäävad olnuksid, minu jaoks üsna arusaamatud valikud.
Teema: Kas teie meelest on apteeker Melchiori filmid head?

Ei ole head. Esimese filmi puhul nautisin seda keskaegset maailma, kostüüme, visuaalselt oli nauditav. Teisel korral oli see täpselt sama. Sisu polnud kummalgi korral praktiliselt mingisugust, tõesti on mõni Käteka osa põnevama sisuga olnud. Peategelane oma neiuga oli tuim, kõige rohkem meeldis Alo Kõrve osatäitmine, kuigi ega see seal ka ei domineerinud.

Täpselt samad emotsioonid. Esimesed kaadrid vaatasin, vau, nii ilusa pildiga film, autentne vana Tallinn jne. Aga sisu ja osatäitmised olid nii igavad, et esimese korraga lõpuni ei viitsinudki vaadata. Kunagi proovin jälle :).

Hästi tehtud lastefilmid. (Samas lastele siiski sobimatud mõnede liiga “graafiliste” stseenide tõttu.) Ei soovita, kuid kui tasuta näidatakse, siis võib ju korra ära vaadata.

Minule on meeldinud. Mehega koos käisime kinos vaatamas, temale ka eriti ei meeldinud. Minule meeldis, ja teine veidi rohkem, kui esimene. Ootan, kui tulevad telekasse, siis panen pausi seal kohas, kus Tallinna ülevalt näitab, ja kohe näpuga ajan järge, mis mille kohal tänapäeval on 🙂
Aga mul tekkis selline küsimus, mis keeles need tegelased seal tollal omavahel rääkisid? Tõenäoliselt mingit saksa murret?

Minule on meeldinud. Mehega koos käisime kinos vaatamas, temale ka eriti ei meeldinud. Minule meeldis, ja teine veidi rohkem, kui esimene. Ootan, kui tulevad telekasse, siis panen pausi seal kohas, kus Tallinna ülevalt näitab, ja kohe näpuga ajan järge, mis mille kohal tänapäeval on 🙂
Aga mul tekkis selline küsimus, mis keeles need tegelased seal tollal omavahel rääkisid? Tõenäoliselt mingit saksa murret?
Ei olnud mingi šedööver, aga polnud väga viga ka.
Eks nad alamsaksa keelt rääkisid.

Ei ole näinud ja ei lähe ka vaatama. Ma ei ole näinud ühtegi filmi, mis oleks raamatuga vähemalt samal tasemel. Niipalju kui on ajakirjandusest läbi käinud, siis raamatuga filmisisu kokku ei lähe ning seega ei soovi ära solkida raamatuelamust.

Seni olen näinud esimest ja pettumust see küll ei valmistanud.
Pinget oli piisavalt ja mingit “Troonide mängu” sealt ei oodanudki.
Esimesel võimalusel lähen teist osa vaatama.
Raamatut pole lugenud, aga teiste raamatute põhjal tehtud filmide puhul mind see küll ei häiri, kui sisu veidi teistsugune. Pigem on isegi huvitavam.

Olen läbi lugenud kõik raamatud ja mulle need meeldisid. Eriti need kolm esimest. Lõpupoole ilmunutel hakkas sisu ära vajuma, oli tegu, et juures püsida ja raamat öökapile juuri ei kasvataks. Aga see selleks. Ei oodanud filmist raamatu ümberjutustust teps mitte. Olen suur ajaloohuviline, palju lugenud ja uurinud ka Tallinna vanalinna kohta. Ootasin filmist vanalinna kujutamisega seonduvat väga – oli ju ka suur melu filmi valmimise ümber. Olen täna näinud küll esimest osa – jah, vanalinn, keskaegne elurütm – oli huvitav. Vahvalt teostatud. Kostüümid, elu-olu! Ja sellega ka asi lõppes. Mul olid suured ootused – ja nagu selgub, liiga suured – peaosatäitjale. Tema persoon oli vägagi vastav minu raamatute põhjal tekkinud kujutlusele apteekrist. Aga filmis nägin lihtsalt tuima peaosalist, kes nagu ei olnud oma tegemistega üldse kaasatud. Teate küll ütlemist – tuli põleb, aga kedagi pole kodus. Oli teine selline eemalolev, jälgis kõike justkui distantsilt ja temasse mittepuutuva ilmega. Ja sisu nagu päriselt – ei olnudki. Lugu ei püsinud koos ja tegelikult oli lugu nii hõre. Olin tõesti pettunud. Oli ikka säravamaid rolli esitusi ka, aga see enam tuima peaosatäitja kõrval filmi eei päästnud. Nii tuntud tegijalt ootasin paremat. Ausalt. Aga teine film nägemata – ehk annab selle tunde, et äge asi!

Sisu on igav ja lapselik, mingid “jõnksud” nagu olid loos, aga muidu igav. Samas lastele nati liiga võigas vaadata, ei saa sellest ka koguperefilmi “Viimne Reliikvia vol2”. Veidi on põnevust üritatud lisada mingite “koll hüppab näkku” ootamatute suurplaanidega, aga no surnud rott ei mängi seda hästi välja 🙂 Vaatasin ja nautisin keskaegse Tallinna kujutamist, aga sisu oli nõrk. Ja peaosalisel on sile nägu ja sinised silmad- aga näitlejatöö?? Üksainuke ilme enam-vähem kogu aeg, ei mingit vilgast mõttetegevust ei paista kuskilt silmade tagant.

Minu meelest on ka peategelane jõle igav iluspoiss-babyface. Ja väikest kasvu ka. Ei mingit mehelikkust ega seksapiili.

Õnne 13 stsenaristile igatahes meeldis 🙂
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/normaalselt-kole-film/

Õnne 13 stsenaristile igatahes meeldis 🙂 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/normaalselt-kole-film/
Lahked kunstiinimesed kiidavad ju alati üksteist taevani.

Ilmselgelt me detektiiviloo osas midagi uut välja ei mõtle, Poirotile ja Mrs Marplele jääme ikka alla, Melchiori võlu võiks/peaks olema just see keskaegne elu ja olu, aga sellest näidatakse vaid möödaminnes.

Aga mul tekkis selline küsimus, mis keeles need tegelased seal tollal omavahel rääkisid? Tõenäoliselt mingit saksa murret?
Veider, et kui järele mõelda, siis on Tallinn olnud eestikeelne linn ainult napid 100 aastat ja eelnevad 900 aastat kõneldi siin saksa keelt.

raamatuga filmisisu kokku ei lähe
Kas sa ikka oled kursis sellega, et film on iseseisev kunstiliik, mitte illustratsioon raamatule? Seal ei peagi midagi kokku minema. See on filmitegijate nägemus, mille idee pärineb raamatust.

Õnne 13 stsenaristile igatahes meeldis 🙂 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/normaalselt-kole-film/
Lahked kunstiinimesed kiidavad ju alati üksteist taevani.
Ei ole eriline kunstiinimene, aga mulle VÄGA meeldisid. Olen ka kõiki Melchiori raamatuid 2 korda lugenud ja just meeldis, et on midagi hoopis muud. Film on väga ilusa pildikeelega. Meeldib, et peaosas on nätleja, kes ei ole veel ülearu tuntud. Parajasjagu põnev, aga mitte üle pingutatult. Väga tõetruu, kõik need räpased inimesed ja lendavad kärbsed… Aga samas jälle mitte pime ja tume film.
Teist osa käisin vaatamas koos inglastest külalistega ja nendele ka meeldis.

Veel üks kiitev arvustus: https://epl.delfi.ee/artikkel/120059098/arvustus-apteeker-melchior-pole-teab-mis-korgkultuuriline-kuid-ei-anna-ka-pohjust-piinlikkust-tunda

Mina ei tea, mis kõrgtaset te ootate, tegemist on krimilooga, see enamasti kõrgkultuurile ei pretendeerigi. Peategelane mulle meeldis, ei mänginud ebaloomulikult üle, nagu enamasti eest filmides kipub olema. Natuke tekitas küll mõtet, et kellele film suunatud on.

Mina ei tea, mis kõrgtaset te ootate, tegemist on krimilooga, see enamasti kõrgkultuurile ei pretendeerigi. Peategelane mulle meeldis, ei mänginud ebaloomulikult üle, nagu enamasti eest filmides kipub olema. Natuke tekitas küll mõtet, et kellele film suunatud on.
Väga heatasemelisi krimisüžeega filme on olemas, ei eeldanudki kõrgkultuuri. See film oli paraku lihtsalt igav, mida krimilugu ei peaks olema.

Ei ole näinud ja ei lähe ka vaatama. Ma ei ole näinud ühtegi filmi, mis oleks raamatuga vähemalt samal tasemel. Niipalju kui on ajakirjandusest läbi käinud, siis raamatuga filmisisu kokku ei lähe ning seega ei soovi ära solkida raamatuelamust.
No ega need Hargla krimiraamatud ka mingid elamusepakkujad pole, vigu täis, tema ulmekad on enamasti hulga paremad. “Rataskaevu viirastusest” nt jäi lõpust meelde mingi selline jutt, et kahju, et see poiss (äralõigatud keelega, st tumm) kauem ei elanud, oleks saanud paljutki rääkida. Kui tahad keskajast jutustavat kriminulli, siis Ellis Petersi vend Cadfaeli raamatud on küll head.

Ei, sisutühjad, igavad ja lamedad.

Raamatud on ikka head mu meelest, kaasahaaravad ja põhjalikud. Filmis jääb süžee aga nagu avamata, tegevust nagu ei toimukski, apteeker jälgib ja räägib sisutühja pilguga tõesti nagu hajevil või ei puudutaks asi üldse teda. Nõrk näitlejatöö. Oleks mõni parem näitlaja, oleks ehk mänginud rolli elavamaks, aga praegu on nagu tuim.

Diletantlik, igas mõttes – süžee, režii, lavastus, näitlejatöö. Pani ikka täiesti kulmu kergitama millise mannetusega hakkama on saadud. Ja veel Nüganeni töö ja sellise näitlejate ansambliga. Ilmselgelt liiga suur suutäis võetud.

Võrreldes raamatutega on sisu vähe, aga samas poolteist tundi läks kiiresti. Järelikult filmid igavad polnud.

Kui võrrelda mõne muu eestifilmiga, mis viimasel ajal valgust näinud, siis on ikka oluliselt parem (näiteks “Kuulsuse narride” jalagatagumikkunaljad, mis oli täielik ajaraiskamine minu jaoks).

Teine osa oli parem, meeldis rohkem. Raamtuid olen lugenud, kuna tekkis huvi selle ajastu vastu – Toompea vs alllinn jne.

Hea tehnilise kvaliteediga lastefilmid, mis samas on lastele sobimatud n.ö. “graafiliste stseenide” tõttu.

Raamatuid ma lugenud ei ole, filmi esimest osa vaatasin telerist.
Film oli vaadatav, aga teist korda ma seda enam vaadata ei viitsiks. Kuna sellest filmist oli juba ette nii palju räägitud ja kiidetud, siis minu ootused ilmselgelt ületasid tegelikkust. Ei olnud paha film, aga mingit vau-efekti see minus ei tekitanud.

Lootsin paremat, kuigi vaeva on nähtud ja korra vaadata ikka kannatab, hinne 4– või 3+
