Ja meeleolud kõiguvad seinast seina? Vaatan, et meie oma on sõpradega koos nagu teine inimene – lõbus, energiline -, aga koju tulles tõmbab nina vingu ja kõik on nõme ja midagi teha ei taha, kuhugi perega minna ei viitsi. Mängib vaid oma toas kitarri tundide kaupa ja loeb raamatuid.
Täpselt sama jah. Kaks teismelist. Sõpradega rõõmus ja vahva. Kodus iga asi käib närvidele, lõputu ving ja jätke mind rahule. Va. kui midagi saada tahab. Sel juhul poeb nahast välja.
Muidugi????
Kaksikud poiss ja tüdruk. Kui üks on parasjagu normaalne, siis teine on pubekas. Üldjuhul ühe kaupa ja siis teine kommib, et “Mis sa tast ikka tahad, tal puberteet peal!”
No ja otse loomulikult oma kommenteerimist ta enda “hoo ajal” ei mäleta????
Ah, tegelt ongi see jube keeruline aeg eelkõige lastele endile. Päriselt.
Nutt on alati varnast võtta ha see solvumine. Oeh!
Vot see nutma hakkamine ka jah. Ma alguses ikka ehmatasin, kui plika räägib, et tal nii suur mure… nutuvõru ümber suu. Mõtlesin, et mis nüüd siis juhtus. Retuusid katki ja kas ta võib sõbrannadega uusi ostma minna.
Jaa, on küll. Tütar 15-aastane ja juba aastaid on koolis ja trennis nii energiline, rõõmus, vaimukas ja autosse istudes või koju tulles väsinud, mossis, tujukas. Nüüd on tulnud juurde ka karjumine ja vihastumine, lambist nutma hakkamine.
Ta ise ütleb, et pole midagi halvasti, kõik hästi, aga ta ei saa aru, kust see tuleb, lihtsalt tuleb.
Ma ise arvan, et ta tahabki veelgi rohkem sõpradega olla või äkki isegi mingid poiste teemad üleval, et klassivend, kes meeldib, nt ei teinud välja vms.
Ma küsiks hoppis, kas on teismelisi, kel meeleolu ei kõigu?
Jah, ikka on.
Ma küsiks hoppis, kas on teismelisi, kel meeleolu ei kõigu?
Jah, ikka on.
Minu 15-aastane tütar ei ole märkimisväärselt tujutsenud.
Loomulikult iga inimesel meeleolu kõigub, ka täiskasvanutel. Mingit mossitamist,põhjuseta solvumist, karjumist ja ustega prõmmimist meil ei ole olnud.Ehk asi selles, et me räägime kui midagi südamel on.
Meil pole ükski kolmest tujukas olnud. Kõik on rahuliku loomuga. Vanem laps on nagu…tõsisem, nooremad pigem lõbusamapoolsed.
Ega neil pole tujutsemisteks aega kah olnud. Koguaeg on tegevus, koolipäevad pikad, pealeselle on nad koguaeg majapidamise juures omi toimetusi teinud, trenniskäimised ja huvikoolid, lisaks aelevad isaga ratastel alalõpmata ringi või teevad oma loodusretkesid. No, enne kukuvad jalapealt unne, kui miskit “tuju” olema võiks hakata. : )))
Ma muidugi saan väga hästi aru, et mul on ikka väga vedanud nendega.
Appi kui naljakas!
Lastel EI OLE AEGA tujutseda????
Selleks pole meie lastelegi ööpäeva tunde lisaks antud. Tegelikult peaks ikka iga tavalapse suureks saamise juurde kuuluma ka tujude muutused ja vahelduvad emotsioonid.
Üldjuhul tuleb need kusagil ikka välja lasta ja on igati tore kui nad tunnevad ennast kodus mõnusalt ja saavad rahulikult suureks kasvada.
