Teema: Kas teie tutvusringkonnas on kõõrdsilmseid inimesi?

Minul sünnist saati see viga, et üks silm vaatab sinna kus jumal juhatab (närv jäädavalt kahjustatud ja silm ei näe midagi), reageerib valgusele või krt teab millele ja siis vaatabki kuhu tahab:)
Mina näiteks ise tean oma probleemi ja siis ei ole ka mingi suur silma vaataja ja asja, aga ega teadlikult päris ei väldi ka, no mida ma teha saan. Mind ei ole kunagi teadlikult muidugi sellepärast ka mõnitatud, koolis/lasteaias. Kõige valusam kogemus sellega oli siis kui laps sündis ja ise niigi millegipärast kartsin temal sama viga, kuigi reaalselt ei ole see päritav, aga siis tulid sugulased katsikule ja siis tädipoeg küsis teiste ees kõva häälega, kas laps vaatab ikka otse. Vot see ainuke seik mis pani mind mõtlema, et täiskasvanud inimesed on vahel ikka nii mõtlematud. Okei läks nüüd seletamiseks. Tegelikult tahtsin veel seda lisada, et olin mehega juba 3 aastat koos, kui tema näiteks teada sai, et ma ühest silmas pime ja aeg-ajalt silm trikke viskab:) Aga peale seda sugulase sõnavõttu, rääkisin oma sõbrannadega ja asja ja näiteks nemad väitsid, et pole minul seda viga tähele pannudki, ma arvan, et see kõik on meil endil peas kinni, kui tead et viga küljes siis eeldad ja paaniliselt kardad, et kõik teised ka ainult seda märkavad. Ära muretse, sinus on kindlasti palju muudki mida märgata:) Päikest ja elame veel:)

Ükskord nägin mänguväljakul kohe näga kõõrdsilmset tüdrukut. Ise oli avatud ja tuli suhtlema. Natuke kurb oli, et silmad kohe täitsa ise suundades vaatasid.

Panen ka tähele kui täiskasvanutel see viga on, aga ega ma tõesti sellest miskit ei arva. Endal kõrvad laiali ja lõug liiga taga. Sõbrad ikka olemas.
Üks sõber kokutab, aga mis siis…
Loomulikult paneme inimese füüsilisi puudusi tähele, aga pigem paneb halvasti arvama räpakas välimus ja mustad riided.

Minul vaatab ka üks silm aeg-ajalt juba lapseeast viltu, eriti kui silmad on väsinud (koostan päev läbi inimestele arvutis dokumente ja konsulteerin neid ka). Eks mind ikka ennast häirib vahel – kui vahel mõni võõras inimene minuga rääkides järsku üle õla pilgu heidab, et vaadata, kas mina näen midagi tema seljataga. Siis ma tean, et ju mul see üks silm jälle trikke tegi. Õnneks ei juhtu seda väga tihti.
Ise märkan küll, kui kellelgi on sama probleem, mis minul ja kui tegemist on lapsega, on mul temast hirmus kahju. Lapsepõlves ikka paar poissi õuepeal narrisid mind kõvasti, kutsusid kõõrdilmaks ja siis nii mõnigi kord nutsin selle asja pärast kodus. Seda viga korrigeeriti 2 operatsiooniga ka, aga see tuli üsna varsti jälle osaliselt tagasi ja aeg-ajalt silm nagu vajub ära…

Siiski ei ole mul sellepärast mitte midagi elus tegemata jäänud. Ma olen juba üle kümne aasta õnnelikus abielus, mul on väga hea mees ja laps, palju toredaid sõpru.
Erinevatel inimestel on erinevad mured, kõikidel lihtsalt ei paista need mured kohe niimoodi võõrale välja, kui meie silm(ad).
Päikest 🙂

mul ja mu paaril tuttaval on laiks silm. et veidi vaatab fookusest körvale. aga mitte palju ja suurt ei häiri ja ei ole väga märgatav. aga kui sa kannad öigeid prille v läätsi siis peaks too laisk silm sul saama sama koormuse mis teine ja ei tohiks laisaks kätte minna ju. vbl sul on valed prillid vmt? noorena väga pödesin, nyyd enam mitte. ju sinus on ikka midagi enamat ka kui too laisk silm:):)

minul pole isiklikult tuttavat kes kõõrdi vaataks, aga vahel ikka mõni juhtub nägemisulatusse.. nt klienditeenindaja. minul jälle kuigagi imelik nagu ei julge viisakalt otsa vaadata nagu tavaliselt, äkki mõtleb et vahin nagu halvasti… tegelikult ju mitte

Just sama nagu üle-eelmisel Käol. Mind ei häiri, aga ma ei julge otsa vaadata kõõrdsilmsele inimesele, sest kardan teda solvata, kui vaatan valesti.
Öelge, kas te tunnete, kui teile otsa vaadates sihitakse nö valet silma? Ma ei tea kunagi kuhu täpselt vaadata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul ja mu paaril tuttaval on laiks silm. et veidi vaatab fookusest körvale. aga mitte palju ja suurt ei häiri ja ei ole väga märgatav. aga kui sa kannad öigeid prille v läätsi siis peaks too laisk silm sul saama sama koormuse mis teine ja ei tohiks laisaks kätte minna ju. vbl sul on valed prillid vmt? noorena väga pödesin, nyyd enam mitte. ju sinus on ikka midagi enamat ka kui too laisk silm:):)[/tsitaat]

kui see laisk silm ikka ei näe, siis ei aita prillid – no lihtsalt ei näe ja kõik ning kui ei näe, siis see silm lihtsalt ei tööta kaasa. mul sügisel opile minek ees (esimene op), see nn laisk silm näeb 30% ja ükski prill seda paremaks ei tee, lihtsalt pingutatakse siis lihast. aga ma ei mäleta et mind kunagi narritud oleks (va 1 kord täiskasvanud naabrimees – siinkohal mõtlemisainet jälle täiskasvanutele, enne mõelge mida lapsele, ka võõrale lapsele ütlete), olen juba 100 a õnnelikus abielus (lapsena olin kindel, et mind kui prillikandjat ei taha kunagi ükski mees) ja lastel on silmad vägagi korras 🙂

Mul tutvusringkonnas ei ole kõõrdsilmseid inimesi, aga meenus üks õppejõud. Tema puhul oli see natuke häiriv, sest kunagi ei saanud aru, kellele ta parajasti otsa vaatas, kui seminaris küsimusi küsis. Samas oli see hea viis kõiki valvel hoida 🙂
Aga ära üldse põe, meil igaühel on oma puudused ja vead. Kusjuures kõige rohkem häirivad need meid endid.

minul on ka veidi kõõrdi, aga eriti ei kurvasta, sest mul mitu hullemat probleemi nagu suur ülekaal ja depressioon

Minu postitus sulle enesekindlust ei lisa…aga mul on tutvusringkonnas kõõrdsilmseid inimesi ja mina ei tunne end mugavalt neile silma vaadates…suheldes pööran pilgu mujale või vaatan kuidagi otsa talle, aga mitte silma…Mul ei ole nende inimeste vastu midagi….aga lihtsalt ei suuda noh…
Mul ei ole ka puudega inimeste vastu midagi, aga kui nad mulle tänaval vastu tulevad, siis ei oska ma kuhugi vaadata, tekitab ebamugavust, samuti ka kõõrdsilmadega kahjuks…Ma olen vist ise imelik, aga ma lihtsalt ei saa…

Minu ema oli eluaeg kõõrdsilmne. Ühe silmaga ei näinud ta üldse midagi. Mingil ajal tehti op ja sätiti see mittenägev silm otseks. Vahel vaatas, eriti väsinuna, siiski ikka pisut viltu aga see küll mitte kedagi ei häirinud. Mina ei saa ausalt öeldes üldse aru inimestest, kellele teiste inimeste VÄLIMUS mingi probleemi tekitab või ette jääb. Sellised inimesed ei ole üldse väärt, et nende peale mõeldakski.
Ema piltidel oli vahel näha, et silm vaatab viltu, aga neid me albumisse ei pannud. Tänapäeval, kus kõik pildistavad digifotokaga, pole see absoluutselt üldse mitte mingi probleem – teed võtteid senikaua, kui silm satub otse vaatama.
Nii et ära muretse, kullake, see ei ole üldse mingi mure. Päikest!

Mul üks tuttav kõõritab.
Üks on puhta pime.
Ühel on kaks sõrme puudu.
See pole küll puue, aga üks on liliput.

Absoluutselt ebaolulised tühiasjad, mis inimesega suhtlemist ja läbisaamist vähimalgi moel ei sega.
Enesehinnangut ära küll alla lase.

Ma olen sünnist saadik ühest silmast nagu puudega. Et siis vasakule ma vaadata ei saa ühe silmaga. Ja siis ongi nii, et kes minust vasakul on neile otsa ei vaata, kes põhjust ei tea siis mõtlevad et mats olen. Suvel on hea päikseprillidega varjata siis tunnen vabalt. Opp on ka tehtud aga aja see midagi kasuks ei tule, mul ei saa ravida seda.
Osad tuttavad teevad üllatunud nägu ja ütlevad et ei ole midagi aru saanud, teised märkavad kohe (just siis kui peol või kuskil olen, joogine ja palju õmberringi toimumas siis vist lihtne märgata). Jah ja otse on ka küsitud, mõjub väga enesehinnangule mis on niigi madal.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Et Sul kergem oleks, siis üks maailma seksikaim, ilusaim ja ägedaim naine kõõritab ka – saksa päritolu supermodell ja saatejuht Heidi Klum:).
Eesti kuulsustest kõõritab Evelin Võigemist.
Vaatamata sellele väikesele puudele on nad superlahedad naised ja saavad elus kenasti hakkama.
Muideks, ka mina kõõritan, kui silmad väga väsinud on … omapära, mis teha:)[/tsitaat]

Merle Palmiste kõõritab samamoodi