Esileht Pereelu ja suhted Kas teil on peres ühisraha?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 80 )

Teema: Kas teil on peres ühisraha?

Postitas:
Kägu

Ma alati imestan, kui on sellised teemad, siis taovad kõik ühtäkki rinnale, kui ühine kõik on. Ja kui on lahkuminek, siis selgub alles, millise kuuse alla ennast naine oma “võrdsete ühiskuludega” (söögi ja laste kulude maksmisega) tegelikult mänginud on.

Minul seda ohtu ei ole.

Ja miks peaks abielunaine kuuse alla jääma, eriti kui tal lapsed juba on. Siis on ta ka ilmselt abielus ja on mingi ühisvara.

Abielu ei ole mingi näitaja. Enne abielu soetatud vara võib vabalt mehe oma olla. Lapsed muidugi on kaitstud, aga naine ise abielustaatuse tõttu ei tarvitse olla, kui ta ise selleks eraldi vaeva ei näe või ennast ekstra ei kehtesta. Igapäevaelu siin foorumis näitab kahjuks muud, kui naiste tegelikku kindlustatust.

Ega nüüd oma palgaraha varjamine mehe eest tuleviku kindlustamiseks ei aita. Ei aita kinnisvara soetamiseks ka see, kui sendi täpsusega kõik arved kodus pooleks lüüa. Kui naine kolib mehe kinnisvarasse, siis on ta juba siis riskiga silmitsi ja peab sellega ette arvestama. Mina seda ei teeks (va ajutiselt, näiteks majaehituse ajaks või kahe kolimise vahel kuukeseks).
Üldse tahaks näha neid naisi, kes abielu ajal suudavad salaja korteriraha kõrvale panna. Salaja kinnisvara nad varuks ka osta ei saa, see on ühisvara. Ainult kui see kinnisvara oli tal enne. Aga siis pole ju lahutuse korral tegemist metsa ja kuusealusega vaid lihtsalt oma nooruspõlvekoju tagasiminekuga, kui senine kinnisvara oli mehe oma enne abielu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ühiskonto. Sinna kanname võrdse summa igal kuul ja ka lastetoetused. Ametlikult on see mehe konto, aga minul siis peaaegu sama suured õigused, oma pangakaart, sama internetipanga parooliga pääsen nii oma kontole kui sellele ligi (st ei pea eraldi sisse logima vaid saan samal sessioonil kõik toimetused tehtud)

Selle raha eest ostame süüa, majapidamisvahendid. Meelelahutuskulud (väljas söömine, kino, ujula vm) on kuidas kunagi – mõnikord sealt, mõnikord maksab emb-kumb eraldi. Vahel ostan sellest ka odavamaid lasteriideid (a la sokid või üksikud t-särgid). Aia hooajal ka aiakaupa, sõltuvalt maksumusest.

Arved maksame eraldi – oleme lihtsalt nö arve liikide kaupa jaganud, et enam-vähem oleks võrdne

Kuna me mõlemad näeme konto seisu, siis pole nii punkti pealt oluline, mis kulutused sealt on. Kui raha hakkab otsa saama, siis emb-kumb kannab juurde vastavalt võimalustele või maksamegi nö isiklikust arvest vmt.

Lisaks on meil ka ühine hoius olemas, raha saan sealt kätte ainult mina (st see ongi minu hoius, aga mees kannab ka sinna raha). Vajadusel võtame sealt raha mingiteks suuremateks kuludeks nagu nt autoremont või mõnikord ka kuu lõpus, kui kuu jooksul oleme ühiselt arvelt rohkem kulutanud ja pole ka kummalgi isiklikul enam vahendeid 😀 No näiteks kahele laspele talvekombe ostmine ühes kuus võib eelarveaugu tekitada küll. Oleme mõelnud, et äkki peakski hoiusele vähem panema ja rohkem igakuiseks kulutamiseks, aga kardame, et kulutameikka samamoodi ära – praegune olukord ditsiplineerib meid rohkem ja üritame vältida nö söögi jaoks hoiuselt raha võtmist (st kuu lõpus mõtleme menüü rohkem läbi). Hoiuselt raha võtmise räägime alati läbi eelnevalt.

Ühise igapäevakulutuste konto vajalikkus tuli sellest, et nagu eespool keegi kirjutas – kuu lõpus poes me ei teadnud, kas teisel on raha ja siis võis juhtuda, et kummalgi polnud piisavalt raha 😀 Ühiskonto võttis selle pinge maha – leppisime kokku, et see on meie söögiraha ja mõlemad näeme koguaeg, mis seis on. Nii et kui mul tuleb kuu lõpus mõte osta endale must-miljon eurot maksev käekott, siis lisaks sellele, palju on alles raha mu enda isiklikul kontol, vaatan korraks ka, kas kuu lõpus võib söögirahaga probleem olla – viimasel juhul lükkan käekoti ostmise natuke edasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mees teenib minust kordi rohkem. Ennetamaks laisaks, harimatuks vms sõimamist – minu haridus on kõrgem kui mehel ja töö vähemalt sama pingeline ja vastutusrikas. Tänu mehe sponsorlusele ma seda ühiskonnale ülivajalikku ametit pidada saangi.Samas võimalab minu töö mul vabamalt aega planeerida ja lastega tegeleda. Näiteks koolivaheaegadel, laste haiguste ajal jms. Praegu näiteks vastutan laste õppimise eest.
Meil on ühine eelarve, mitte ühine rahakott. Tõsi küll, mul on mehe arvele lisakaart, igaks juhuks. Pole veel kordagi kasutanud. Pere tulud moodustavad mõlema palgad, toetused, elatis minu lapsele, pärandus jne. Suured kulutused räägime läbi, väiksemates usaldame üksteist.
Kui ühel pole rahakott või pangakaart kaasas, maksab teine. Samuti võtame ette teatamata teise rahakotist või auto kindalaekast sularaha, kui endal parasjagu pole.
Raha teemal pole kunagi konflikte olnud. Aga see eeldab enne abiellumist asjade läbirääkimist, sarnaseid väärtushinnanguid, ausust ja usaldust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ühine rahakott. Raha on kontol, mille juures on mõlemal pangakaart kui ka internetipank.

Mitte keegi, mitte kunagi ei pea aru andma oma ostudest. Kumbki ostab seda, mida tahab ja vajab. Mõlemad oleme võimelised arvestama, kas ost on vajalik ja jõukohane. Kummalgi teineteise ees mingeid salaoste ei ole.

Süsteem toimib ülihästi ja säästud kogunevad sel moel ka kaks korda kiiremini.

Teenime mõlemad samas suurusjärgus palka.

Meil täpselt sama! Ma ei saa arugi, millise seaduse järgi ma lahutuse korral kuuse alla peaks jääma, kui kinnisvara ja auto on ametlikult kahepeale ostetud (st mitte lihtsalt ühe poole poolt abielu kestel soetatud vara) ja sularahakonto on sama palju minu kui tema oma?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina tööl ei käi ja elame abikaasa palgast. Ta kannab kõik palga minu arvele, endale jätab mõnisada, mis kulub enamasti väljas söömisele, lastele lõbustusteks, kino, jms.
Mina teen rahaga vajalikud maksed ja ostud ja kõik kulud. Suuremad väljaminekud arutame koos läbi. Töötab ilusti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei. Pole sellest nn ühisraha mõttekusest kunagi aru saanud. Meil on mehega eraldi kontod ja teineteise kontoseisu ei tea ja pole ka vaja. Pere (peres veel 2 last) majandamine käib selle järgi, et tegeleb ja maksab see, kellel parasjagu aega ja viitsimist, aga ka paremad teadmised on. Mina ei osta lastele nt kunagi nt igasugu digividinaid, sest mehe teadmised on selles osas oluliselt paremad. Sendi saagimine on õudne. Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ühine rahakott. Raha on kontol, mille juures on mõlemal pangakaart kui ka internetipank.

Mitte keegi, mitte kunagi ei pea aru andma oma ostudest. Kumbki ostab seda, mida tahab ja vajab. Mõlemad oleme võimelised arvestama, kas ost on vajalik ja jõukohane. Kummalgi teineteise ees mingeid salaoste ei ole.

Süsteem toimib ülihästi ja säästud kogunevad sel moel ka kaks korda kiiremini.

Teenime mõlemad samas suurusjärgus palka.

Meil täpselt sama! Ma ei saa arugi, millise seaduse järgi ma lahutuse korral kuuse alla peaks jääma, kui kinnisvara ja auto on ametlikult kahepeale ostetud (st mitte lihtsalt ühe poole poolt abielu kestel soetatud vara) ja sularahakonto on sama palju minu kui tema oma?

Mul sõbranna jäi kuuse alla. Tegemist oli väga jõuka perega, kel üle Eesti mitu kinnisvaraobjekti. Mees ei olnud nõus seda ühisvara lahutusel võrdselt jagama, kuna arvas, et tema on sellesse rohkem panustanud. Palkas hea advokaadi ja kohtuvaidlus kestab juba üle 3 aasta. Mees ise elab uue tibinaga nende endises kodus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

meil on kahes erinevas pangas arved, aga paroolid ja kaardid on ühised. raha kasutame koos, makse maksab mees. siis on selge, et on makstud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei. Pole sellest nn ühisraha mõttekusest kunagi aru saanud. Meil on mehega eraldi kontod ja teineteise kontoseisu ei tea ja pole ka vaja. Pere (peres veel 2 last) majandamine käib selle järgi, et tegeleb ja maksab see, kellel parasjagu aega ja viitsimist, aga ka paremad teadmised on. Mina ei osta lastele nt kunagi nt igasugu digividinaid, sest mehe teadmised on selles osas oluliselt paremad. Sendi saagimine on õudne. Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

See sendi saagimine käib tavaelu alla juhul, kui raha elamiseks ongi vähe. See ongi siis osa igapäevast, mitte ei näita mingit suhtumust või iseloomu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellised teemad on siin umbes 3 korda aastas.
Üldiselt sobib selline ühine konto kuni keskmist palka teenivale perele või väga erinevat palka teenivale perele (mees saab 3 eesti keskmist, naine miinimumi).
Mul peres sellist eraldi kontot ei ole. Teenime naisega mõlemad võrdselt umbes 1,5 kordset eesti keskmist palka. Kokku oleme leppinud püsikulude jaotuse (laen, kommunaalid, laste trennid, kindlustus, elekter, internet) ja need tasume siis võrdselt.
Toitu ostame kuidas juhtub, mina mehena ehk pisut rohkemgi.
Oma hobide eest maksab kumbki ise, auto on ainult minul (tööandja kulu) ja autokulusid praktiliselt ei ole.
Suuremad ostud ja reisid lepime kokku eraldi, kui palju kumbki panustab.
20 aastat on selline majandamine toiminud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Ei, see ei sõltu pere majanduslikust seisust, vaid eelkõige inimese iseloomust, kasvatusest ja arusaamadest. Inimesed võivad olla suurepärane paar ja neil võivad olla laste kasvatamises samad põhimõtted, aga raha kasutamise osas ei pruugi nad sarnaselt mõelda. Ja rahakasutuse üle vaidlemist saab ennetada eraldi rahakotiga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei. Pole sellest nn ühisraha mõttekusest kunagi aru saanud. Meil on mehega eraldi kontod ja teineteise kontoseisu ei tea ja pole ka vaja. Pere (peres veel 2 last) majandamine käib selle järgi, et tegeleb ja maksab see, kellel parasjagu aega ja viitsimist, aga ka paremad teadmised on. Mina ei osta lastele nt kunagi nt igasugu digividinaid, sest mehe teadmised on selles osas oluliselt paremad. Sendi saagimine on õudne. Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

See sendi saagimine käib tavaelu alla juhul, kui raha elamiseks ongi vähe. See ongi siis osa igapäevast, mitte ei näita mingit suhtumust või iseloomu.

Sa siis ei tunne ühtki koonrit, kel on raha nagu muda, aga ei raatsi ühtki senti hea meelega välja käia? Ka peredes rikkaid koonreid piisavalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa siis ei tunne ühtki koonrit, kel on raha nagu muda, aga ei raatsi ühtki senti hea meelega välja käia? Ka peredes rikkaid koonreid piisavalt.

Rikkaid koonreid ei tea ühtegi. Tean mõnda sellist keskmise elustiili võimalusega keskealist inimest. Kes võiks öelda, et koonerdavad. Kuid ega ma lõpuni nende hingeelu ei tea. Et miks ja mida täpselt. Üks on minu sugulane, naisterahvas. Kogu elu selline olnud. Praegu teenib ta mehest rohkem, on kuuekümne ligi inimesed. Juba aastaid teenib mehest rohkem ja ta on selline, kes välja söömist peab laristamiseks ja teeb kõik ise, kasvatab ise ja hindab seda omadust üldiselt ka. Ja ta tahab, et tal oleks tagavara. Kinke sugulastele teeb minimaalselt, eluaeg on nii olnud, sellest saigi koonri kuulsuse, esialgu. Mees tahaks seda tema tagavara hakkama panna, aga naine ei lase. No autoteemade jms peale. Kuna ta on kokku hoidnud imelike asjade pealt, siis see kuulsus temaga kaasas ikka liigub. Kuid ta teeb ja maksab kõigi koduste remondi-kapitaalsete asjade eest, käib ja ajab välja, olgu suured rahamahukad tööd, ikka tema maksab neid. Mees ei taha mitte midagi oma palgast maksta, tahab omale oma raha hoida ja selle eest oma hobidega tegeleda ja õlut võtta. Samas õlle juurde muudkui mõlgutab, kuidas koonrist naiselt raha kätte saada.
Nii et on koonerdaja mõneti, kuid kõrvalt vaadates võib näha ka asja nii, et miks see naine kohe kooner on, ta ju oma rahaga toimetab ja teeb. Hullem on ju see mees, kes loeb teise raha ja kui seda ei saa, siis siunab. Sageli teeb koonriks inimese hoopis teine inimene, ja just see, kes tahab teise raha ise kulutada. Kui seda ei saa, siis jama.
Äärmuslikke näiteid mul pole, kus rikkus elab poolnäljas jne.
Samas pooldan arvamust, et kui raha on, siis sellepärast ei pea üle ostma. “kuule, sul on raha, miks sa endale seda ei osta”???
Raha annab vabaduse ka mitte osta, aga ühtlasi teadmise, et võib, kui aga tahab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees kannab mulle iga kuu raha, mille eest siis mina vastutan, et meil oleks söök laual ja katus pea kohal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sa siis ei tunne ühtki koonrit, kel on raha nagu muda, aga ei raatsi ühtki senti hea meelega välja käia? Ka peredes rikkaid koonreid piisavalt.

Rikkaid koonreid ei tea ühtegi. Tean mõnda sellist keskmise elustiili võimalusega keskealist inimest. Kes võiks öelda, et koonerdavad. Kuid ega ma lõpuni nende hingeelu ei tea. Et miks ja mida täpselt. Üks on minu sugulane, naisterahvas. Kogu elu selline olnud. Praegu teenib ta mehest rohkem, on kuuekümne ligi inimesed. Juba aastaid teenib mehest rohkem ja ta on selline, kes välja söömist peab laristamiseks ja teeb kõik ise, kasvatab ise ja hindab seda omadust üldiselt ka. Ja ta tahab, et tal oleks tagavara. Kinke sugulastele teeb minimaalselt, eluaeg on nii olnud, sellest saigi koonri kuulsuse, esialgu. Mees tahaks seda tema tagavara hakkama panna, aga naine ei lase. No autoteemade jms peale. Kuna ta on kokku hoidnud imelike asjade pealt, siis see kuulsus temaga kaasas ikka liigub. Kuid ta teeb ja maksab kõigi koduste remondi-kapitaalsete asjade eest, käib ja ajab välja, olgu suured rahamahukad tööd, ikka tema maksab neid. Mees ei taha mitte midagi oma palgast maksta, tahab omale oma raha hoida ja selle eest oma hobidega tegeleda ja õlut võtta. Samas õlle juurde muudkui mõlgutab, kuidas koonrist naiselt raha kätte saada.

Nii et on koonerdaja mõneti, kuid kõrvalt vaadates võib näha ka asja nii, et miks see naine kohe kooner on, ta ju oma rahaga toimetab ja teeb. Hullem on ju see mees, kes loeb teise raha ja kui seda ei saa, siis siunab. Sageli teeb koonriks inimese hoopis teine inimene, ja just see, kes tahab teise raha ise kulutada. Kui seda ei saa, siis jama.

Äärmuslikke näiteid mul pole, kus rikkus elab poolnäljas jne.

Samas pooldan arvamust, et kui raha on, siis sellepärast ei pea üle ostma. “kuule, sul on raha, miks sa endale seda ei osta”???

Raha annab vabaduse ka mitte osta, aga ühtlasi teadmise, et võib, kui aga tahab.

Vabadus mitte osta on absoluutselt igaühel, see ei ole kuidagi rikkusega seotud. Minu käsituse järgi me teenime raha selleks, et elada igati täisväärtuslikult ja elu nautida, mitte ei ela selleks, et raha teenida. Mõelge natuke raha eesmärgi peale, äkki saab pilt selgemaks.
Mul oli kunagi üks kõrgepalgaline jõukas meeskolleeg, kes sõi absoluutselt igal lõunapausil kabinetis kodust kaasa võetud juustusaia, sest tema arvates olid meie oma asutuse söökla toidud kallid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mees ei taha mitte midagi oma palgast maksta, tahab omale oma raha hoida ja selle eest oma hobidega tegeleda ja õlut võtta. Samas õlle juurde muudkui mõlgutab, kuidas koonrist naiselt raha kätte saada.

Mees on ju hoopis kooner. 😀 Naisel on lihtsalt oma prioriteedid, selleks on igal inimesel õigus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, meil on ühisraha ja on eraldi rahad. Ma usun, et mida erinevamad on parterite sissetulekud, seda olulisem on, et oleks ka ühisraha. Meie sissetulekud erinevad umbes 3x ja ka ühisele kontole kantav summa erineb 3x. Põhimõtteliselt võiks jah arveid ja poeskäike jaotada nii, et rikkam kannab suurema osakaalu kuludest. Aga see tähendaks ühtlasi, et rikkamal on kohustus rohkemate arvetega jännata ja rohkem poes käia. Kogukuludest kaob ülevaade ära ja emmal-kummal poolel võib tekkida vimm, et olukord on ebaõiglane. Kui kõik majapidamise ja laste kulud lähevad samalt kontolt, siis on automaatselt hea ülevaade pere kogukuludest. Väljaminekuid sooritada saab see, kellel see parasjagu paremini välja tuleb (lasteriiete shopping = mina, mõlema auto hooldused = mees), mitte see, kelle kord või kohustus on maksta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Ei, see ei sõltu pere majanduslikust seisust, vaid eelkõige inimese iseloomust, kasvatusest ja arusaamadest. Inimesed võivad olla suurepärane paar ja neil võivad olla laste kasvatamises samad põhimõtted, aga raha kasutamise osas ei pruugi nad sarnaselt mõelda. Ja rahakasutuse üle vaidlemist saab ennetada eraldi rahakotiga.

Ei saa. Seda saab ennetada ainult nii, et abiellud sarnaste väärtushinnangutega inimesega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Ei, see ei sõltu pere majanduslikust seisust, vaid eelkõige inimese iseloomust, kasvatusest ja arusaamadest. Inimesed võivad olla suurepärane paar ja neil võivad olla laste kasvatamises samad põhimõtted, aga raha kasutamise osas ei pruugi nad sarnaselt mõelda. Ja rahakasutuse üle vaidlemist saab ennetada eraldi rahakotiga.

Ei saa. Seda saab ennetada ainult nii, et abiellud sarnaste väöärtushinnangutega inimesega.

Ainult eraldi rahakottidega saabki, sest inimeste väärtushinnangud elu jooksul muutuvad. Eriti rumal on eeldada, et noortel, parimas abiellumiseas inimestel, kellel puuduvad püsisuhte kogemused, omavad juba püsivaid väärtushinnanguid.
Ja rahuldava abielu aluseks on siiski armastus, mitte 100% kattuvad väärtushinnangud. Ka mõnevõrra erinevate väärtushinnangutega inimeste kooselu võib olla edukas ja püsiv. Erinevad inimesed täiendavad teineteist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Ei, see ei sõltu pere majanduslikust seisust, vaid eelkõige inimese iseloomust, kasvatusest ja arusaamadest. Inimesed võivad olla suurepärane paar ja neil võivad olla laste kasvatamises samad põhimõtted, aga raha kasutamise osas ei pruugi nad sarnaselt mõelda. Ja rahakasutuse üle vaidlemist saab ennetada eraldi rahakotiga.

Ei saa. Seda saab ennetada ainult nii, et abiellud sarnaste väöärtushinnangutega inimesega.

Ainult eraldi rahakottidega saabki, sest inimeste väärtushinnangud elu jooksul muutuvad. Eriti rumal on eeldada, et noortel, parimas abiellumiseas inimestel, kellel puuduvad püsisuhte kogemused, omavad juba püsivaid väärtushinnanguid.

Ja rahuldava abielu aluseks on siiski armastus, mitte 100% kattuvad väärtushinnangud. Ka mõnevõrra erinevate väärtushinnangutega inimeste kooselu võib olla edukas ja püsiv. Erinevad inimesed täiendavad teineteist.

Iseloom või huvid võivad olla erinevad, kindlasti mitte väärtushinnangud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Selline arutamine ei sõltu (normaalses peres vähemalt) ühisest või eraldi rahakotist, vaid pere majanduslikust seisust.

Ei, see ei sõltu pere majanduslikust seisust, vaid eelkõige inimese iseloomust, kasvatusest ja arusaamadest. Inimesed võivad olla suurepärane paar ja neil võivad olla laste kasvatamises samad põhimõtted, aga raha kasutamise osas ei pruugi nad sarnaselt mõelda. Ja rahakasutuse üle vaidlemist saab ennetada eraldi rahakotiga.

Ei saa. Seda saab ennetada ainult nii, et abiellud sarnaste väöärtushinnangutega inimesega.

Ainult eraldi rahakottidega saabki, sest inimeste väärtushinnangud elu jooksul muutuvad. Eriti rumal on eeldada, et noortel, parimas abiellumiseas inimestel, kellel puuduvad püsisuhte kogemused, omavad juba püsivaid väärtushinnanguid.

Ja rahuldava abielu aluseks on siiski armastus, mitte 100% kattuvad väärtushinnangud. Ka mõnevõrra erinevate väärtushinnangutega inimeste kooselu võib olla edukas ja püsiv. Erinevad inimesed täiendavad teineteist.

Iseloom või huvid võivad olla erinevad, kindlasti mitte väärtushinnangud.

Kohe kindlasti saavad. Mitte miski ei takista koos elamast teineteist armastavaid abikaasasid, kus üks väärtustab raha ülemääraselt, lubades endale ainult seda, mis on vajalik ja teine üldse mitte, pidades seda elu nautimist võimaldavaks vahendiks, kui neil on eraldi rahakotid. Kui inimesed on arukad, siis nad aktsepteerivad teineteise elukäsitust. Nappiva arukusega inimesed ilmselt tõesti seda ei ole võimelised tegema.
Mis panen sind arvama, et nt kristlane ja ateist ei saa iial koos elada? Mina tean mitut paari, kus selline kooselu väga hästi toimib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et ateist ja kristlane isegi saavad koos elada, aga erinevad inimesed ei pruugi kooselus õnnelikud olla. Väärtushinnangud, suhtumine rahasse võiks koos elavatel inimestel ikka sarnane olla, siis elu laabub.
Kui üks on ühepäevaliblikas, kes palgapäeval pool palka hakkama paneb ja nädal enne palgapäeva ainult tatraputru sööb, aga teine on säästlik majandaja, siis pakun, et nende kooselu pikapeale hakkab kraavi poole vedama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühist pangakontot ei ole Eestis olemas. On olemas konto, mis on ühe isiku nimel ja teisele isikule saab teha juurdepääsu sinna omaniku volitusel.

Küsin huvi pärast nendelt juurdepääsu saajatelt (kel oma isiklik konto puudub), kuidas kavatsete toimida, kui mingil hetkel teil ligipääs sellele “ühisele” kontole katkestatakse?

See võib juhtuda näiteks lahku minnes või ka näiteks konto omaniku surma korral.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oi, minule ei sobi ühine raha.Olen alati teistest inimestest sõltumatu olnud. Teiseks mulle oleks alandav raha küsimine. Ei ole seda kunagi teinud. Ei ole isegi laenanud kelleltki peale oma vanema või panga.
See, et lepitakse kokku, kes mida maksab ühisest elust, on okei. Aga seda, et ma peaks oma ülejäänud raha kulutamise kohta midagi kooskõlastama-mitte mingil juhul.
Maksan tuhat käekoti, viissada saabaste, 6000 maali eest silma pilgutamata, kui meeldib.
Ostsin kalli kabrioleti ajal, kui mees oli komandeeringus. Telefoni teel ütlesin, et nägin ja armusin ja ostan. Talle ei meeldinud, et ma seda teen. Olen täiesti kindel, et oleks ühine rahakott olnud, ei oleks ma iial seda nõusolekut saanud-et milleks ebapraktiline ja edev kui võiks äkki hoopis 4-uksega sedaani osta. Ja siin see ongi-keegi ei tule mulle ütlema, mida ma oma rahaga teen. Ja mina ei kirjuta kaaslasele ette, mida tema oma rahaga teeb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei. Pole sellest nn ühisraha mõttekusest kunagi aru saanud. Meil on mehega eraldi kontod ja teineteise kontoseisu ei tea ja pole ka vaja. Pere (peres veel 2 last) majandamine käib selle järgi, et tegeleb ja maksab see, kellel parasjagu aega ja viitsimist, aga ka paremad teadmised on. Mina ei osta lastele nt kunagi nt igasugu digividinaid, sest mehe teadmised on selles osas oluliselt paremad. Sendi saagimine on õudne. Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Kulutuse osas mina ka ei pea, kuigi meil on täiesti ühine rahakott, kuigi mitte ühine arve. Lihtsalt kui tahame kiiresti näiteks uut autot osta, siis mees küsib, palju mul sissemakseks panustada on (kui ta arvab, et võiksime rohkem sisse maksta) ja ma ütlen ausalt, sest mis saladusi peaks mul oma abikaasa ees olema, et mul on 6000, aga sellest 2000 on vähemalt mul vaja reisi jaoks Münchenisse.

Mingit “olen nõus, ei ole nõus” meil pole olemas. Mees ei ütleks iial, et ta pole nõus, et ma lähen sõbrannadega LAVi golfi mängima (reaalis siiskima golfi ei mängi, küll aga lausa armastan üksi reisimist ja teen seda sageli. Enamasti üksi reisiva naiterahvana riske ei võta, mis on suhteliselt kallis). Mees võib vabalt endale uue kalapaadi osta, sest JU ta teab, palju tal arvel raha on, et ta saab seda lubada ja ikka on MEIL piisavalt.

Mingi aimdus ju ka on, kas me saame seda lubada või ei. Kumbki ei tõmba oma arvet isiklike ostudega nulli, kui on oodata, et meil, perekonnana, võib veel üldkulutusi tulla. Enamasti ju seda on oodata. Praegu näiteks tuleks osta uued reclinerid verandale ja loomulikult tahame mõlemad ju sinna raha panna. Meie veranda, meie toolid ja meie raha. Muidugi, kui mees jõuab esimesena ära osta, ega ma teda padjaga lämmatama ei hakka, et võta mu arvelt ka meie pere raha vastu. Aga kui ta siis paari kuu pärast küsib, kas ma olen nõus, et laseme tiiki uue ujumisredeli teha, siis ma lausa torman, rahakott õieli, et saaks ka panustada.

Me kumbki pole kitsid, veel vähem oma pere sees. Kui raha on, siis on. Kui ei ole, siis…on vähem 🙂

Kumbki pole idioot, et osta kullast WCpotti, aga mõlemad armastame samavõrd nii teenida kui ka ülimugavat elu. Võibolla ma mõtleksin teisiti, kui ma oma abikaasat ei usaldaks.

Reisiaja suhtes ikka räägin läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ühine rahakott. Raha on kontol, mille juures on mõlemal pangakaart kui ka internetipank.

Mitte keegi, mitte kunagi ei pea aru andma oma ostudest. Kumbki ostab seda, mida tahab ja vajab. Mõlemad oleme võimelised arvestama, kas ost on vajalik ja jõukohane. Kummalgi teineteise ees mingeid salaoste ei ole.

Süsteem toimib ülihästi ja säästud kogunevad sel moel ka kaks korda kiiremini.

Teenime mõlemad samas suurusjärgus palka.

Meil täpselt sama! Ma ei saa arugi, millise seaduse järgi ma lahutuse korral kuuse alla peaks jääma, kui kinnisvara ja auto on ametlikult kahepeale ostetud (st mitte lihtsalt ühe poole poolt abielu kestel soetatud vara) ja sularahakonto on sama palju minu kui tema oma?

Mul sõbranna jäi kuuse alla. Tegemist oli väga jõuka perega, kel üle Eesti mitu kinnisvaraobjekti. Mees ei olnud nõus seda ühisvara lahutusel võrdselt jagama, kuna arvas, et tema on sellesse rohkem panustanud. Palkas hea advokaadi ja kohtuvaidlus kestab juba üle 3 aasta. Mees ise elab uue tibinaga nende endises kodus.

Ja miks sõbranna välja kolis? Teada-tuntud tõde, et kuni vaidlus käib, ei tohi kolida – kaotajaks jääb tavaliselt see, kel närv vastu ei pea ja, kott näpus, ema juurde läheb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eraldi rahakott annab vabaduse minna nt sõbrannaga Londonisse šoppama siis, kui hing ihaldab, ilma et peaksin mehega selle kulutuse läbi arutama.

Mul on alati millegipärast nii kahju inimestest, kes on sellises suhtes, kus ühise rahakoti puhul peaksid nad oma partnerile aru andma enda kulutustest.

Meil on mehega 100% ühine rahakott ja pole nagu selle peale tulnudki, et mees peaks mulle põhjendama, miks ta ostis omale uue arvuti. Samuti ei pea mina mehele põhjendama, miks ma sõbrannaga spasse lähen. Usu, pn täiesti võimalik selline suhe, kus üksteisele ei pea aru andma, samas on kogu sissetulek ühine.

Ehk on teil mehega mingid usalduse probleemid? Või on suhe muidu ebakindel, et üksteisele peate oma elu loomulikke vajadusi põhjendama ja vabandama? See on ju loogiline, et inimesed soovivad lisaks hädapärastele kulutustele vahel kulutada ka meelelahutusele või muudele asjadele, mis ei ole eluks hädavajalikud.

Kõige rohkem on mul sellise peremudeliga inimestest kahju siis, kui nad hakkavad lapsi saama ja naine jääb lapsehoolduspuhkusele. Karjakaupa on siinsamas perekooliski neid teemasid, kus lastega kodusolev naine on rahahädas, kuna peres on eraldi rahakotid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ühisraha teema on tõesti igihaljas ja iga natukese aja tagant läheb aga jälle käima. Selles teemas on oluline see, kui palju kumbki teenib. Kui ikka mõlemal on korralikud sissetulekud siis milleks peaks mingi ühisraha olema. Päriselt arutate peres riiete ostmise läbi vä. Lähen poodi, ostan mida tahan, sest sissetulek on korralik. Mees ei saa kuidagi poodi mindud, sest ta lihtsalt ei taha sinna minna, kuigi sissetulek on ka korralik.
Ühisraha on rohkem ikka nende perede teema, kus ühel oma palgast kõige jaoks ei jätkuks ja peab olema mingi kord ja kokkulepped, et oleks õiglane.
Kolmas nüanss teemas on muidugi vabaabielu, kus enamasti naine on nõrgem pool.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ühisraha on rohkem ikka nende perede teema, kus ühel oma palgast kõige jaoks ei jätkuks ja peab olema mingi kord ja kokkulepped, et oleks õiglane.

Minu jaoks vastupidi. Kui mul on raha piisavalt…või pigem ütleme okeilt, siis pole mul vähimatki probleemi seda lähedastega jagada. Kui mul oleks viimane viiekas, siis ma ka ilmselt varjaks seda oma joodikust mehe eest (mu mees ei ole joodik, see oli näide).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 80 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas teil on peres ühisraha?