Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 105 )

Teema: kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?

Postitas:
Kägu

Mida vanemaks saan, seda rohkem läheb. Olen säästlik, sorteerin prügi, kilekotte ei kasuta jne. Samas mõistan, et see küll vähene, aga ikkagi – kui igaüks selleks midagi ära teeb, oleks sellest kasu. Ei saa elada nii -et pärast meid tulgu või veeuputus

Please wait...
Postitas:
Kägu

teine küsimus on mesilaste kohta. Kus elavad linnamesilased, kes lendavad linnas õielt õiele?

Mesilaste lennuraadius on 3 km. Seega ei peagi ta otseselt linnas elama.
Lisaks on ka linnades mesitarusid.
Tallinnas nt Kadriorus presidendiaias, Solarise katusel, Nordic Hotel katusel jne. Mõni nõmmekas peab ka ise mesilasi jms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

teine küsimus on mesilaste kohta. Kus elavad linnamesilased, kes lendavad linnas õielt õiele?

Mesilaste lennuraadius on 3 km. Seega ei peagi ta otseselt linnas elama.

Lisaks on ka linnades mesitarusid.

Tallinnas nt Kadriorus presidendiaias, Solarise katusel, Nordic Hotel katusel jne. Mõni nõmmekas peab ka ise mesilasi jms.

3km? see on ju väga vähe. linnas on elukvartaleid, kus pole mingit mesitaru. seega peavad mesilased otsima ise endale koha kus elada. ja inimesed peavad nad sealt ära ajama, sest maja seina vahel, kuuris ei kannata neid keegi. ja “linnamett” ka keegi ei taha süüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei. Mina olen oma panuse andnud ja lapsed sünnitamata jätnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See prügi sorteerimine pole mingi keskkonna teadlikus. Tahate maailma päästa sita sisse uppumisest tuleb elu kujundada jäätmevabaks. Paljud teist suudaks jätta 500 eurose teleri ostmata, mis on pakendatud pappkasti ja sees on penoplastist pōrutuskaitsmed ja ostaksite selle asemel näiteks akvaariumi, kuhu panete kasvama.vetikad ja iga nädal vōtate sealt endale salati jagu?! Ilmselt mitte keegi.
Niikaua, kui te pole valmis loobuma tänapäevastest “eluvajaduste” seadmetest, meelelahutusest nagu lennureisid kurat teab kuhu, “naabrist suuremast” transpordivahendist vōi eluruumist on vaägagi silmakirjalik seda teemat arendada ja loetleda oma elu pisiasju suurte kangelastegudena. See on enensele valetamine ja kirjalikult kinnistamine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis pagana psühhoos see küll on, et nii massiliselt nakatab? Ausalt, ma ei saa aru. Ühtäkki on kõik nii tohutult vaevas ja närvis sellepärast, et lapsed hakkavad kindlasti tulevikus lämbuma ja piinlema? Palun ravige oma kuplialust ja lõpetage see hüsteeriakülvamine, see pole normaalne enam.
Ma ei taha üldse öelda, et maakera pole reostunud ja et inimene ei sigatse üldse, aga see ülereaktsioon tulevaste õnnetuste ja hädade pärast, mis ei pruugi kunagi saabuda, ei ole terve. Ausõna, see ei ole enam terve suhtumine, see on mingi … ma ei tea mis.

Küsitakse, kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid, ja sinu jaoks on see juba hüsteeriakülvamine?
Kas tänasest Postimehest lugesid akadeemik Enn Tõugu ja ökoloog Mihkel Kanguri kommentaare? Kui mitte, siis soovitan: täiesti hüsteeriavabad ja asjalikud selgitused.
Eks selliseid, keda üldse ei koti ja kes ütlevad ausalt välja, et pärast mind tulgu või veeuputus, leidub ikka. Suurem osa inimesi ikkagi mõtleb mingil määral kaugema tuleviku peale. Mina isiklikult ei ole hüsteeriaga kokku puutunud, isegi siin Perekoolis oma arust mitte.
Ja meetmete tarvituselevõtt, et inimeste ökoloogilist jalajälge vähendada, alates prügi sorteerimisest ja kasvõi ülearu võimsa mootoriga autode taunimisest (maksustamisest), on minu arust siiski terve suhtumine. No võibolla on omast kohast terve suhtumine ka “Riideid taaskasutusse ei vii – ei näe mõtet kedagi sponsoreerida” – aga minu jaoks on see pisut ühekülgne suhtumine: arvesse võetakse ainult riiete uue omaniku saadavat kasu, mitte aga näiteks materjali, eseme tootmise ja turustamisega seotud kulude mahakandmist. See väike summa, mille eest meil kiirmoe tooteid osta saab, ei kompenseeri seda kulu sugugi.
Üks teema, mida ma ei ole märganud kliimaküsimustega seoses eriti kajastatavat, on sõjatööstus. Mulle tundub, et kui maakeral seda sugugi vaja poleks, siis vabaneks tohutult palju ressursse, mis keskkonna heaks kasutatuna annaks märkimisväärse tulemuse. Aga eks see on utoopiline mõte muidugi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida tähendab plastmassi ei tarbi? Mitte ühtegi asja ei kasuta siis, mis on plastpakendis vms? Juuksuris ei käi? Kui teil on korteris tavalise vesialuselise värviga seinad värvitud, siis tegelikult olete juba plasti tarbinud. Pangakaart näiteks on plastikust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida vanemaks saan, seda rohkem läheb. Olen säästlik, sorteerin prügi, kilekotte ei kasuta jne. Samas mõistan, et see küll vähene, aga ikkagi – kui igaüks selleks midagi ära teeb, oleks sellest kasu. Ei saa elada nii -et pärast meid tulgu või veeuputus

Sama siin. Aastatega olen arenenud. Sorteerin prügi, toitu viskan ära üliharva, minu ja noorima lapse riided tulevad enamuses taaskasutusest. Kõik kasutuskõlblikud asjad annan edasi tuttavatele, Uuskasutusse või pakun kohalikus FB grupis. Teismeliste tüdrukute riideid taaskasutame pereringis. Ehk siis midagi ei anta ära enne kui ema ja õde on asjad läbi sorteerinud.
Mul on 3 last. Nende mõttemaailm on samuti muutumas (ilma minu sekkumiseta). Üks on vegan. Teine harrastab “max üks liha päevas” toitumist. Ehk siis ainult üks toidukord võib sisaldada liha. Kuna mees ja väikelaps söövad liha, siis olen muutnud/muutmas toidu valmistamise harjumusi, et terve pere söönuks saaks.
Ehitame maja, mis on väga hästi soojustatud ja seega energiasäästlik. Sisse kolides kasutame maksimaalselt ära olemasoleva mööbli ja seega vajame juurde väga vähe asju. Köögimööbli uude majja ostsime samuti järelturult. Samuti lähevad kasutusse mõned mööbliesemed ja tekstiilid, mis kuulusid mu vanavanematele.
Hetkel sõidan diiselautoga, aga järgmiseks on plaanis osta CNG gaasitoitel auto.
Valikud on osaliselt ajendatud vajadusest raha kokku hoida. Samas olen iseenda arengus jõudnud sinna, et Hiinast sünteetilise kleidi tellimise asemel ostan parem teiselt ringilt samalaadse kvaliteetse eseme.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

meie põlvkond elab veel kuidagi ära, aga mu süda valutab meie laste pärast. nendel tuleb küll hakata võitlema ressursside eest, on see siis joogivesi, toit või midagi muud. hea, kui jätkub õhku hingamiseks. praeguste teadmiste valguses ma ei julgeks lapsi saada, st ei tahaks neid piinlema ja rasket elu elama jätta. endal on hea ja lihtne, enne kui päris jamaks läheb, on nagunii aidaa ja nägemist, aga rasked ajad alles siis hakkavad.

maakera parimad päevad on möödas, see on igal juhul selge.

Mis pagana psühhoos see küll on, et nii massiliselt nakatab? Ausalt, ma ei saa aru. Ühtäkki on kõik nii tohutult vaevas ja närvis sellepärast, et lapsed hakkavad kindlasti tulevikus lämbuma ja piinlema? Palun ravige oma kuplialust ja lõpetage see hüsteeriakülvamine, see pole normaalne enam.

Ma ei taha üldse öelda, et maakera pole reostunud ja et inimene ei sigatse üldse, aga see ülereaktsioon tulevaste õnnetuste ja hädade pärast, mis ei pruugi kunagi saabuda, ei ole terve. Ausõna, see ei ole enam terve suhtumine, see on mingi … ma ei tea mis.

No selleks, et taibata, et meie lapsed ja lapselapsed peavad oma elu eest siin planeedil oluliselt rohkem võitlema kui meie praegu, peab kupli all midagi olema ka. Kõik demograafid väidavad, et massimigratsioon maadesse, kus elamistingimused on oluliselt paremad kui Aafrikas või Aasias, on vältimatu. Hetkel on migratsioon veel suht olematu. Mõtle siit nüüd edasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei. Mina olen oma panuse andnud ja lapsed sünnitamata jätnud.

See väide ajab reeglina naerma. Tänapäeval põhjendab juba suur hulk naisi laste mitte sünnitamist keskkonnast hoolimisega. Kui kuulata psühholooge, siis peituvad põhjused tegelikult hoopis mujal.
Muuseas see, kui sina lapsed sünnitamata jätad, ei piira mitte kuidagi kogu inimkonna kasvu maakeral. Piiraks ehk see, kui sa teeksid haridustööd ja sarisünnitamise vastast kampaaniat arengumaades.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Niikaua, kui te pole valmis loobuma tänapäevastest “eluvajaduste” seadmetest, meelelahutusest nagu lennureisid kurat teab kuhu, “naabrist suuremast” transpordivahendist vōi eluruumist on vaägagi silmakirjalik seda teemat arendada ja loetleda oma elu pisiasju suurte kangelastegudena. See on enensele valetamine ja kirjalikult kinnistamine.

Ma nii kategooriline ei oleks. Ma ise pole 10 aastat lennanud, minu abikaasa üldse mitte. Autod on olemas, kuna olematu ühistranspordiga sõidaks töö ja kodu vahet vähemalt poolteist tundi. Autoga saab 15 minutiga.
Kodumasinad on olemas, aga enamus üle 10 aasta vanad. Vahetame neid ainult siis kui see on möödapääsmatu, mitte siis kui uus mudel peale tuleb.
Samas, kui inimene peab töö pärast lendama, siis kas tal pole Sinu meelest mõtet enam prügi sorteerida, sest tema jalajälg on nagunii lõhki ja pole vaja “endale valetada”?
Samas olen nõus, et midagi peab muuutuma üldises meelelaadis. Pakendite sorteerimine on tore ja kasulik, aga tegelikult tuleks tootjatel seadusega keelata ülepakendamine.
Kogu müügisektor on üles ehitatud käibe ja kasumi igikestvale kasvule. Kui müük x% aastas ei kasva, siis on probleem. Ma ei kujuta ette kui kaua läheb aega, enne kui mõistetakse, et igikestvaks kasvuks pole ressursse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Et Eestis keskkonnasäästlikult elada peaks esmajärjekorras lõpetama elektri tootmise põlevkivist. ûkskõik kui säästlik sa muu tarbimises oled, kui kasutae Eesti Energiat, siis on su jalajälg ikka päris meeltu.

Kas olete kasutanud seda ökojalajälje mõõdikut: http://jalajalg.positium.ee/?

Prügi sotreerimisega on jah nii ja naa, nagu siin keegi juba kirjutas. Parem on prügi üldse mitte tekitada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga läheb korda, aga tunnistan, et võiks rohkem. Vahel saab laiskus võitu 🙁
Aga siiski, tarbime vähe. Nt ostame väga harva, aga siis kvaliteetseid riideid, mis kestaks aastaid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Autosid on 1 ja ökonoomne, sõidame ka ühistranspordiga.
Olen igas vormis taaskasutuse poolt, viin riideid ja ostan ka. Kasutuskõlblikud asjad lähevad kirikumüüki, Aaretelaekasse (kes annab tasuta asju nt neile, kes paljaks põlenud on või vajavad, ülejäänud müüb), uus/taaskasutusse.
Ei viska asju enne ära, kui nad katki on, ei osta uut telefoni, sest uuem tuli välja jne.
Ei raiska vett, ka lastele õpetan, et seebitamise ja hammaste harjamise ajaks vesi kinni jne
Sorteerin prügi, viin klaastaarasse purgid ja veinipudelid. Pakendikotid viiakse ära eraldi.
Kasutan riidekotti ja ei kasuta puuviljakotikesi (õnneks meie poes on ka kaalu puu-köögivilja jaoks paberkotid, mitte kile).
Toitu üritan vähem raisata ja ostan vahel ka allahinnatud kaupa, mison sama kuupäevaga- kui ma selle kohe nagunii toiduks kasutan, pole vahet ja odavam endal ka. Ma ei peaks seda tegema, aga kokkuhoidlikkus on kuidagi sees. Kui on mingi hea asi (nt pardikoivad poole hinnaga, mis teeb asja hinnaks kanakoivaga võrdse), siis panen ka sügavkülma.
Ühesõnaga kliimaaktivist ei ole, aga tavalise inimese jagu teen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See prügi sorteerimine pole mingi keskkonna teadlikus. Tahate maailma päästa sita sisse uppumisest tuleb elu kujundada jäätmevabaks. Paljud teist suudaks jätta 500 eurose teleri ostmata, mis on pakendatud pappkasti ja sees on penoplastist pōrutuskaitsmed ja ostaksite selle asemel näiteks akvaariumi, kuhu panete kasvama.vetikad ja iga nädal vōtate sealt endale salati jagu?! Ilmselt mitte keegi.

Niikaua, kui te pole valmis loobuma tänapäevastest “eluvajaduste” seadmetest, meelelahutusest nagu lennureisid kurat teab kuhu, “naabrist suuremast” transpordivahendist vōi eluruumist on vaägagi silmakirjalik seda teemat arendada ja loetleda oma elu pisiasju suurte kangelastegudena. See on enensele valetamine ja kirjalikult kinnistamine.

100 % nõus. Seepärast panevad mind ka muigama plastikust joogikõrte ja toidunõude keelustamise riiklikud kampaaniad – see kõik on köömes karu pepus ehk pseudotegevus, et rahvast uskuma panna, et me riiklikul tasandil tegeleme keskkonnaprobleemidega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millegipärast on ökoaktivistid silmakirjalikult vait, kui juttu tuleb Hiinast, Indiast, Aafrika riikiest – see ei ole poliitkorrektne, on ohtlik ja kõike saab seletada kolonialismi pärandiga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui kuulata psühholooge, siis peituvad põhjused tegelikult hoopis mujal.

Kas tõesti mõni haritud psühholoog arvab, et 100% inimestest tahavad paljuneda? Absoluutselt kõik, ilma ühegi erandita?

Nii lolli psühholoogi tahaks kohe ise näha. Pole kõigil seda valu keskpärast biomassi toota. Paraku tihti just sel paremal osal inimkonnast:(

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

teine küsimus on mesilaste kohta. Kus elavad linnamesilased, kes lendavad linnas õielt õiele?

Mesilaste lennuraadius on 3 km. Seega ei peagi ta otseselt linnas elama.

Lisaks on ka linnades mesitarusid.

Tallinnas nt Kadriorus presidendiaias, Solarise katusel, Nordic Hotel katusel jne. Mõni nõmmekas peab ka ise mesilasi jms.

3km? see on ju väga vähe. linnas on elukvartaleid, kus pole mingit mesitaru. seega peavad mesilased otsima ise endale koha kus elada. ja inimesed peavad nad sealt ära ajama, sest maja seina vahel, kuuris ei kannata neid keegi. ja “linnamett” ka keegi ei taha süüa.

Ma soovitan selle koha pealt enda harida, et “linnamesi” on ökoloogiliselt palju puhtam kui maapiirkondade mesi – nimelt linnas pole põllumajandusmürke, mida maal ohtralt põldudel kasutatakse ja mis kahjuks levivad ka niidutaimestikule ja mida peetakse praegu mesilaste hävimise peamiseks põhjuseks. Tallinn on üks rohelisemaid linnu – meil on suured rohealad nagu Paljassaare poolsaar, Pääsküla raba, palju looduslikke rannaalasid – seega Tallinnas on mesilastel palju ruumi, kus liikuda.

https://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/linnamesilased-on-taimemurkidest-priid?id=79110262

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui kuulata psühholooge, siis peituvad põhjused tegelikult hoopis mujal.

Kas tõesti mõni haritud psühholoog arvab, et 100% inimestest tahavad paljuneda? Absoluutselt kõik, ilma ühegi erandita?

Nii lolli psühholoogi tahaks kohe ise näha. Pole kõigil seda valu keskpärast biomassi toota. Paraku tihti just sel paremal osal inimkonnast:(

Oeh. Harjuta funktsionaalset lugemisoskust. Mitte keegi pole kusagil väitnud, et psühholoogid arvavad, et kõik naised tahavad paljuneda. Jutt käis nimelt sellest, et enamik naisi, kes on lastetud, kohe kindlasti ei pea lastetuse tegelikuks põhjuseks keskkonna säästmist. Psühholoogid väidavad hoopis seda, et lastetuse peamine põhjus, kui see pole meditsiiniline, on labane mugavus, aga ka emainstinkti puudumine. Kuna aga tegelikke põhjusi ei julgeta tunnistada, siis väidetakse tähtsalt, et säästetakse keskkonda, samas kõik muud näitajad keskkonna säästmise kohalt ei klapi – sõidetakse uhkete autodega ja šopatakse end ogaraks jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millegipärast on ökoaktivistid silmakirjalikult vait, kui juttu tuleb Hiinast, Indiast, Aafrika riikiest – see ei ole poliitkorrektne, on ohtlik ja kõike saab seletada kolonialismi pärandiga.

Ja järgmised protestid korraldage nende riikide saatkondade ees.

Pole kursis, kas USA saatkonna ette on füüsiliselt võimalik minna protestima. Kui on, minge sinna ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga, väga läheb korda. Poes käin riidest kotiga, kilekotte kunagi ei võta, kui ei ole just muudmoodi võimalik, ainult siis. Ülepakendatud kaupa ei tarbi. Näiteks törts kohupiima karbis, mingi smuuti imeväikeses pudelis, mitte kunagi ei osta.Ostetud toidu tarbin ära, lihtsalt haldan oma toidukapi sisu ja varusid hoolikalt. Kasvuhoone ja põllumajandus isiklikuks tarbimiseks on nii hobi kui ka rahakotile väga kasulik.Olen oksjonilt mitu metsatükki metsafirmade eest ära ostnud ja päästnud raiumisest. Asi ei olegi ainult raiumises, vaid selles, et nad rikuvad lihtsalt selle maa ja teed ja kõik lootusetult ära.Ühtlasi on see minu pensionivara. Väga läheb see teema korda ja minu lastele täpselt samamoodi. Tegelikult on kogu aeg läinud, mitte alles nüüd, kui see moodi läks.

Sorry, aga kuidas see, et sa praegu metsa ei raiu, aga pead seda pensionivaraks, keskkonnasõbralik on?

Mets vananeb samuti. Kunagi tuleb ta ikka maha raiuda ja uus asemele istutada, aga seda ei pea tegema just kõige paremas kasvueas.

Miks vana mets tuleb maha raiuda? Kui tuleb, siis miks sa väidad, et need, kes täna raiuvad, midagi valesti teevad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui nüüd siis hakata ritta kirjutama tegevusi, mis ma teen, et keskkonda säilitada, siis tuleb neid päris mitu:
sõidan hästi ökonooomse ja väikse autoga
sorteerin prügi (harjumus juba aastaid sellest ajast, kui sorteeritud pakendid tasuta ära viidi)
tuled niisama ei põle ja kui keegi telekat ei vaata, siis see on kinni
poe kilekotid kasutan olmeprügi kottidena. ma ei arva, et nende mustade prügikottide ostmine kuidagi keskkonnasäästlikum oleks, kui ostukottide ostmine.
riided enamuses second-hand – lihtsalt meeldib nii ja on põnev, päris uusi asju ostan haruharva.
vesi jookseb kraanist ainult sellel hetkel, kui seda reaalselt kasutan, et niisama duši all ei lobista. pesemise ajaks keeran vee kinni. hammaste pesuga samamoodi, et harjamise ajaks panen kraani kinni.
aga ma ei tee seda kõike sellepärast, et ma tohutu keskkonnaaktivist oleks. pigem on kõige põhjuseks ikka enda rahakott 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui nüüd siis hakata ritta kirjutama tegevusi, mis ma teen, et keskkonda säilitada, siis tuleb neid päris mitu:

sõidan hästi ökonooomse ja väikse autoga

sorteerin prügi (harjumus juba aastaid sellest ajast, kui sorteeritud pakendid tasuta ära viidi)

tuled niisama ei põle ja kui keegi telekat ei vaata, siis see on kinni

poe kilekotid kasutan olmeprügi kottidena. ma ei arva, et nende mustade prügikottide ostmine kuidagi keskkonnasäästlikum oleks, kui ostukottide ostmine.

riided enamuses second-hand – lihtsalt meeldib nii ja on põnev, päris uusi asju ostan haruharva.

vesi jookseb kraanist ainult sellel hetkel, kui seda reaalselt kasutan, et niisama duši all ei lobista. pesemise ajaks keeran vee kinni. hammaste pesuga samamoodi, et harjamise ajaks panen kraani kinni.

aga ma ei tee seda kõike sellepärast, et ma tohutu keskkonnaaktivist oleks. pigem on kõige põhjuseks ikka enda rahakott 🙂

Siit saaks järeldada seda, et keerakem riiklikul tasandil rahakraanid kinni ehk võiks määrata palga ülempiiri suhteliselt madalale ja me olemegi juba märkimisväärselt säästlikumad. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siit saaks järeldada seda, et keerakem riiklikul tasandil rahakraanid kinni ehk võiks määrata palga ülempiiri suhteliselt madalale ja me olemegi juba märkimisväärselt säästlikumad. 🙂

Absoluutselt- pole raha, pole võimalik ka üleliia laristada, mittehädavajalikke asju juurde osta, toitu raisata jne! Selle aja on paljud meist üle elanud, kui lihtsalt polnud, mida raisata (ei bensiini, ei tikke, 😛 kes mäletab talonge jms, või mis hädavajadusest on sündinud igasugused “tule eile meile” pajaroad/ külmkapitühjenduse ja “nädala ülevaated”,”sada rooga tahkest leivast” ja suhkruga praetud saiad jne 😀 vaene aeg muudab leidlikuks)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kui nüüd siis hakata ritta kirjutama tegevusi, mis ma teen, et keskkonda säilitada, siis tuleb neid päris mitu:

sõidan hästi ökonooomse ja väikse autoga

sorteerin prügi (harjumus juba aastaid sellest ajast, kui sorteeritud pakendid tasuta ära viidi)

tuled niisama ei põle ja kui keegi telekat ei vaata, siis see on kinni

poe kilekotid kasutan olmeprügi kottidena. ma ei arva, et nende mustade prügikottide ostmine kuidagi keskkonnasäästlikum oleks, kui ostukottide ostmine.

riided enamuses second-hand – lihtsalt meeldib nii ja on põnev, päris uusi asju ostan haruharva.

vesi jookseb kraanist ainult sellel hetkel, kui seda reaalselt kasutan, et niisama duši all ei lobista. pesemise ajaks keeran vee kinni. hammaste pesuga samamoodi, et harjamise ajaks panen kraani kinni.

aga ma ei tee seda kõike sellepärast, et ma tohutu keskkonnaaktivist oleks. pigem on kõige põhjuseks ikka enda rahakott 🙂

Siit saaks järeldada seda, et keerakem riiklikul tasandil rahakraanid kinni ehk võiks määrata palga ülempiiri suhteliselt madalale ja me olemegi juba märkimisväärselt säästlikumad. 🙂

kusjuures täitsa võimalik 😀
aga ma arvan, et siis on rohkem laristajaid ja hädaldajaid, et raha ei jagu. harjumuste muutmine on ju väga raske.
need, kellele laristamine ei meeldi teevad seda kõike juba praegu ja seda ilma otsese kokkuhoiu vajaduseta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tänasest Postimehest lugesid akadeemik Enn Tõugu ja ökoloog Mihkel Kanguri kommentaare? Kui mitte, siis soovitan: täiesti hüsteeriavabad ja asjalikud selgitused.

Aga nimelt – hüsteeriavabad. Närviline oigamine ja pabin, kuidas kõik põrgus põlema hakkavad, on vist üks teine asi. Rääkige asjast, kui on, millest rääkida ja arutlege, mida saab teha ja mis on paratamatus. Paratamatu tuleviku osas ei ole selgeltnägijad vist veel viimast sõna öelnud, mistõttu hüsteeria külvamine, sellest nakatumine ja edasikülvamine on täiesti vastutustundetu vaimse kliima reostus.
Mõelge sellele ka.
Mida oled SINA teinud, et vaimse kliima reostust vähendada? Hüsteeritsenud ja maailmalõppu kuulutanud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ütlen ausalt – läheb veidi korda küll, aga suuri muutusi oma elus seetõttu ei tee ja pole valmis tegema. Samas, vaesuses kasvanud inimesena on tarbimisharjumused juba niigi suht säästvad. Lihtsalt ei usu, et üksikinimese tasemel midagi ära suudaks teha. Ikka peab riiklikul ja maailma tasemel seda tegema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Metsaga on muidugi kurvad lood Eestis.

Täpsustad sina või keegi teine, kuidas meil metsaga lood kehvad on? Tavaline inimene, kes keskkonnakaitse valdkonnas ei tegele ja õigusloomes ei osale seda ju ei tea.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga, väga läheb korda. Poes käin riidest kotiga, kilekotte kunagi ei võta, kui ei ole just muudmoodi võimalik, ainult siis. Ülepakendatud kaupa ei tarbi. Näiteks törts kohupiima karbis, mingi smuuti imeväikeses pudelis, mitte kunagi ei osta.Ostetud toidu tarbin ära, lihtsalt haldan oma toidukapi sisu ja varusid hoolikalt. Kasvuhoone ja põllumajandus isiklikuks tarbimiseks on nii hobi kui ka rahakotile väga kasulik.Olen oksjonilt mitu metsatükki metsafirmade eest ära ostnud ja päästnud raiumisest. Asi ei olegi ainult raiumises, vaid selles, et nad rikuvad lihtsalt selle maa ja teed ja kõik lootusetult ära.Ühtlasi on see minu pensionivara. Väga läheb see teema korda ja minu lastele täpselt samamoodi. Tegelikult on kogu aeg läinud, mitte alles nüüd, kui see moodi läks.

Sorry, aga kuidas see, et sa praegu metsa ei raiu, aga pead seda pensionivaraks, keskkonnasõbralik on?

Mets vananeb samuti. Kunagi tuleb ta ikka maha raiuda ja uus asemele istutada, aga seda ei pea tegema just kõige paremas kasvueas.

Olen ostnud nimelt tammemetsa. Seda ei ole vaja 500 aastat raiuda.Järeltulevad põlved hakkavad seda raha eest teistele näitama, vana tammemets on varsti väga suur haruldus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lugesin seda artiklit https://ekspress.delfi.ee/kuum/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid?id=87650541

Kui siis omakorda kommentaare lugeda, tekivad taas suured kahtlused. Ütlen ausalt, mul ei ole loodusteaduste alast haridust ja ma ei pea ennast pädevaks hakata suurte korüfeede juttu ümber lükkama, ma tõesti ei orienteeru kasvuhoonegaaside tekkimise dünaamikas, meteoroloogilistes mõõtmistes ja krüosfääri raportites. Häda on selles, et erinevad korüfeed on erinevatel seisukohtadel, ja keda siis uskuda? Endel Lippmaa mõtetega haakuvat juttu on rääkinud teiste hulgas ka Arno Arrak ja Anto Raukas. Tänapäeval eksisteerib selline asi nagu rohepesu ja keskkonnakaitses liiguvad suured rahad. Laenan lingitud artikli kommentaaridest küsimused, mis mindki huvitaksid, eriti see kõige viimane.

– kui suur(väike?) on keskmise elektrituuliku valmistamise CO-jalajälg? (olen lugenud, et tuulik jõuab 0-punkti 50-ne aastaga?)
– kui suur on näiteks 1m2 päikesepaneeli tootmise CO-jalajälg? (olen lugenud, et räni kaevandamine ja muutmine päikesepaneeli komponendiks on väga energiamahukas)
– milline on (auto)aku tootmise CO-jalajäg, või küsime nii: milline on elektriauto vs tavaauto tootmise ja ekspluateerimise CO-jalajälg?
– kuhu kadusid osooniaugud, mis pidid inimkonna hukutama?
– miks Loodeväin taas kinni külmus, kuigi oli soojaga justkui lahti sulanud?
– miks Antarktikas jääkilp pakseneb kuigi seal murdub suuri tükke ära (mida juhtub ka pidevalt).
– Gröönimaa sai oma nime sellest, et oli roheline maa, kuid ta nüüd taas roheliseks muutub, siis kas see ikka on halb?
– kui me põlevkivi ei kaevanda, tuulikuid püstitada ei saa ja aatomijaam on saatanast, siis kust me oma elektri saame?

Üks väga suuri saastajaid on lennuliiklus. Just nüüd, kus kauged puhkusereisid on peaaegu kõigile juba kättesaadavad (vahel harvagi), on nendega uus häda: kui vähegi keskkonna peale mõelda, tuleks lennukiga liiklemine ära unustada. Sama on paljude muude asjadega: peaks loobuma pooltest kodumasinatest (pesukuivati näiteks, puhtalt mugavuse asi), et energia tarbimist vähendada. Inimeste elatustase (Eestis näiteks) on nii visalt kerkinud, hädavaevu oleme n-ö kartulikoorte (väga öko muide) söömise etapist väljas, ja siis selgub, et kui nii paljud elavad juba hästi (ma ei mõtle ainult Eesti mastaabis), siis keskkond ei kannata seda välja. Arstiabi ja vee kättesaadavuse parandamine kolmandas maailmas on ju ka teistmoodi karuteene: elanikonna arvukus kasvab plahvatuslikult.

Prügi sorteerimine on minu meelest elementaarne ja ümbruse mittereostamine ka. Paljud keskkonnasõbralikud harjumused aitavad ühtlasi ka raha kokku hoida (riidest poekoti kaasas kandmine, garderoobi komplekteerimine põhimõttel “parem vähem, aga kvaliteetsemad ja vastupidavamad”, kodumaiste ja hooajaliste köögiviljade toiduks tarvitamine, vee kokkuhoid jne), nii et ma usun et sellega on enamusel hästi.

Siin on nimetatud laste soetamata jätmist ka heateoks keskkonnale. Aga läheme siis kaugemale, uus maailmasõda oleks ju ka väga teretulnud, saaks kohe paarist miljardist lahti?

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 105 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?