Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 105 )

Teema: kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?

Postitas:
Kägu

Lugesin seda artiklit https://ekspress.delfi.ee/kuum/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid?id=87650541

Kui siis omakorda kommentaare lugeda, tekivad taas suured kahtlused. Ütlen ausalt, mul ei ole loodusteaduste alast haridust ja ma ei pea ennast pädevaks hakata suurte korüfeede juttu ümber lükkama, ma tõesti ei orienteeru kasvuhoonegaaside tekkimise dünaamikas, meteoroloogilistes mõõtmistes ja krüosfääri raportites. Häda on selles, et erinevad korüfeed on erinevatel seisukohtadel, ja keda siis uskuda? Endel Lippmaa mõtetega haakuvat juttu on rääkinud teiste hulgas ka Arno Arrak ja Anto Raukas. Tänapäeval eksisteerib selline asi nagu rohepesu ja keskkonnakaitses liiguvad suured rahad. Laenan lingitud artikli kommentaaridest küsimused, mis mindki huvitaksid, eriti see kõige viimane.

– kui suur(väike?) on keskmise elektrituuliku valmistamise CO-jalajälg? (olen lugenud, et tuulik jõuab 0-punkti 50-ne aastaga?)

– kui suur on näiteks 1m2 päikesepaneeli tootmise CO-jalajälg? (olen lugenud, et räni kaevandamine ja muutmine päikesepaneeli komponendiks on väga energiamahukas)

– milline on (auto)aku tootmise CO-jalajäg, või küsime nii: milline on elektriauto vs tavaauto tootmise ja ekspluateerimise CO-jalajälg?

– kuhu kadusid osooniaugud, mis pidid inimkonna hukutama?

– miks Loodeväin taas kinni külmus, kuigi oli soojaga justkui lahti sulanud?

– miks Antarktikas jääkilp pakseneb kuigi seal murdub suuri tükke ära (mida juhtub ka pidevalt).

– Gröönimaa sai oma nime sellest, et oli roheline maa, kuid ta nüüd taas roheliseks muutub, siis kas see ikka on halb?

– kui me põlevkivi ei kaevanda, tuulikuid püstitada ei saa ja aatomijaam on saatanast, siis kust me oma elektri saame?

Üks väga suuri saastajaid on lennuliiklus. Just nüüd, kus kauged puhkusereisid on peaaegu kõigile juba kättesaadavad (vahel harvagi), on nendega uus häda: kui vähegi keskkonna peale mõelda, tuleks lennukiga liiklemine ära unustada. Sama on paljude muude asjadega: peaks loobuma pooltest kodumasinatest (pesukuivati näiteks, puhtalt mugavuse asi), et energia tarbimist vähendada. Inimeste elatustase (Eestis näiteks) on nii visalt kerkinud, hädavaevu oleme n-ö kartulikoorte (väga öko muide) söömise etapist väljas, ja siis selgub, et kui nii paljud elavad juba hästi (ma ei mõtle ainult Eesti mastaabis), siis keskkond ei kannata seda välja. Arstiabi ja vee kättesaadavuse parandamine kolmandas maailmas on ju ka teistmoodi karuteene: elanikonna arvukus kasvab plahvatuslikult.

Prügi sorteerimine on minu meelest elementaarne ja ümbruse mittereostamine ka. Paljud keskkonnasõbralikud harjumused aitavad ühtlasi ka raha kokku hoida (riidest poekoti kaasas kandmine, garderoobi komplekteerimine põhimõttel “parem vähem, aga kvaliteetsemad ja vastupidavamad”, kodumaiste ja hooajaliste köögiviljade toiduks tarvitamine, vee kokkuhoid jne), nii et ma usun et sellega on enamusel hästi.

Siin on nimetatud laste soetamata jätmist ka heateoks keskkonnale. Aga läheme siis kaugemale, uus maailmasõda oleks ju ka väga teretulnud, saaks kohe paarist miljardist lahti?

Tubli, kiitus! Minu mõttedki siin kirjas. Ise ei viitsiks nii palju tippida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oma kõige suurema ökoloogilise jalajälje olen juba jätnud – mul on 3 last.
Aga muudan oma tegevust säästlikumaks: olen autost igapäevaselt loobunud, prügi sorteerin.
Tarbin järjest vähem ja vähem, aga see vist tuleb vanusega – mind uued ja palju asju enam üldse ei huvita, mitte nii nagu nooremast peast. Võimalusel parandan asju ise, kasutan ära olemasolevad võimalused, mitte ei torma otse poodi. Reisin ka vähem.
Mees mul vastupidine ja naerab mind välja ku palun tal kraan kinni keerata, kui ta köögis ringi jalutab, et see nii väike kulu. Jah, kasutamatult jooksev vesi on minu väike kiiks, aga samas ma ei arva, et kasvõi pisku ei loe. Loeb ikka. Kui igaüks teeb väikese sammu ja teo, on kokkuvõttes see suur samm paremuse poole.
Smas olen ma väga skeptiline igasuguse roheliseks peetud asjade vastu, mis pigem on rohepesu. Näiteks kütuse solkimine, mis tähendab lõpuks järjest uute masinate soetamisvajadust, kuskil mujal (või ka meil) maa monokultuuri kõrbeks muutmine. Tuuleenegria ei saa füüsikaseaduste järgi üle 40% kasuteguri, ja selleks peab veel topeltvarustuse ehitama/tegema, lisaks tuulikute pidev hooldus ja osade vahetamine ja muu sarnane asi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga, väga läheb korda. Poes käin riidest kotiga, kilekotte kunagi ei võta, kui ei ole just muudmoodi võimalik, ainult siis. Ülepakendatud kaupa ei tarbi. Näiteks törts kohupiima karbis, mingi smuuti imeväikeses pudelis, mitte kunagi ei osta.Ostetud toidu tarbin ära, lihtsalt haldan oma toidukapi sisu ja varusid hoolikalt. Kasvuhoone ja põllumajandus isiklikuks tarbimiseks on nii hobi kui ka rahakotile väga kasulik.Olen oksjonilt mitu metsatükki metsafirmade eest ära ostnud ja päästnud raiumisest. Asi ei olegi ainult raiumises, vaid selles, et nad rikuvad lihtsalt selle maa ja teed ja kõik lootusetult ära.Ühtlasi on see minu pensionivara. Väga läheb see teema korda ja minu lastele täpselt samamoodi. Tegelikult on kogu aeg läinud, mitte alles nüüd, kui see moodi läks.

Sorry, aga kuidas see, et sa praegu metsa ei raiu, aga pead seda pensionivaraks, keskkonnasõbralik on?

Mets vananeb samuti. Kunagi tuleb ta ikka maha raiuda ja uus asemele istutada, aga seda ei pea tegema just kõige paremas kasvueas.

Olen ostnud nimelt tammemetsa. Seda ei ole vaja 500 aastat raiuda.Järeltulevad põlved hakkavad seda raha eest teistele näitama, vana tammemets on varsti väga suur haruldus.

Ja kuidas see sel juhul sinu pensionivara on, nagu sa oma esimeses kommentaaris mainid? Kuidas sul loogikaga muidu lood on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lugesin seda artiklit https://ekspress.delfi.ee/kuum/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid?id=87650541

Kui siis omakorda kommentaare lugeda, tekivad taas suured kahtlused. Ütlen ausalt, mul ei ole loodusteaduste alast haridust ja ma ei pea ennast pädevaks hakata suurte korüfeede juttu ümber lükkama, ma tõesti ei orienteeru kasvuhoonegaaside tekkimise dünaamikas, meteoroloogilistes mõõtmistes ja krüosfääri raportites. Häda on selles, et erinevad korüfeed on erinevatel seisukohtadel, ja keda siis uskuda? Endel Lippmaa mõtetega haakuvat juttu on rääkinud teiste hulgas ka Arno Arrak ja Anto Raukas. Tänapäeval eksisteerib selline asi nagu rohepesu ja keskkonnakaitses liiguvad suured rahad. Laenan lingitud artikli kommentaaridest küsimused, mis mindki huvitaksid, eriti see kõige viimane.

– kui suur(väike?) on keskmise elektrituuliku valmistamise CO-jalajälg? (olen lugenud, et tuulik jõuab 0-punkti 50-ne aastaga?)

– kui suur on näiteks 1m2 päikesepaneeli tootmise CO-jalajälg? (olen lugenud, et räni kaevandamine ja muutmine päikesepaneeli komponendiks on väga energiamahukas)

– milline on (auto)aku tootmise CO-jalajäg, või küsime nii: milline on elektriauto vs tavaauto tootmise ja ekspluateerimise CO-jalajälg?

– kuhu kadusid osooniaugud, mis pidid inimkonna hukutama?

– miks Loodeväin taas kinni külmus, kuigi oli soojaga justkui lahti sulanud?

– miks Antarktikas jääkilp pakseneb kuigi seal murdub suuri tükke ära (mida juhtub ka pidevalt).

– Gröönimaa sai oma nime sellest, et oli roheline maa, kuid ta nüüd taas roheliseks muutub, siis kas see ikka on halb?

– kui me põlevkivi ei kaevanda, tuulikuid püstitada ei saa ja aatomijaam on saatanast, siis kust me oma elektri saame?

Üks väga suuri saastajaid on lennuliiklus. Just nüüd, kus kauged puhkusereisid on peaaegu kõigile juba kättesaadavad (vahel harvagi), on nendega uus häda: kui vähegi keskkonna peale mõelda, tuleks lennukiga liiklemine ära unustada. Sama on paljude muude asjadega: peaks loobuma pooltest kodumasinatest (pesukuivati näiteks, puhtalt mugavuse asi), et energia tarbimist vähendada. Inimeste elatustase (Eestis näiteks) on nii visalt kerkinud, hädavaevu oleme n-ö kartulikoorte (väga öko muide) söömise etapist väljas, ja siis selgub, et kui nii paljud elavad juba hästi (ma ei mõtle ainult Eesti mastaabis), siis keskkond ei kannata seda välja. Arstiabi ja vee kättesaadavuse parandamine kolmandas maailmas on ju ka teistmoodi karuteene: elanikonna arvukus kasvab plahvatuslikult.

Prügi sorteerimine on minu meelest elementaarne ja ümbruse mittereostamine ka. Paljud keskkonnasõbralikud harjumused aitavad ühtlasi ka raha kokku hoida (riidest poekoti kaasas kandmine, garderoobi komplekteerimine põhimõttel “parem vähem, aga kvaliteetsemad ja vastupidavamad”, kodumaiste ja hooajaliste köögiviljade toiduks tarvitamine, vee kokkuhoid jne), nii et ma usun et sellega on enamusel hästi.

Siin on nimetatud laste soetamata jätmist ka heateoks keskkonnale. Aga läheme siis kaugemale, uus maailmasõda oleks ju ka väga teretulnud, saaks kohe paarist miljardist lahti?

Nii on, ainult et sellest faktist ei saa kuidagi mööda vaadata, et viimase 100 aastaga on inimeste arv maakeral kahekordistunud ja kui see sellises tempos jätkub, siis pauk kusagilt tuleb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siit saaks järeldada seda, et keerakem riiklikul tasandil rahakraanid kinni ehk võiks määrata palga ülempiiri suhteliselt madalale ja me olemegi juba märkimisväärselt säästlikumad. 🙂

Absoluutselt- pole raha, pole võimalik ka üleliia laristada, mittehädavajalikke asju juurde osta, toitu raisata jne! Selle aja on paljud meist üle elanud, kui lihtsalt polnud, mida raisata (ei bensiini, ei tikke, 😛 kes mäletab talonge jms, või mis hädavajadusest on sündinud igasugused “tule eile meile” pajaroad/ külmkapitühjenduse ja “nädala ülevaated”,”sada rooga tahkest leivast” ja suhkruga praetud saiad jne 😀 vaene aeg muudab leidlikuks)

isver, mina ka nõukaajast pärit, vbl sellepärast olengi selline, kes niisama ei larista ja suudab ka aiahargist pesumasina kokku keevitada 😀

aga üldiselt soovitan kõigil keskkonnaaktivistidel seda filmi vaadata ja sügavalt järele mõelda, kas me ikka säästame oma tegevusega keskkonda või mitte.
https://etv2.err.ee/954334/roheline-vale

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keskkonnaaktivistide peamine puudujääk – nad ei suuda/oska näha laiemalt. Kuigi keskkonnateema seda justnimelt eeldaks. Tohutute kampaaniatega võideldakse 1-grammiste plastitoodete (väikesed kilekotid, joogikõrred – sest neid need hipsteritest aktivistid ainult ju näevadki oma piiratud elusfääris) keelustamise nimel, samal ajal unustades samast plastist ja muust saastast tooted, mis kaaluvad kilogramnmides või tonnides ja mida kokkuvõttes ladestub saastaks mitu suurusjärku rohkem.

Sõidukite saastamisega, küttekollete suitsuga jne. samad lood. Miskipärast aga keegi ei märka, kui palju saastavad keskkonda näiteks militaarid oma sõjamängude ja õppustega. Või siis päris sõjad, kasvõi näiteks naftatootjate pommitamine, millega paiskub atmosfääri rohkem suitsu ja mürki kui mitme riigi kogu saastamine kokku. Noh, vulkaanide väljapursatavatest ülimürgistest gaasidest, suitsust ja tolmust ei saa need aktivistid muidugi kuidagimoodi jagu ja siis saastekoguste võrdlustes vaikselt hoopis ignoreeritakse neid koguseid…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sõidukite saastamisega, küttekollete suitsuga jne. samad lood. Miskipärast aga keegi ei märka, kui palju saastavad keskkonda näiteks militaarid oma sõjamängude ja õppustega. Või siis päris sõjad, kasvõi näiteks naftatootjate pommitamine, millega paiskub atmosfääri rohkem suitsu ja mürki kui mitme riigi kogu saastamine kokku

Aga nii ebacool on võidelda selliste asjadega. Kas Greta ütles, et lõpetatagu sõjad? Ei. Ta ei öelnud üldse midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

viimase 100 aastaga on inimeste arv maakeral kahekordistunud

Umbes neljakordistunud on. Väga täpseid andmeid ei viitsi googeldada, aga nii suures plaanis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui kuulata psühholooge, siis peituvad põhjused tegelikult hoopis mujal.

Kas tõesti mõni haritud psühholoog arvab, et 100% inimestest tahavad paljuneda? Absoluutselt kõik, ilma ühegi erandita?

Nii lolli psühholoogi tahaks kohe ise näha. Pole kõigil seda valu keskpärast biomassi toota. Paraku tihti just sel paremal osal inimkonnast:(

Kägu ei öelnud, et kõik tahavad paljuneda. Kägu ütles, et mittetahtmisel on muud põhjused kui enda kangelaslik tagasihoidmine keskkonna nimel. Nii et mida rohkem oleks paljunenud biomassil lugemisoskust ja mõistust, seda vähem kujutaks see ohtu keskkonnale, igal juhul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui kuulata psühholooge, siis peituvad põhjused tegelikult hoopis mujal.

Kas tõesti mõni haritud psühholoog arvab, et 100% inimestest tahavad paljuneda? Absoluutselt kõik, ilma ühegi erandita?

Nii lolli psühholoogi tahaks kohe ise näha. Pole kõigil seda valu keskpärast biomassi toota. Paraku tihti just sel paremal osal inimkonnast:(

Oeh. Harjuta funktsionaalset lugemisoskust. Mitte keegi pole kusagil väitnud, et psühholoogid arvavad, et kõik naised tahavad paljuneda. Jutt käis nimelt sellest, et enamik naisi, kes on lastetud, kohe kindlasti ei pea lastetuse tegelikuks põhjuseks keskkonna säästmist. Psühholoogid väidavad hoopis seda, et lastetuse peamine põhjus, kui see pole meditsiiniline, on labane mugavus, aga ka emainstinkti puudumine. Kuna aga tegelikke põhjusi ei julgeta tunnistada, siis väidetakse tähtsalt, et säästetakse keskkonda, samas kõik muud näitajad keskkonna säästmise kohalt ei klapi – sõidetakse uhkete autodega ja šopatakse end ogaraks jne.

Ja seleta sa seda biomassile!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga ei lähe korda, kuigi ma ise tahtlikult ei reosta. See plastiprobleem ookeanides on ajastu probleem ja tulevikus, kas korjatakse osa kokku või siis vajub see ise põhja ja settib uutmoodi kivimiks. Näiteks see meie fosforiit mis maapõues on, on ju tegelikult kunagiste koorikloomade jäänused. Ülerahvastusega on see teema, kui toit saab otsa siis osad surevad nälga, mis seal ikka. Aafrika ka väga pinget ei paku, sest kui nood rahvad tahavad seal ainult omavahel sõdida, siis sõdigu. Kui me nende nälgivaid lapsi veel toitma hakkame, siis saab neid juba väga palju. Sajand tagasi elas terve aafrika peale natuke üle saja miljoni aafriklase ja täna on neid juba 1.2 miljardit. Iive on väga võimas. Need Amazoni vihmametsade raiumises olemegi meie valged süüdi. Kõik need avokaadod, soja käkerdised, pähklid jne tulevad kõik sealt, need valged kes seda kõike tarbivad, nemad ongi need kellepärast need metsad maha võetakse, rohkem istandusi on vaja. Palmiõli samamoodi, kui tahame odavaid shampoone, küpsetisi osta, siis tulebki see millegi arvelt. Kui palju tegelikult on valged nõus millegist loobuma? Soojamaareisidest ka ei taha keegi loobuda, aga see tohutu lennukikütuse kulutamine üheks nädalasele reisile on meeletu.

Silmakirjalikust on väga palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Psühholoogid väidavad hoopis seda, et lastetuse peamine põhjus, kui see pole meditsiiniline, on labane mugavus, aga ka emainstinkti puudumine.

Minul ka lapsi ei ole ega tule. Keskkonna säästmise nimel ma lastetuks küll jäänud ei ole. Lapsed meeldivad mulle, olemuselt olen vägagi emalik. Aga väga oluline osa minu valiku tegemisel on olnud justnimelt keskkonna ja ühiskonna tulevikul. Võib-olla tõesti on see mugavus, kui ma ei soovi näha oma laste kannatusi ega tunda ennast seetõttu kannatamas. Sest olen täiesti veendunud, et tuleviku elukeskkond toob inimestele ainult kannatusi kas siis toksilise väliskeskkonna tõttu või ülerahvastusega kaasneva psühholoogilise surve tõttu.

Ma ei taha tuua siia ilma lapsi, kes peavad hakkama kõige tavalisemate ressursside pärast võitlema. Sest fakt on see, et tulevikus ei jätku kõigile vajalikke ressursse ning kliimapagulus ei ole samuti ühel hetkel enam lahenduseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Psühholoogid väidavad hoopis seda, et lastetuse peamine põhjus, kui see pole meditsiiniline, on labane mugavus, aga ka emainstinkti puudumine.

Minul ka lapsi ei ole ega tule. Keskkonna säästmise nimel ma lastetuks küll jäänud ei ole. Lapsed meeldivad mulle, olemuselt olen vägagi emalik. Aga väga oluline osa minu valiku tegemisel on olnud justnimelt keskkonna ja ühiskonna tulevikul. Võib-olla tõesti on see mugavus, kui ma ei soovi näha oma laste kannatusi ega tunda ennast seetõttu kannatamas. Sest olen täiesti veendunud, et tuleviku elukeskkond toob inimestele ainult kannatusi kas siis toksilise väliskeskkonna tõttu või ülerahvastusega kaasneva psühholoogilise surve tõttu.

Ma ei taha tuua siia ilma lapsi, kes peavad hakkama kõige tavalisemate ressursside pärast võitlema. Sest fakt on see, et tulevikus ei jätku kõigile vajalikke ressursse ning kliimapagulus ei ole samuti ühel hetkel enam lahenduseks.

Ma pakun, et sul pole lihtsalt sellist TÕELIST suhet. Kui sul see tekib, siis tulevad ka kohe lapsed. Väga paljud mehed ja naised räägivad kuidas nad ei taha lapsi jne, aga kui leiavad selle õige, siis on kohe lapsed tehtud. Ka suured abieluvastased kohe abielluvad.

Lastetute elu on kurb just vanaduspõlves, keegi ei tule sulle appi jne. Sul ei ole ka kellegi kaasa elada ja sa ei näe mitte kunagi oma lapselapsi. Sul pole ka oma asju ja varandust pärandada. Võõrad neist ei hooli. Mingi huinamuina mõtte pärast võtad endalt võimalused kogeda elus seda milleks sa oled loodud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma pakun, et sul pole lihtsalt sellist TÕELIST suhet. Kui sul see tekib, siis tulevad ka kohe lapsed. Väga paljud mehed ja naised räägivad kuidas nad ei taha lapsi jne, aga kui leiavad selle õige, siis on kohe lapsed tehtud. Ka suured abieluvastased kohe abielluvad.

Lastetute elu on kurb just vanaduspõlves, keegi ei tule sulle appi jne. Sul ei ole ka kellegi kaasa elada ja sa ei näe mitte kunagi oma lapselapsi. Sul pole ka oma asju ja varandust pärandada. Võõrad neist ei hooli. Mingi huinamuina mõtte pärast võtad endalt võimalused kogeda elus seda milleks sa oled loodud.

See on tõesti tõsi, TÕELISES suhtes oleks ehk mu vaated olnud optimistlikumad ning oleksin ehk ka lapsi saanud ja üleüldse keskenduksin rohkem olmeprobleemidele ega vaevaks oma pead tulevikule mõtlemisega. Oleks-poleks, eks. Aga mina tegin ühel hetkel siiski teadliku valiku lapsi mitte saada, TÕELISE suhte puudumisest hoolimata, kuigi oleksin võinud teha ka teise valiku. Nüüd, 40+ naisena, ei hakkaks seda isegi kaaluma ka TÕELISES suhtes olles sest võimalus väärarenguteks on juba üsna kriitilisel tasemel. Maailm ei vaja kvantiteeti vaid kvaliteeti.

Kui aga saaksin lapsed, kes minu eluajal surma saavad, siis kuidas nende laste saamine mind tulevikus vanaduspõlves toetaks? Surnud lapsed ei tule mulle appi, ei too mitte kunagi lapselapsi, neile ei saa oma asju ja varandust pärandada. Ütled, et ehk nad ei saa surma? Aga ehk ikka saavad? Või kolivad teise maailma otsa elama oma elu ning lapselapsi näen vaid Internetis? Aga vähemalt oma asjad ja varanduse saan ikka neile jätta, hea seegi.

Elul ei ole ju mingit garantiid, et planeeritud teekond jookseb sirgelt. Väga naiivne on arvata, et olles millekski loodud (lastesaamisvõime) peaks ilma mõtlemata aina looma ja looma. Mitu last oled sina saanud ning miks sa neid rohkem pole saanud? Ütled ehk, et rohkemate laste jaoks ei jätku sinul ressursse? Kui palju jätkub tulevikus sinu TÕELISEST suhtest tulnud lastele ressursse? Ehk aitavad hoopis minu riigile või abiorganisatsioonidele pärandatud asjad ja varandus neil natuke kauem edasi elada?

Ega ma tegelikult ikka nii mustades värvides ka elu ei näe. Lootus veel püsib, et ehk asjad siiski laabuvad ja leitakse vajalikud toimivad lahendused keskkonna säästmiseks ja parendamiseks. Lihtsalt minu järelkasv seda ei näe ja vaid aeg näitab, kas see oli hea või halb valik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui aga saaksin lapsed, kes minu eluajal surma saavad, siis kuidas nende laste saamine mind tulevikus vanaduspõlves toetaks?

Kui nii pessimistlikult mõelda, siis pole nagu mõtet eladagi?
Keskkond huvitab väga, ise olen juba vana, aga laste ja lastelaste pärast ikka muretsen. Sorteerin prügi (juba üle 10 aasta), vett ei raiska, lennukiga ei lenda, liigseid kodumasinaid (pesukuivati) ei ole, auto on, aga lühemad sõidud teen jalgrattaga või käin jalgsi, riideid ostan vähe ja klassikalisi ja kallimaid, mis kestavad aastaid. Poes käin alati riidest kotiga, kilekotte ei soeta endale (ainult õhukesed puuvilja kotid, aga miks need ei võiks ka paberist olla?).
Seni on loodussäästlikke inimesi liiga vähe, see tilk meres meid ei päästa. Õnneks on hakatud sellest teemast päris palju rääkima ja on lootust, et neid tuleb juurde. Aga loota, et inimesed jätavad keskkonna säästmise-päästmise nimel puhkusereisid ära ehk ei lenda, on utoopia. Samuti ärireisid, milleta tänapäeva elu ei toimi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui nii pessimistlikult mõelda, siis pole nagu mõtet eladagi?

See pole pessimism vaid realism. Mitte keegi ei saa ette ennustada, kas tema järglased elavad kõrge vanuseni ning on talle igal eluhetkel abiks. Ka ükski TÕELINE suhe ei garanteeri, et elatakse õnnelikult elu lõpuni. Selle peale panustada ongi naiivne. Samas oleks naiivne arvata, et lastetuks jäämine päästab maailma keskkonnaprobleemidest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See pole pessimism vaid realism. Mitte keegi ei saa ette ennustada, kas tema järglased elavad kõrge vanuseni ning on talle igal eluhetkel abiks.

Seda muidugi, aga selles hirmus ei saa ju elu seisma jääda ehk kõik tegemata jääda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda muidugi, aga selles hirmus ei saa ju elu seisma jääda ehk kõik tegemata jääda?

Minu otsus lapsi mitte saada ei tulenenud ju hirmust, et nad võivad tulevikus surra. Ei teinud ma seda otsust ka keskkonna säästmise peale mõeldes. Mulle ei meeldi, kuidas see ühiskond on arenenud ning mille suunas see edaspidi areneb ehk siis negatiivses suunas igal rindel. Leian, et parem on siia maailma inimesi mitte juurde toota naiivses lootuses, et äkki läheb paremaks. Elan oma elu just niimoodi nagu ise tahan, teen kõike mida tahan ja ei kahetse oma valikuid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

saan aru ,et väljamõeldud lugu ,aga just nii peaks nende hulluks läinud noortega toimima. https://www.nelli.ee/kliimalaps-sokis-isa-viskas-telefoni-minema

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin on nimetatud laste soetamata jätmist ka heateoks keskkonnale. Aga läheme siis kaugemale, uus maailmasõda oleks ju ka väga teretulnud, saaks kohe paarist miljardist lahti?

Jah, see oleks vist ainus toimiv lahendus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

viimase 100 aastaga on inimeste arv maakeral kahekordistunud

Umbes neljakordistunud on. Väga täpseid andmeid ei viitsi googeldada, aga nii suures plaanis.

Nõus. Rahvastik on kasvanud tegelikult rohkem kui 2 korda, 4 veel täis ei ole, aga prognooside kohaselt umbes 10 aasta pärast saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Siin on nimetatud laste soetamata jätmist ka heateoks keskkonnale. Aga läheme siis kaugemale, uus maailmasõda oleks ju ka väga teretulnud, saaks kohe paarist miljardist lahti?

Jah, see oleks vist ainus toimiv lahendus.

Türgi juba alustas. Eks see lõpuks suurema sõjani viib, sest Türgi on teatavasti NATO liige ja teeb praegu seda, millega ülejäänud liikmed nõus ei olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Eks loodus on ennast ajast aega reguleerinud nii, et liiga suureks kasvanud populatsioonist käivad üle epideemiad (inimeste puhul siis ka sõjad, genotsiidid, need saavad ka ilma looduseta hakkama), jälle natukeseks ajaks lahedam olla…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda muidugi, aga selles hirmus ei saa ju elu seisma jääda ehk kõik tegemata jääda?

Minu otsus lapsi mitte saada ei tulenenud ju hirmust, et nad võivad tulevikus surra. Ei teinud ma seda otsust ka keskkonna säästmise peale mõeldes. Mulle ei meeldi, kuidas see ühiskond on arenenud ning mille suunas see edaspidi areneb ehk siis negatiivses suunas igal rindel. Leian, et parem on siia maailma inimesi mitte juurde toota naiivses lootuses, et äkki läheb paremaks. Elan oma elu just niimoodi nagu ise tahan, teen kõike mida tahan ja ei kahetse oma valikuid.

No see ei ole ka päris adekvaatne mõtlemine. Maakera ei ole mitte kunagi olnud ohutu paik ja need ohud ei lähtu ainult inimestest. Sinu loogika järgi on igasugune (looma)liikide kaitsmine praegu täiesti mõttetu tegevus. Eriti mõttetuks muutub sellise loogika juures lemmikloomade paaniline poputamine, kus kasse ei lasta enam omapäi jalutamagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sõidukite saastamisega, küttekollete suitsuga jne. samad lood. Miskipärast aga keegi ei märka, kui palju saastavad keskkonda näiteks militaarid oma sõjamängude ja õppustega. Või siis päris sõjad, kasvõi näiteks naftatootjate pommitamine, millega paiskub atmosfääri rohkem suitsu ja mürki kui mitme riigi kogu saastamine kokku

Aga nii ebacool on võidelda selliste asjadega. Kas Greta ütles, et lõpetatagu sõjad? Ei. Ta ei öelnud üldse midagi.

Vaidlen vastu, et Greta midagi ei ütlenud. Greta ütles üsna üheselt, et maailma poliitiline eliit (ehk need, kelle võimuses on midagi ära teha) ei ole liigutanud lillegi selle nimel, et kliima soojenemisest tuleneda võivaid ohte leevendada ja katastroofi ära hoida. Taibukal inimesel polnud seda kuigi keeruline Greta sõnavõtust välja lugeda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Leian, et parem on siia maailma inimesi mitte juurde toota naiivses lootuses, et äkki läheb paremaks

Sina ela loomulikult nii nagu sulle meeldib, tähtis ongi oma valikutega rahul olla. Aga me ei saa (tooda nagu sa ütled) ju lapsi ainult selleks, et maailm läheks paremaks või halvemaks vaid me tahame lapsi. Me armastame neid ja tahame olla täisväärtuslik perekond. See on nii olnud ja loodan, et jääb ka edaspidi nii. Elu peaks siiski minema edasi, mitte tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Leian, et parem on siia maailma inimesi mitte juurde toota naiivses lootuses, et äkki läheb paremaks

Sina ela loomulikult nii nagu sulle meeldib, tähtis ongi oma valikutega rahul olla. Aga me ei saa (tooda nagu sa ütled) ju lapsi ainult selleks, et maailm läheks paremaks või halvemaks vaid me tahame lapsi. Me armastame neid ja tahame olla täisväärtuslik perekond. See on nii olnud ja loodan, et jääb ka edaspidi nii. Elu peaks siiski minema edasi, mitte tagasi.

Ei, see on tegelikult lihtsam. Bioloogiatundides õpitu järgi saavad elusolendid, sh inimesed järglasi tänu looduse poolt antud instinktidele ja sugutungile, vastasel korral ei vaevaks maakera praegu ülerahvastumise probleem. Aga leidub inimesi, kellel osa instinkte ei tööta ehk on teatava hälbega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei huvita pakkide sorteerimine, nende pesemine ega ka korduvkasutatavad mähkmed. Elan nii nagu mul mugavam ja vaevatum on.
Oma kallist aega mõttetusele ei raiska.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Prügi sorteerin, pakendid ja veinipudelid viin vastavasse konteinerisse. Kilekotte kasutan ka. Kui looduses käin, siis korjan ka teiste jäetud prügi. Toitu ka ära ei viska. Vett ei raiska, lambid asjsta ei pôle, see tuleneb eeskätt rahalisest kokkuhoiust.
Riideid viin taaskasutusse ka.
Samas tarbin kiirmoodi, reisin palju ja oman näiteks pesukuivatit jms masinaid. Papptopsis kohvi ostan ka tihti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei huvita pakkide sorteerimine, nende pesemine ega ka korduvkasutatavad mähkmed. Elan nii nagu mul mugavam ja vaevatum on.

Oma kallist aega mõttetusele ei raiska.

Kahjuks on maailm mugavaid ja ükskõikseid lolle täis. Ainult sellest ei saa ma aru, mismoodi ullikestele aja raiskamine probleem on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 105 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kas teile lähevad korda keskkonnaprobleemid?