Seda arutlust lugedes tuli meelde yks stseen. Kunagi oli kinodes seeria Ooper Kinolinal vms., vaheajal oli puhvet nagu teatris, jooke vois saali kaasa votta, jne. Toredad yritused olid. Seal oli siis mingi Metropolitan Opera etendus, ja vaheajal mingi minu taga istuv keskealine proua kommenteeris peenikese haalega, et solist, st. loomulikult siis naissolist, laulis esimese vaatuse pidevalt noodist mooda.
Pidin peaagu konjakit valja purskama sellise nalja peale!
Tahtsin ringi keerata, ja oelda, et loomulikult, kui selline guru, nagu teie, seda ytlete, siis see kindlasti nii ongi. Selles mottes, et ma ei kahtle, et Eestis on toeliselt haid muusikatundjaid, aga siiski on mingi pohjus, peale vedamise, miks sina oled veel ikka kolkas muusikaopetaja – voib-olla midagi “uhkemat”, ei oska oelda, tema aga on ooperilavade solist.
Siis olin veel noor, ei olnud viitsimist, aga nyyd ytleks kyll.
Vabandust, kui teemast mooda, aga lihtsalt tuli meelde.
Ei tasuks ka nüüd öelda küll, sest sa tegelikult ei tea, millest sa räägiks.
Minu isa oli absoluutse kuulmisega. Kindlasti tead, mida see tähendab. Ei teeninud raha üldse mitte muusikaga tegeledes, oli hoopis teisel alal tegev. Käis kõikvõimalikel klassikalise muusika kontsertidel ja kuulas ära pea iga ooperi, mis Eestis lavastati. Tihti ka mitu korda ja erinevate solistidega. Kuulas ka telekast, raadiost ja plaatidelt salvestusi. Kogus ka noodiraamatuid. Väga tihti olid tal ka kontserdil või ooperis noodid kaasas, jälgis neid, kui need olid võõramad ja polnud päris peas.
Kuigi tal polnud mitte mingit tahet ise ooperit laulda või orkestris mängida (oli seda noorena ka teinud), teda lihtsalt väga huvitas ja see oli väga suur osa tema elust.
Loomulikult tundis ta ära vähimagi möödalaulmise ja -mängimise. Mäletan mõnd kontserti, mida ta oli kaua oodanud ja astus lihtsalt poole pealt välja, sest keegi oskestrist “karjus talle kõrva”. Mina ja ema jäime edasi kuulama, meie kõrvad polnud nii võimekad.
Mõne plaadi ostis ja siis viskas minema, sest midagi oli valesti, rohkem kuulata ei tasunud. Ja mullegi soovitas mitte kuulata, rikkuvat mu kuulmise ära.
Sa võibolla ei usu, aga selliseid inimesi on meie seas üsna palju, kes kuulevad iga pisematki nooti ja tooni. Ja nad pole isegi üldse muusikaga igapäevaelus seotud.
Sul voib-olla taiesti oigus, ja ma ei ytle midagi sinu isa kohta.
Samal ajal on selliselt kova haalega arvustamine, ja teiste mahategemine Eestis suhteliselt levinud. Minu arvates on selline kaitumine rumal. On riike, kus selline inimene ei saaks enne nn. salongikolblikuks, kui on etiketikoolituse labi teinud. Jah, meie voime neid riike pidada silmakirjalikeks, ja eks nad natuke ongi, aga vahemalt avalikus ruumis voib olla kindel, et saad rahulikult oma asjad ara ajada ilma, et keegi sulle ilma pohjuseta turja hyppaks.
Isegi kui sa tead ja oskad paremini, siis selle kova haalega kuulutamine ei anna sulle midagi mitte kellegi silmis. Selliste naiste koha pealt, kes teiste naiste juures ainult vigu otsivad, enda silmis palki nagemata, ma parem ei ytle yldse midagi. Ilmselt kustutataks mu kommentaar niikuinii.
