Juhtusin lugema EPL-i arvamuslugu Evelin Poolamets: homopropaganda koht pole koolis.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/evelin-poolamets-homopropaganda-koht-pole-koolis?id=83880947
Kuidas teie arvate, kas samasooliste peremudelite kujutamisega tehakse homopropagandat?
Jah. Tehakse.
ei, ei tehta. sellega kajastatakse reaalsust.
Mul üks laps lõpetas hiljuti gümnaasiumi, teine on põhikoolis – mitte kumbki pole kunagi kurtnud mingi “homopropaganda” üle. ei ole ka kurtnud minu tutvusringkonna lapsevanemad.
Ma arvan, et olgu seal õpikutes mis iganes peremudeleid kirjeldatud, “pede” jääb ikka laste (eriti poiste) seas populaarseks sõimusõnaks (kahjuks) – ja vist isegi seda populaarsemaks, mida rohkem homoteemad kusagil kajastamist leiavad. Näiteks minu poega narriti millalgi 6. klassis “pedeks” pärast seda, kui ta ühes suvel toimunud telklaagris oli ühele ilma telgita poisile pakkunud, et ta võib tema telki tulla. Ma küll ei mäleta näiteks oma kooliajast mingit sellist teemat – telkimisega üritustel ei kujutanud ausalt öeldes seda ettegi, et keegi oma telgis üksi peaks olema.
Kui aabitsa peal on kukk või karu, kas see on siis kuke js karupropaganda? Hakake karuks?
Mind kasvatasid ka kaks ema nagu seal pildil kujutatud on. Ainult et need kaks ema oli mu päris ema ja mu vanaema (ema ema). Nad pole homod ausalt ka… 😛 Ja ma tulin sellest tervena välja: olen abielus, hea haridusega, korraliku töökohaga ning oma esimese lapse ootel.
Minu meelest on see veidi nagu see lilla karu juhtum, kust homoteema välja imeti.
Kunagi päris mitmeid aastaid tagasi ajasin juttu ühe noore aafriklannaga (tudeng kes oli Euroopasse õppima tulnud). Ta näitas mulle oma perekonnaalbumit. Ühe pildi peal oli üks vanem naine – “See on mu ema”, järgmise pildi peal oli teine vanem naine – “See on mu teine ema”. Jäin veidi lolli näoga talle otsa vahtima ja ta seletas – isal on kaks naist. Et on ka selliseid peremudeleid 🙂
lilla karu juhtum, kust homoteema välja imeti.
Lilla karu ongi teatud homoringkonna maskott.
Mind kasvatasid ka kaks ema nagu seal pildil kujutatud on. Ainult et need kaks ema oli mu päris ema ja mu vanaema (ema ema). Nad pole homod ausalt ka… ???? Ja ma tulin sellest tervena välja:
Aga nüüd ütle, kas sa ka siis tervena oleksid välja tulnud, kui nad oleksid homod olnud? Ja siis ehk mõistad, mis vahe on, KES on need kaks naist või kaks meest.
Miks peab teiega rääkima nagu lastega, selgitama elementaarseid asju? See on nii väsitav.
Kaks ema ei saa olla omavahel suguluses olevad naised. Üks on vanaema ja teine on ema ehk tütar.
Sellisel juhul vaevalt need kaks nn ema omavahel voodit jagavad ja üksteisega seksivad.
Kuna sellised pered on olemas, siis on sellest ka ok rääkida. Minu arvates see pole propaganda vaid elu.
Rääkida ju võib, aga raskuskese peaks olema paigas.
Kaks isa ja kaks ema ju omavahel lapsi ei saa, seega ei ole see ka jätkusuutlik teema.
Kõigepealt peaks ikka normaalne pere olema selgeks tehtud, siis võib möödaminnes ka kahest emast ja kahest isast rääkida, aga neile keskenduma ei peaks/tohiks.
Rääkida ju võib, aga raskuskese peaks olema paigas.
Kaks isa ja kaks ema ju omavahel lapsi ei saa, seega ei ole see ka jätkusuutlik teema.
Kõigepealt peaks ikka normaalne pere olema selgeks tehtud, siis võib möödaminnes ka kahest emast ja kahest isast rääkida, aga neile keskenduma ei peaks/tohiks.
Tänapäeval ei saa ka paljud nn normaalsed pered lapsi lapsendamata v meditsiinilise abita. Isiklikult tean kaht sellist “traditsioonilist” pere, kus saadud laps muul viisil. Kas need pole siis normaalsed pered, sest naine ja mees ei saanud nö klassikalisel viisil lapsi?
Lisaks on Eestis täiesti ilma propagandata tohutu hulk üksikemasid. Ka see on pere. On ka üksikisasid, vanavanemaid, kes kasvatavad lapselapsi jne… kõik on pered.
Tundub selle kisa põhjal, nagu pool õpikut oleks ülekutse luua samasooliste pere, homme uurin oma lapse õpikuid, mis värk siis on…
No hing ei andnud rahu, vaatasin järgi, kõnealuses tööraamatus on 95 lehekülge, perekonna teema on üsna mitu lehekülge (räägi-joonista oma perest jne). Samasooliste pere on teiste perede hulgas (üksikvanemaga pere, lasteta pere jt) ühel leheküljel ühel pildikesel. Nagu millest paanika?
Kaks ema ei saa olla omavahel suguluses olevad naised. Üks on vanaema ja teine on ema ehk tütar.
Sellisel juhul vaevalt need kaks nn ema omavahel voodit jagavad ja üksteisega seksivad.
Aga kas seal õpikus on kirjeldatud, et kas ja kuidas need 2 ema täpselt seksivad? Või et pereliikmed peavad tingimata omavahel seksima? Kui oleks, siis see oleks võib-olla propaganda. Praegusel juhul on tegemist reaalsuse kirjeldamisega, sest pered ON päriselt erinevad.
Mina sain ka aru, et raamatud oli lihtsalt kaks seelikuga kujutatud figuuri: last kasvatavad kaks naist. See, mida nad magamistoas omavahel teevad ei puutub ju kuidagi kasvatamisesse.
Küsisin mehe käest järele, tal on traditsiooniline pere, tal polnud aimugi, et ta vanemad seksivad ning antud teema teda ka ei huvitanud (kas ta vanemad on seksinud vōi seksivad), sest laps ei vaata vanemad sellise pilguga ning ei analüüsi seda.
Kas tõesti homopropaganda?
Ei, hoopis mõttetu ajaraisk, kui lapsel on kodus niigi raske, aga koolis peab ta nt joonistama pildi, millel on (õiendav) ema, (ükskõikne või kuri) isa, (oma elu elav) vanaema, (telekat vahtiv) vanaisa. Ja siis mõtiskle veel selle üle, milline üks pere on või olla võiks!
Ja kui peres on tõesti head suhted ja kõik paigas, ka siis ei anna oma pere pildile joonistamine või selle üle arutamine mingeid teadmisi juurde.
Pere, millesse laps on saatuse tahtel sattunud, ta ümber kujundada ei saa. Pere, mille ta kunagi kauges tulevikus ise loob, kujuneb samuti üsna juhuslikult, sest on palju tegureid, mille üle inimesel kontrolli ei ole.
Koolis peaks ikka keskenduma teadmiste andmisele. Väga lihtsal ja pealiskaudsel viisil peretüübi üle arutlemine on asendustegevus.
Mina kasvatan on last sõbrannaga. Elame juba 20 aastat koos kuigi ma olen õnnelikus abielus. Mees lihtsalt elab ja töötab välismaal. Minu laps suhtubki minu sõbrannasse mõnes mõttes kui teise emasse ja on selle üle väga rõõmus, et tal on nii palju lähedasi kes teda kuulavad ning musitavad.
Ma arvan, et kui me olekski sõbrannaga paar, siis see teda kuidagi ei häiri. Või ehk siis hiljem.
No hing ei andnud rahu, vaatasin järgi, kõnealuses tööraamatus on 95 lehekülge, perekonna teema on üsna mitu lehekülge (räägi-joonista oma perest jne). Samasooliste pere on teiste perede hulgas (üksikvanemaga pere, lasteta pere jt) ühel leheküljel ühel pildikesel. Nagu millest paanika?
Just selles salakavalus peitubki. (Jälle tuleb rääkida elementaarsest … ) Kui oleks kogu õpik üksainus propaganda, võiks selle ahju visata või siis häälestuda nii, et ära usu ühtki sõna.
Aga kurikavalus peitubki just selles, et propaganda peidetakse nii muuseas normaalsete asjade vahele ära, tekitatakse usaldus ja siis antakse propagandaga silmade vahele.
Kas te tõesti ei saa sellest aru? See on nagu pastakakujuline maamiin pastakate hulgas või tilk mürki klaasitäies puhtas vees.
Joo, lapsuke, ära see klaasike täiesti puhast vett, seal on ju ainult paar tilka arseeni, mida sa paanitsed?
Kas tõesti homopropaganda?
Ei, hoopis mõttetu ajaraisk, kui lapsel on kodus niigi raske, aga koolis peab ta nt joonistama pildi, millel on (õiendav) ema, (ükskõikne või kuri) isa, (oma elu elav) vanaema, (telekat vahtiv) vanaisa. Ja siis mõtiskle veel selle üle, milline üks pere on või olla võiks!
Ja kui peres on tõesti head suhted ja kõik paigas, ka siis ei anna oma pere pildile joonistamine või selle üle arutamine mingeid teadmisi juurde.
Pere, millesse laps on saatuse tahtel sattunud, ta ümber kujundada ei saa. Pere, mille ta kunagi kauges tulevikus ise loob, kujuneb samuti üsna juhuslikult, sest on palju tegureid, mille üle inimesel kontrolli ei ole.
Koolis peaks ikka keskenduma teadmiste andmisele. Väga lihtsal ja pealiskaudsel viisil peretüübi üle arutlemine on asendustegevus.
12 x 12 points.
Kool keskendugu teaduspõhise hariduse andmisele, mitte propagandale. Eriti algklassides, kus kõik muu käib veel suht lihtsustatult, aga vaata see üks asi peab olema peensusteni lahendatud.
Mina kasvatan on last sõbrannaga. Elame juba 20 aastat koos kuigi ma olen õnnelikus abielus. Mees lihtsalt elab ja töötab välismaal. Minu laps suhtubki minu sõbrannasse mõnes mõttes kui teise emasse ja on selle üle väga rõõmus, et tal on nii palju lähedasi kes teda kuulavad ning musitavad.
Ma arvan, et kui me olekski sõbrannaga paar, siis see teda kuidagi ei häiri. Või ehk siis hiljem.
Ja sinu laps kasvab tervena, sest ta perekond pole lesbipaar, vaid normaalne ema ja tema sõbranna.
Kui vaja ma ütlen veel kord. Kindlasti tahab keegi veel rääkida, kuidas tema on täiesti normaalne, kuigi kasvas ema ja tädiga, kes polnudki lesbid. Või kes kasvatab last koos vanaemaga, aga lapsel pole ikkagi midagi viga.
Ja sinu laps kasvab tervena, sest ta perekond pole lesbipaar, vaid normaalne ema ja tema sõbranna.
Lapsed ei mõtle sellele, kas need täiskasvanud, kellega nad koos elavad, seksivad või mitte. Lapse jaoks on kaks naist peres ja kõik, kas nad seskivad või ei, laps ei tea. Samamoodi nagu heteroperedes kasvavad lapsed ei tea ega mõtle sellele, kas need mees ja naine seksivad või ei. Ja kooliõpikus oli lihtsalt kaks naist ja laps. Keegi ei ütle, et need naised on lesbid, võivad samamoodi olla lihtsalt kaks sõbrannat.
Mina olen pea 50-aastane ja ma pole mitte kunagi mõelnud vanematele kui sekspartneritele. Jah, loomulikult ma täiskasvanu mõistusega tean, et ju nad seksisid. Ja ilmselt rohkemgi, kui need kaks korda, mis minu ja mu venna valmistegemiseks kulus. Aga lapsena ma ei mõelnud nende seksuaalelule iial. Nad lihtsalt olid mu ema ja mu isa ja kõik.
Ja sinu laps kasvab tervena, sest ta perekond pole lesbipaar, vaid normaalne ema ja tema sõbranna.
Lapsed ei mõtle sellele, kas need täiskasvanud, kellega nad koos elavad, seksivad või mitte. Lapse jaoks on kaks naist peres ja kõik, kas nad seskivad või ei, laps ei tea. Samamoodi nagu heteroperedes kasvavad lapsed ei tea ega mõtle sellele, kas need mees ja naine seksivad või ei. Ja kooliõpikus oli lihtsalt kaks naist ja laps. Keegi ei ütle, et need naised on lesbid, võivad samamoodi olla lihtsalt kaks sõbrannat.
Mina olen pea 50-aastane ja ma pole mitte kunagi mõelnud vanematele kui sekspartneritele. Jah, loomulikult ma täiskasvanu mõistusega tean, et ju nad seksisid. Ja ilmselt rohkemgi, kui need kaks korda, mis minu ja mu venna valmistegemiseks kulus. Aga lapsena ma ei mõelnud nende seksuaalelule iial. Nad lihtsalt olid mu ema ja mu isa ja kõik.
kõige masendavam, kui poolsada aastat ära elanud inimesed ei ole ikka veel iseseisvunud.
Laps ei mõtle loomulikult vanemate seksile. Ta lihtsalt teab, et ta on sündinud oma vanematele. Isegi kui üks vanem on kasuvanem või lahkunud või surnud – ta teab et ta on sündinud oma vanematele.
Kui õpik esitab kaht naist lapse vanematena, siis on see bioloogiline nonsenss.
õige masendavam, kui poolsada aastat ära elanud inimesed ei ole ikka veel iseseisvunud.
Laps ei mõtle loomulikult vanemate seksile. Ta lihtsalt teab, et ta on sündinud oma vanematele. Isegi kui üks vanem on kasuvanem või lahkunud või surnud – ta teab et ta on sündinud oma vanematele.Kui õpik esitab kaht naist lapse vanematena, siis on see bioloogiline nonsenss.
Jah, on bioloogiline nonsenss nimetada lapse bioloogiliseks vanemaks kedagi, kes seda ei ole. Aga seal õpikus räägitakse peretüüpidest, mitte lapse bioloogilistest vanematest. Laste saamine on teine teema, teine peatükk.
Ja endiselt seal õpikus ei maini keegi, et need naised sela pildil lesbid on. Vabalt võivad ka olla lihtsalt sõbrannad, kes ühe katuse all elavad.
Muideks, terves oma bioloogiliste vanematega peredes, kus on ainult äiskasvanud ja nende ühised lapsed (ja kuskil ei ole mingeid poolõdesid või -vendi) kogu oma lapsepõlve saavad kahjuks veeta alla poole lastest tänapäeval. Ei pea olema selleks kaks naist või kaks meest lapsekasvatajaks, et laps oma bioloogiliste vanematega koos ei ela. Peretüüpidest rääkides ei räägita laste saamisest ega bioloogilistest vanematest. See on teine teema.
õige masendavam, kui poolsada aastat ära elanud inimesed ei ole ikka veel iseseisvunud.
Laps ei mõtle loomulikult vanemate seksile. Ta lihtsalt teab, et ta on sündinud oma vanematele. Isegi kui üks vanem on kasuvanem või lahkunud või surnud – ta teab et ta on sündinud oma vanematele.
Kui õpik esitab kaht naist lapse vanematena, siis on see bioloogiline nonsenss.
Jah, on bioloogiline nonsenss nimetada lapse bioloogiliseks vanemaks kedagi, kes seda ei ole. Aga seal õpikus räägitakse peretüüpidest, mitte lapse bioloogilistest vanematest. Laste saamine on teine teema, teine peatükk.
Ja endiselt seal õpikus ei maini keegi, et need naised sela pildil lesbid on. Vabalt võivad ka olla lihtsalt sõbrannad, kes ühe katuse all elavad.
Muideks, terves oma bioloogiliste vanematega peredes, kus on ainult äiskasvanud ja nende ühised lapsed (ja kuskil ei ole mingeid poolõdesid või -vendi) kogu oma lapsepõlve saavad kahjuks veeta alla poole lastest tänapäeval. Ei pea olema selleks kaks naist või kaks meest lapsekasvatajaks, et laps oma bioloogiliste vanematega koos ei ela. Peretüüpidest rääkides ei räägita laste saamisest ega bioloogilistest vanematest. See on teine teema.
Kas kõik, kes ühe katuse all elavad, moodustavad pere?
Kas kõik, kes ühe katuse all elavad, moodustavad pere?
Ei. On erinevaid variante. Aga pere või mitte pere olemust ei määra ei ühine suguelu ega ühised lapsed. Pere on siis, kui toimitakse perena.
Kas kõik, kes ühe katuse all elavad, moodustavad pere?
Ei. On erinevaid variante. Aga pere või mitte pere olemust ei määra ei ühine suguelu ega ühised lapsed. Pere on siis, kui toimitakse perena.
Pere toimibki nii, et on lapsevanemad ja nende lapsed. See on tuumikpere normaalne toimimine tänapäeval. Teie arusaam perekonnast – familia – pole isegi mitte keskaegne, vaid pole sinna veel jõudnudki. Teie jaoks on perekond mingi pagana orjadest rändgladiaatorite kamp või Rooma patriitsi alamate kogukond, kuhu kuulusid jällegi ka orjad. Ehk siis ükskõik kes võib teil perekonda kuuluda, piisab, kui ühe katuse all elavad? Teil tõesti puudub võime tajuda mingeid nüansse, mis elu rikastavad. Ma näen selle kohta üha uusi tõendeid.
Äärmiselt üheülbaline, tundeelu ja (sugulus)suhete toimimise tuhandeid loomulikke diskreetseid varjundeid absoluutselt hoomamata trambite te sopaste kirsadega kunstipärastel mosaiikpõrandatel, rebite puruks aastasadu säilitatud ja täiustatud peened pitskardinad, luristate plekk-kruusist aromaatset vana veini ja läigatate ülejäägi röhitsedes vastu siiddrapeeringuga seinu. Kui keegi julgeb märkuse teha, et nagu ei sobi või nii, siis vahite rumala näoga: kus see kirjas on, et on keelatud? Näita kirja!
Või variant: mis sulle päriselt meeldib see keskaegne rämps vä, höhöhh!
Viisakas inimene pöörab pea ära ühe korra, pöörab teise korra, aga vältimatult saabub aeg, kus see proletaarlik märatsemine sajanditevanuses kallihinnalises interjööris ei ole enam talutav. Lihtsalt ei ole. Lihtsalt ei ole. Märke viisakate inimeste kannatuse katkemisest on ühiskonnas juba piisavalt, aga tümikad ju seda ei näe, vaid trambivad ja prassivad edasi. Ärge aga liiga hilja ärgake.
Muideks, terves oma bioloogiliste vanematega peredes, kus on ainult äiskasvanud ja nende ühised lapsed (ja kuskil ei ole mingeid poolõdesid või -vendi) kogu oma lapsepõlve saavad kahjuks veeta alla poole lastest tänapäeval.
Jah. Kahjuks. Ka selle tendentsi alustasite teie, teie hingesugulased ja mõttekaaslased. Need asusid kõigepealt rüüstama ja hävitama. Uusbarbarite põlvkond näitab näpuga äratäkitud antiikmööblile ja linoleumile ballisaalis: misasja, selle pärast halategi või?
Pere toimibki nii, et on lapsevanemad ja nende lapsed. See on tuumikpere
Jah, nõus. Ainult, et sellist tuumikperet ei ole paljudel lastel. Heteropaar ja lapsed ei muuda veel peret tuumikpereks. Laiema mõistena pere tähendab perena toimivat üksust. Ei, ühe katuse all elamiset ei piisa, perena peab toimima.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
