Arvan ka, et toitumise roll muutub oluliseks siis, kui on mõni muu probleem tervisega, mis viljakust võib kahandada. Minul endal on autoimmuunhaigustest PCOS ja kilpnäärme alatalitlus ja toitumine on väga palju muutnud ja kaasa aidanud. Olen teinud üsna radikaalseid muutusi (liitusin mingi toitumisprogrammiga, mis aitab kehas põletikku vähendada ja seega autoimmuunhaigusi kontrolli alla hoida), kuid ikka on olnud ka perioode, mil tekivad tagasilangused ning tsüklis on see kohe tunda, muutuvad taas pikaks ja ebaregulaarseks, kui tavapärasel viisil sööma hakkan. Kui taas toitumist muudan, siis 2-3 kuu pärast on tsüklid taas lühemad ja korrapärasemad. Oma kogemuse põhjal ütleksin, et toitumine mängib rolli küll. Olen sellel rattal juba aastaid olnud ja seetõttu neid mustreid märganud. Õnneks on toitumise hoidmine ajapikku üsna lihtsamaks läinud ja mingid asjad on juba harjumuseks saanud, kuid loodan, et mingi hetk jõuan ka täielikult sellise toitumiseni, mis minu kehale sobib.
Mainiksin veel seda, et kilpnäärmealatalitlusest ei olnud mingeid otseseid märke, mis viidanuks probleemile just kilpnäärmes ning avastati alles tänu sellele, et günekoloog taipas ka kilpnäärme analüüse võtta. Mõtlen, et kui on rasedaks jäämisega probleeme, siis äkki tasuks igaks juhuks kontrollida, kui seda juba tehtud pole, kuna häired kilpnäärme töös võivad rasestumist takistada.