Täiesti ehmatav, et Eestis on iga neljas naine üksikema.
Loomulikult on mehed pahad, kuid mitte siiki nii palju, kui naised. Naised jäävad rasedaks, mehed mitte. Mehed ei saa iial teada, mida tähendab rasedaks olemine, seetõttu ei tasu loota, et meestel tekivad naistele sarnased emalikud tunded. Naiste ja meeste mentaliteet on selles suhtes täiesti teistsugune ja seda teadsid hästi meie esivanemad.
Massiline üksikemade hulk näitab, et naised ei adu, et mees on vaid seemendaja, kuid raseduse ja lapse üleskasvatamine on siiski ainult ema õlul. See võib kõlada ülekohtuselt, kuid nii see on. Isegi seadused on sellest sõltuvalt tehtud — enamasti, peaaegu alati, saab lapse hooldusõiguse ema. Sest ema on biloogiline, sotsioloogiline ema, me ei saa seda muuta.
Eesti naiste üksikemadus ei ole enam ammu saladus. Mis jääb mulle aga saladuseks — kui naiivne saab olla üks eesti naine, kes sellest hoolimata otsustab lapse saada ja kui saab statistika osaks, siis nõuab rahasid. Väga lühinägelik käitumine!
Minu arvates on üks keskmine eesti naine aru poolest laps — terve nooruse tuunib enda keha ja määrib ennast meestele selga, arvates, et mees tuleb ja teeb ta rikkaks, õnnelikuks, nö. päästab ta. Kuid milline mees tahab endale päriseks naist, kellel enesehinnangut pole ollagi ja kes defineerib ennast mehe järgi — tema elu algab siis, kui mehe endale leiab. Selliseid naisi kasutatakse lihtsalt ära. Ja sellised naised on nii rumalad, et sellest aru ei saa. Peale eelmise mehe lahkumist lüüakse end jälle üles ja minnakse uut meest otsima. Masendav.
Ma tahaks kah, et see oleks minu üldistus, kuid statistika räägib teist juttu. Kuna meil on palju naisi, kelle laps on välsimaalane, joonistub välja ka igahinnaline väljamaa meeste püüdmine — välismaalased on ju rikkamad, kui eesti talupoeg. Ja rumal naine ei saa aru, et välsimaalane tuleb siia lõbutsema, mitte naist võtma.
Iseenda peretuttav on lapsega üksikema — lapse isa 50+ itaalane, kes lapsest midagi kuulda ei taha. Pole sünnitunnistuselgi tema nime. Lapse pettis naine ise välja — rikkus kondoomid. Loodetud abielu asemel jäeti tüdruk kohe maha, sest mees ei tunnista last enda omaks, sest tema kasutas kondoomi. Kuna tüdrukul langes rikas välismaa mees ära, sõitis ta välismaale ja on nüüd fiktiivses abielus immigrandiga — mees lubas iga kuu 1000 eurot. Siiani pole tüdruk raha näinud.
Võiksin ju arvata, et selliseid naisi on vähe, kuid elatisteteemaga tuleb ilusasti välja, millest eesti naised mõtlevad — rahast. Pole veel kordagi lugenud, kuidas mõjub vanemate lahkuminek lapsele. Mitte kordagi. Küll aga loevad naised sendi täpsusega eksmeeste, eksmeeste uute naiste, mehe sugulaste jne raha. Ja raha on eesti naisel alati vähe. Invaliidid peavad üksi hakkama saama saja euroga, aga üksikema laps ei saa hakkama 250 euroga!
Jah, sai natuke karm jutt, aga asi ongi karm ja mehi selles siiski pelgalt süüdistada ei saa. Ikka 50-50.