samas võiks öelda ööäääääk kõigile naistele kes kodus oma mehele seksi ei anna. aga öööögi rõõmsalt, sest küll on vastsündinud majas, küll pea valutab, küll mees ei pesnud nõusid ära, küll ei toonud lilli, üldse käib pinda jne.
mida sina mehele vastu pakud? mitte kui midagi peale valede, ilusate lubadustega surmani koos. hiljem tuled perekooli oma meest salgama. ööööääääk
Väga raske on argumenteerida inimesega, kes on nii stereotüüpe täis, aga ma siiski püüan.
Vaata, seks ei ole midagi sellist, mida naine annab mehele. Seks ei ole midagi sellist, mida naine võtab natuke mehe jaoks enda salajasest kapist või voodi alt, parimatel päevadel mitu kg ja halvematel ainult mõne grammi. Ja kui ta seda ei tee, siis ta lihtsalt on kade onju, ei taha, et mehel hea oleks! Seks on (enamasti) kahe inimese suhtlus, füüsiline kommunikatsioon. Kui me räägime seksi andmisest, siis tegelikult tähendab see seda, et naine annab enda keha mehe käsutusse, ilma protsessis üldse osalemata. Tegelikult ma siiski ei imesta Su mõtete üle, olen ka selliseid arvamusi kuulnud, et naistel ei ole ju seksi andmisega tegelikult probleeme, tuleb lihtsalt jalad laiali ajada ja panna libestit ja seks on antud!
Ma kindlasti ei tule enda partneri üle kurtma perekooli. Kuniks ta on mu partner, siis me lahendame enda probleemid ja mured isekeskis, kui me neid lahendada ei suuda, siis ta lihtsalt ei ole enam mu partner!
(Kokkuvõttes: hirmus, et me ümber on nii palju inimesi, kelledel pole üldse mingit arusaamist seksi olemusest!).[/quote]
Nii võib öelda küll, aga ikkagi väike aga ka. Sinu jutus võib ka rollid vahetada ära. Nii et naise asemel on mees ja mehe asemel naine ehk lahtiseletatult, millest vähe varemalt räägiti, aga nüüd saab perekoolistki lugeda, et on küllalt palju paare, pikki abielusid, kus olukord on vastupidine. Mees ei anna naisele. Mis tahes põhjusel. Kui sellest kokkuvõte teha, siis tulemus on sarnane: need, kes ise mis tahes põhjusel ei seksi oma partneriga, tavaliselt pole nõus seda teemat ei lahkama ega lahendama. Nii mehed, kui naised.
Jah võib öelda, et “aga mina küll ei oleks siis temaga enam koos”. Kuid reaalselt on igal paaril see olukord omamoodi erinev. Kõike ei jaksaks välja kirjutada, ei jaksaks erinevaid näiteid tuua siis, aga midagi ütlen.
Kindlasti osad paarid sellise asja puhul lahku ka lähevad, aga igaüks erineval ajal, mitte kõik ja kohe. Oletame, et see mitteseksimise probleem tuleb tasapisi, aegamööda ja süveneb, mittesoovija manipuleerib või eemaldub vaikselt. Selgitusi ei anna, puikleb. Nii võib kesta aastaid, vahepeal mõni paar isegi seksib mõningase hooga, mis jälle vaibub. Teine kannatab, ootab, proovib, püüab uurida, mis on ja miks on, teine vingerdab. Ootaja siis hakkab oletama, et miks ikka nii on ja mis viga võib olla. Aga äkki on stress, äkki on tervisehäda, äkki on teab mis. Ja nii see aeg venib.
Mõtleb, et kuidas ma lahku lähen, kui muud asjad on normaalsed ja äkki muutub. Jääb aga õhku suur küsimus, mida oleks isegi vanal inimesele huvitav lugeda ja teada – miks see teine pool ei anna teada, mis viga siis on? Ja kui mitteseksija teab, et teine ju soovib, siis mida ta pakub lahenduseks oma kaasale selles vallas?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.08 16:10; 14.08 12:19; 15.08 15:03;