Teema: Kas tüdrukutevaheline sõprus on kuidagi sügavam kui poistevaheline?

No kõrvalt on nagunii raske ühe või teise sõpruse sügavust hinnata.

Lisaks tuleb mängu ka tänapäeva nuti-ekraani-ühiskond, mis võibolla hästi ei soodustagi sellise konkreetse sügavama, parima sõbra tekkimist. Kõik suhtlevad netis kõigiga, põhiline suhtlus käib nutitelefoni vahendusel ja siis kui kooli jõutakse, siis ongi kõik ainult tuttavad.

Lisaks tuleb ka mängu, et kas on üldse kohatud seda parimat sõpra. Näiteks keskkooli ajal oli mul 3 sõbrannat, kellega kõikjal hängisime. ometi ei tundnud ma end kunagi päris gängi kuuluvat – kuigi kõrvalt vaadates olime kindel neljane seltskond. Lõpetasin kooli, läksin teise linna ja suhtlus oli nagu lõigatud – kusjuures kahju ei tunnegi. Hoopis ülikoolis tekkiski alles see pärisel BFF, kellega tekkis tõesti sügavam sõprus, mitte ainult “käime koos pidudel” – kahjuks siiski ka see sõprus nüüd 20 aastat hiljem ei ole enam nii sügav – lihtsalt elu on nii palju lahku viinud (ja hästi ei mõjunud vahepealsed tihedalt koostöötatud aastad – liiga palju tööalaseid pingeid)

Olen kusagilt lugenud, et poiste sõprus on kaasav (inclusionary), tüdrukute oma eraldav (exclusionary) – see tähendab tõesti, et poisid ongi sellistes üldisemates kampades, kus ehk käib väike võimuvõitlus liidripositsiooni pärast, aga tüdrukud moodustavad tihti selliseid “meie vs nemad” liitusid, kus omavahelist sõprust näidatakse kellegi väljaarvamisega.

Ma tõesti ei taha kapimisogüün olla, aga minu kogemused on seda elus kinnitanud, kuigi otse loomulikult ei pruugi see olla üldkehtiv.

#3346022:

See pole ometi sõpruse sügavuse näitaja, kas käiakse koos sööklas. Needsamad sõbrannad, kellega kui sukk ja saabas ollaks, on tihti järgmisel hetkel valmis oma südamesõbrannat ribadeks klatšima, kui olukord nõuab (ma ei väida seda sinu sõprade kohta, vaid just keskmise tüdrukutevahelise sõpruse kohta).

Mul on jäänud mulje, et tüdrukute hulgas on kahte liiki sõbrannatajaid.

Esimest liiki tüdrukud on oma suguõdede suhtes üsna rivaalitsevad, mis ei lase neil tihti sügavaid sõbrannasuhteid luua – võrdlevad kogu aeg, kes on lahedam. Nende sõbrannandus põhineb tihti teiste tüdrukute hindamisel selle põhjal, kes tundub lahe ning selle lahedaga püütakse siis kokku hoida, aga kui solvutakse millegi peale või ei peeta sõbrannat enam mingipärast piisavalt lahedaks – siis võetakse punti hoopis kellegi teisega ning endine südamesõbranna saab tunda sellist ussitamist, et vähe pole. Mõni selline sõbrannatab aja jooksul näit. kõik mingis seltskonnas olevad tüdrukud läbi või tihti peale mingit järjekordet arvete klaarimist jõuab ringiga vana sõbranna juurde tagasi.

Teist liiki tüdrukud ei ole oma suguõdede suhtes eriti rivaalitsevad ja taotlevad püsivamaid ning mitte lahedusel, vaid sümpaatial ja ustavusel põhinevaid suhteid. Kui tekib mingi väiksem arusaamatus, siis püütakse seda saladuses hoida ja omavahel nii ära klaarida, et keegi kõrvaline ei teakski. Juhtub suurem tüli tekkima või sõprus purunema – siis elatakse suur šokk ja kurvastus läbi. Ise olin pigem selline.

Mul on ka nii tüdruk kui poiss (mõlemad alglassides) ja on pigem vastupidi eelnevale kirjutajale – poiss on ühe sõbraga ühel päeval best friends ja teisel päeval ütleb, et tuleta mulle meelde, et ma teda enam mitte kunagi külla ei lubaks…Täiesti nõmedate asjade (minu silmis nõmedate muidugi) pärast ei räägi üksteisega vahel päevi, lausa nädalaid. Teiste poistega, kellega harvem mängib, selliseid tülisid ei teki. Üks ta klassiõde on ka peaaegu igapäevane külaline, temaga saavad nad ka hästi läbi (kuigi poiss ise seda ei tunnista, aga minu arust on see klassiõde talle palju parem sõber kui ükski poistest) Aga see üks poiss – sellega ei saa koos temaga ega ilma temata…
Tüdrukul on aga sõpru nii palju, et tal polegi seda ühte parimat sõbrannat vist. Kui talt küsida, siis ta nimetab küll kindla tüdruku (ja see tüdruk nimetab ka minu lapse), aga nad ei näe vahel üksteist tükk aega, samas naabrilastega mängivad iga päev peale kooli koos õues.

Mul on varateismeline poiss ja nõustun teemaalgatajaga. Tal on küll selline paarist semust lähiring, keda alati esimesena eelistab, aga kui need pole saadaval, siis võtab kohe laiemalt ette ja mingit muret pole. Samas nad omavahel vahel ütlevad tülli minnes selliseid asju, et ma ise saaks eluaegse trauma, aga järgmisel päeval või isegi samal päeval jälle kõik korras. Mul on ka tütar, kelle lapsepõlvest ma mäletan siiski umbes sama lugu, sõpru oli palju ja sellist tülliminekut eriti mitte või sina-mina-tema suhtumist. Kuid mul endal oli klassis küll alati nii, et kellegagi olid tülis ja siis varsti kui leppisid, siis jälle nendega läksid tülli, kellega enne sõbrustasid. Parimad sõbrad tekkisid ikkagi palju hiljem, mul alles täiskasvanueas.

Ei.