5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
[RT I, 18.11.2010, 1 – jõust. 01.01.2011]
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, võ
(6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.
Seadus ei sätesta, kui kaua on kasutatud eluruumi oma elukohana. Võib ka 1 päeva olla teoreetiliselt seal elanud.
5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
[RT I, 18.11.2010, 1 – jõust. 01.01.2011]
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, võ
(6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.
Seadus ei sätesta, kui kaua on kasutatud eluruumi oma elukohana. Võib ka 1 päeva olla teoreetiliselt seal elanud.
Teoreetiliselt jah, seaduse auk, et elukoht pole täpsemalt defineeritud, rohkem saab lugeda nt siin https://domus.ee/2011/05/11/alalist-elukohta-tuleb-toendada/
Elukoha definitsiooni leiab vaid nii – Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Maksumaksja elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega. Seega on elukoha kindlakstegemine iga maksuvabastuse juhtumi puhul fakti tõestamise küsimus. Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht.
Seega 1 ööpäevast sees elamist on raske selgitada elukohana (eile ostad, ülehomme müüd), aga kui kinnisvara on sinu nimel pikemat perioodi ja kahe aasta jooksul ei plaani teisi olemasolevaid müüa (mida pigem sooviks maksuvabalt müüa) siis väga suure tõenäosusega saabki EMTAle tõestetatud, et tegu oli mingil hetkel ühe tema põhielukohana.
Ehk kõik taandubki sellele, et kuidas ja mis faktidega ollakse suuteline maksuametiga vaidlema. KUID alati rõhutanud, et see on tegelikult just eraisiku kasuks! Ehk kahe aasta jooksul on eraisikuna väga lihtne tulumaksuvabalt müüa ja eraisikuid pigem ei kotita. Eks ikka pistelisi kontrolle tehakse (suvila müügid jne pakuvad huvi), kuid just eraisikuna on jäetud tõestamiseks väga vabad käed, pole piiratud see, et mida põhielukohaks nimetada (kui kaua peab olema olnud omandis, kaua sees elama, kindlad piirid kuidas tõestada jne). See nö “tavainimene” saab kord kahe aasta jooksul 70%+ oma olevat kinnisvara (elupinda) müüa soovi korral tulumaksuvabalt. Lihtsalt ise peabki teadlik olema ja jätma nö igaks juhuks “tõestusmaterjali” alles, mitte müüma kohe üüril olnud kinnisvara (nt jaanuaris laekub deklareeritud üür, kohe veebruaris müük), vaid saabki inimene teadlikult kindlustada endale tõendusmaterjali, et jah, oli vaja endal sinna üürikorterisse sisse kolida, ei saanud eelmises elukohas elada, kuu aega elasin sees ja vaatasin ikka, et vaja maha müüa, et raha rohkem vaja/asukoht enam ei sobinud vmt. Kui said otse üüritulu ja müüsid maha, vahepeal elupinna eest ise ei tasunud miskit (kommunaale vmt) siis päris nii ei lähe jah läbi, et koputad naabri uksele, et palun tõesta, et nägid kuidas ma siin kuu aega elasin ja hommikuti tööle käisin ja muid tõestusmaterjale EMTAle pole esitada.
Või, et pärisid kinnisvara (reaalselt sees ei elanud) ja järgmine kuu paned müüki ning seletad, et sa ju lapsepõlves elasid seal või käisid suviti. Siis see oli ikkagi pärandaja elukoht ja sa olid külaline. Nagu see, et su vanemad omavad autot ja see, et sa tagaistmel kaasa sõidad ei tee sind auto omanikuks, ei muuda kinnisvara su elukohaks see, et kuulub vanematele, aga sa seal nädalavahetusteti külas käid (pärandvara müüki mõtlen). Siis tulebki mängu see majanduslik aspekt, et kui see on su elukoht siis paramatult elukohaga kaasnevad ka kulud. Ajalehe tellimuse võid ka vanaemale teha, see, et sinna su nimeline post tuleb ei muuda seda su elukohaks jne.
Olgem ausad, inimene kes maksab maksu 2-3objekti pealt on ikka täielik loll. Saad ju nn 2 aasta jooksul teha ta nn oma koduks. Pole mingit pettust tavaline maksude optimeerimine.
Kui kommud makstud-märge peamise elukohana+eladki mingi aeg sees teed lärmi. Võib MA uurida palju tahab
MA point on see, et sa poleks kinnisvaraarendaja teeks ÄRI ja selle kaudu maksudest hoiduks. Kui oma vallasasju müüd peaks ok olema.
Saan ma õigesti aru et tulumaksuvabalt saab müüa nii põhi- kui ka lisaelukohta? Mis huvi mul peaks muidu olema lisaelukohti üles anda?
Saan ma õigesti aru et tulumaksuvabalt saab müüa nii põhi- kui ka lisaelukohta? Mis huvi mul peaks muidu olema lisaelukohti üles anda?
Tulumaksuvabalt saab müüa oma elukohta. Olenemata sellest, kas see elukoht on registreeritud põhielukohana, lisaelukohana või üldse elukohaks registreerimata.
Seadus ei sätesta üheselt tingimusi, mida saab lugeda elukohaks, kõik on tõendamise küsimus.
c-p EMTA lk-lt:
Tulumaksuga ei maksustata eluruumi, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana (tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõige 5 punkt 1). Seadus sätestab ka lisatingimuse, et maksuvabastus rakendub ainult ühele müügitehingule kahe aasta jooksul (TuMS § 15 lõige 6).
Hea lk:
Siinkohal on oluline mõiste „elukoht”. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Maksumaksja elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega. Seega on elukoha kindlakstegemine iga maksuvabastuse juhtumi puhul fakti tõestamise küsimus. Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht.
Kui võõrandatavat eluruumi on kuni võõrandamiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel (näiteks üüris isik seda välja, kasutas ettevõtluses vms), siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.
Kuna elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis, kuidas eluruum on omandatud – kas päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud.
Näiteks olen üliõpilane ja saan päranduseks Läti piiri ääres oleva kodumaja, kus olen enne ülikooli astumist elanud. Rahvastikuregistri järgi on see mu põhiline elukoht, kuigi põhilise aja elan ma Tallinnas sugulase juures. Tahan maja müüa ja pean maksma tulumaksu?
Näiteks olen üliõpilane ja saan päranduseks Läti piiri ääres oleva kodumaja, kus olen enne ülikooli astumist elanud. Rahvastikuregistri järgi on see mu põhiline elukoht, kuigi põhilise aja elan ma Tallinnas sugulase juures. Tahan maja müüa ja pean maksma tulumaksu?
Arvestama peab sellega, et maksuametile peab suutma tõestada, et oled seal sees elanud.
Oleneb kaua pärimisest müügini läheb. Olenevalt sellest, et kuidas sa maksuametile tõestad, et sa seal elasid – nagu mitu korda välja toodud siis tõestuskohaks on peamiselt kuludetõendamine, kuna see tõestab kõige kergemini, et sa seal oled elanud. Kui pärimisest müügini läheb ca paar kuud, sa maksad selle perioodi eest elukohaga seotud kulusid (TV, internet, elekter, vesi, prügivedu jne) siis saadki esitada need arved ja tasumised oma tõestuseks. Arvestada võib seda, et EMTA võib küsida nt elektriarveid lisaks – selle järgi on näha, kas reaalselt on sees elatud või tühi olnud. Kui pärisid, müüd kohe, midagi ise maksnud ei ole, elektrit(/vett) pole kulunud siis on keeruline tõestada, et see su üks põhielukohtadest oli.
St, see, et sa seal kunagi oled elanud kui see kuulus kellelegi teisele ei anna automaatselt vabastust sul seda tulumaksuvabalt müüa (nö lapsepõlveelukoht, endine vanemate elukoht). Seda ütlebki see punkt – Maksumaksja elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega. Ehk kui see oli nt su ema kodu, kes pärandas peale oma surma selle sulle, sa käisid seal nädalavahetusteti ja paned kohe müüki siis tegelikult peaks tulumaksu maksma. Ehk odavam on müügi ajal nö reaalselt natuke sees elada ja kulusid kanda, sellisel juhul ongi EMTAle öelda, et kuulus emale, elasin poole kohaga seal, peale pärimist viibisin seal edasi, aga nt ülalpidamine üksi muutus kuluks ja otsustasin oma selle elukoha maha müüa.
Ainuüksi see, et see kinnisvara on su elukohana määratud ja kuulub su nimele ei anna õigust tulumaksuvabalt müüa.
Sinu näitel kui pärid selle pead nagunii sellega seostuvad kulud kuni müügini kandma, kui elad tallinnas sugulaste juures (üüri ei maksa) siis selgitakski, et see on su põhielukoht, nädalavahetusteti eladki Läti piiri ääres ja nädala sees käid Tallinnas koolis. Reaalselt pole kohustust mingeid bussipileteid/kütusetšekke vmt alles hoida ja kusagil pole määratud kui tihti peab teine elukoht kasutusel olema. Ehk sinu näitel oleks lihtne öelda, et põhielukoht on see, kus nv-ti oled ja ajutiselt kooli tõttu eladki teises linnas sugulaste juures. Selle võrra ka kergem kui su nimel muud kinnisvara pole, üüri ei tasu. Ehk kui see kuulus ju enne pärimist kellelegi teisele siis enne seda perioodi sul ei peagi olema kulutusi tõestamiseks, küll aga on tõesti nö kasuks, et a la su perearst on seal vmt asjad (aga see ei ole kuidagi otsustav, perearst võib olla kus iganes ja kooli ajal, kus viibid 5 päeva 7st ei mõjuta otsust). Samuti võib ülikool olla ka harvem kui viiel päeval nädalas, mõnel ehk on kord-kaks nädalas vaid koolipäevad, praegu distantsõpe jne ehk proportsioone palju maakodus/palju linnakodus annab muuta. Nt kui suvel eladki väidetavalt hoopis 3 kuud seal, mitte linnas+nv-d/iga nädal siis see on piisav kui lisaks ongi tõestada majaga kaasas käivate kulude/elektritarbimisega jne.
Näiteks kui peale pärimist lõpetad seal kohe telekapaketid, interneti jmt ära, vee- ja elektrikulu pole siis võib juhtuda, et nõutakse tulumaks välja kui elamist tõestada ei suuda. Pärimise teel saadust läheb tulumaks ka kogu müügi väärtuselt.
Saan ma õigesti aru et tulumaksuvabalt saab müüa nii põhi- kui ka lisaelukohta? Mis huvi mul peaks muidu olema lisaelukohti üles anda?
Aga ainult ühe neist 2 aasta jooksul
Õppima tulek pealinna ei tähenda isiku tahet elukohta muuta juhul kui ta elab sugulaste juures, kui ta isiklikke asju (fotoalbum, mööbel) ei ole Tallinna kaasa vedanud..kui ta perearst on jätkuvalt Lõuna-Eestis, kui ta kuulub ehk võib olla ka kohalikku rahvatantsu rühma ja püsivat töökohta Tallinnas ta ei oma.
Aga kui ta nädalavahetuse kulusid Läti piiri ääres ei kanna(toidupood), siis ei tõesta seda ka oma elukohana. Emta tavaline vahelevõtmine on igapäevased toidukulud. Kui pangaarvel on liikumine Tallinna Selveris, siis sa ikka seal Läti piiril ei ela.
TsÜS § 14 lg 3 – elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Õppima tulek pealinna ei tähenda isiku tahet elukohta muuta juhul kui ta elab sugulaste juures, kui ta isiklikke asju (fotoalbum, mööbel) ei ole Tallinna kaasa vedanud..kui ta perearst on jätkuvalt Lõuna-Eestis, kui ta kuulub ehk võib olla ka kohalikku rahvatantsu rühma ja püsivat töökohta Tallinnas ta ei oma.
Kes või kuidas hakkab EMTAle tõestama, kus ta mööbel või fotoalbum on? Mööbliga ka enam tänapäeval väga ei kolita ja see ei näita samuti midagi.
Aga kui ta nädalavahetuse kulusid Läti piiri ääres ei kanna(toidupood), siis ei tõesta seda ka oma elukohana. Emta tavaline vahelevõtmine on igapäevased toidukulud. Kui pangaarvel on liikumine Tallinna Selveris, siis sa ikka seal Läti piiril ei ela.
Nii ja naa, kui koht on a la Võru linnas ehk jah, aga kui tegu on suvilaga linnast eemal ja ollakse nt E-R koolis teises linnas ja omatakse autot, on ka täiesti okei, et toidukraam võetakse linnast kaasa. Külapoodides pole tihti valikut ja on isegi kallim, et ei ole ka see mingi vettpidav argument. Ja päris niisama EMTA pangaarvele ligi ei saa ka? Mõnes peres on ühine pangakaart, teises on kokku lepitud, et üks kannab ühed kulud, teine kannabki poekulud, kolmandas käibki ehk naine mehe kaardiga poes jne jne.
Aga kui ta nädalavahetuse kulusid Läti piiri ääres ei kanna(toidupood), siis ei tõesta seda ka oma elukohana. Emta tavaline vahelevõtmine on igapäevased toidukulud. Kui pangaarvel on liikumine Tallinna Selveris, siis sa ikka seal Läti piiril ei ela.
Ei ole see nii. Loomulik ju kui inimene õpib Tallinnas, siis seal ta ka aeg-ajalt toidupoodi külastab, aga see ei tähenda, et ta seal elaks ja mis elukoht see on mingite sugulaste juures?
Kui AINUS liikumine on Tallinna poed, siis ilmselgelt ei ole piiriäärne mingi elukoht. Tuletame meelde, et antud isik sai omanikuks läbi pärimise, mitte ei ole seda aastaid eelnevalt omanud.
Kui AINUS liikumine on Tallinna poed, siis ilmselgelt ei ole piiriäärne mingi elukoht. Tuletame meelde, et antud isik sai omanikuks läbi pärimise, mitte ei ole seda aastaid eelnevalt omanud.
Kui oma elukohta müüd, siis pole vahet kas said omanikuks läbi pärimise või omasid aastaid.
Aga vaidluses selle üle, kas sa müüd oma elukohta, on maksuameti suhtumine kohe erinev sõltuvalt sellest, kas oled selle kinnisvara pärinud või mitte.
Kui oma elukohta müüd, siis pole vahet kas said omanikuks läbi pärimise või omasid aastaid.
Kui ta vajadusel mitte millegagi ei tõenda, et ta selle kohaga seotud on, siis ei ela ju seal. Kui tõendab, ongi kõik okei.
Aga vaidluses selle üle, kas sa müüd oma elukohta, on maksuameti suhtumine kohe erinev sõltuvalt sellest, kas oled selle kinnisvara pärinud või mitte.
Mis moodi see erinev on? Et kui pärimise teel, siis justkui polekski see su elukoht olnud?
No ma kujutan ette küll, et kui isik, kel on Tallinnas maja, mis oli seni märgitud tema elukohaks, kus ta on kasutanud maamamksu vabastust, mis on märgitud ka tema perekonna elukohaks, saab päranduseks kinnistu Setumaal, märgib selle oma elukohaks ning soovib varsti müüa, siis see paneb tulukese põlema.
Kui tudeng, kellele muud kinnisvara ei kuulu ja kelle elukoht on märgitud Tallinna sugulaste juurd vüi üürikasse, pärib kinnistu Setumaal, märgib selle oma elukohaks ja mõne aja pärast müüb, siis ma ausalt öeldes ei näe isegi põhjust, miks ja mille alusel maksuametil peaks see tuluke põlema minema. Nagu siin enne ka öeldi, on normaalne nähtus, et tudengi elukoht on seal, kus ta varem elas, kuigi koolis käib ja seega ka toitu ostab näiteks Tartus või Tallinnas.
Aga vaidluses selle üle, kas sa müüd oma elukohta, on maksuameti suhtumine kohe erinev sõltuvalt sellest, kas oled selle kinnisvara pärinud või mitte.
Mis moodi see erinev on? Et kui pärimise teel, siis justkui polekski see su elukoht olnud?
Mitte automaatselt, aga jah, kombinatsioon pärandist ja elukoha registreerimisest sellele aadressile on ohumärk.
