Tunnen end eestlasena. Elan Tallinnas.
Põhjamaade ja Soomega seob meid asukoht, oleme naabrid. On küll sarnasusi kultuuris ja kombestikus, kuid me ei ole samad. Ainus side, mida Läti ja Leeduga tunnen ongi regioonist ja ajaloost tulenev. Oleme erinevad, kuid elame ühes regioonis, meil on oma naabritega olnud ajalooliselt sarnane suhe – meid on minevikus terroriseeritud ja meid koheldakse siiani üleolevalt vähemväärtuslikena. Seetõttu võtan alati neid ütlusi sellest, et Eesti peaks ka Põhjamaade hulka kuuluma kerge muigega. Ei taha kuuluda gruppi, kes meid endast halvemaks peavad. Jah, Eesti asub põhja-Euroopas (Või täpsemini kirde-Euroopas), kuid nagu Soome on vaid Põhjamaade (Nordic Countries) auliige, siis ei peaks ka Eesti sinna vägisi trügima vaid ajama ainult enda asja ning selle üle uhke olema.
Mul ükskõik, mis “aeg” meil on, peaasi, et ei peaks kunstlikult seda kaks korda aastas kuskile keerama mingite tobedate põhjenduste pärast. Aega jääb ikka päevas 24 tundi, keera kella kummale poole tahad. Talvel on pimedam, suvel valgem, nii on ja elu läheb edasi.
Võtta seda nii, et Põhjamaadega sama aeg teeb meid kuidagi paremaks, on lihtsalt naeruväärne. Millal ometi lõpeb see enese naabritega võrdlemine? Teeks äkki alati nii nagu meile endale parem on, mitte ei elaks püüdlikult kellelegi teisele meeldimiseks või enda väärtuse pidevaks tõestamiseks teistele, kes sellest raasugi ei hooli.