Sugulastelt, sõpradelt, ka arstidelt? Mina tunnen. Pidevalt. Laps kohe aasta ja kaheksa kuune. Ok, mittemeditsiinilise taustaga inimesed avaldavad lihtsalt oma mõtteid, kuigi üsna pealetungivalt, aga annan andeks. Imestama panevad mind aga arstid. Sattusime hiljuti emo-sse ja emo arst avaldas “targa” mõtte, et “laps juba nii suur, ega teil sealt rinnast ju enam midagi väga ei tule”. Inimene ei tea isegi seda, kuidas piim tekib! Ise on lastehaigla arst! Ja see pole ainus näide.
Ka lastehoiga tutvumas käies võdistati õlgu, et oioi, peaks ikka ennem ära võõrutama rinnast. Ma ei kavatsegi. Mul laps soovib rinda ainult siis, kui mina temaga koos olen. Kui olen kodust ära, pole mingit probleemi ei magama jäämisega ega klaasist muude jookide joomisega.
Kuidas teistel pikemalt imetajatel?
Kuna minu laps ei ole üldse rinda saanud, siis ei ole mul sellist kogemust. Aga sellest tulenevalt (ja ilma igasuguse iroonia või mingisuguse negatiivse emotsioonita) küsingi – kuidas need arstid, lähedased, lastehoiu töötajad ja teised teavad, et seda 2-aastast (või pea-aegu 2-aastast) imetatakse? Ise ütled, et avalikus kohas ei imeta, võõraste ees ka mitte. Jah, väga lähedased ilmselt kodus näevad seda pealt, aga teistele teatab ema ise? Miks või mis põhjusel?
Jah, muidugi see ei peaks olema saladus, aga kui Sa tunned end kuidagi mõjutatuna või survet lõpetada, siis ei ole võib olla vaja seda igal pool rääkida, siis ei saa keegi ka öelda, et nii ikka ei sobi ühel või teisel põhjusel.
