Esileht Ilu ja tervis Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 101 )

Teema: Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?

Postitas:
Kägu

Kevadel proovisin vahelduvpaastu. Tegin toiduakna lausa 13-19 vahemikus. Kuu aega proovisin, no ei olnud mingit tulemust.

Ma arvan, et sa jätsid just siis pooleli hetk enne, kui oleksid tulemust nägema hakanud. Tahad öelda, et kohe mitte ühtegi kilo ei läinud alla?

Kõige hullem kurja juur on minu jaoks õhtune “midagi head” – et kui lapsed magavad, istun, vaatan filmi ja “luban endale” ka midagi maitsvat. Õuuudne, see annab kohese kaalutõusu. Usun, et õhtune vein samamoodi.

See vahelduvpaast on väga libe tee. Mitu portsu rasvast sealiha ja sefiiritorti selle ajaga ära jaksab süüa? Ikka kõvasti.

Üks mu tuttav tegi ka enda meelest vahelduvpaastu- rääkis, nagu mitmed siin, et nii lihtne ja kõige meeldivam dieet. Tal oli aken kõigest 3 tundi õhtusel ajal. Et ikka grillida ja koorelikööri juua saaks. Selge, et ta midagi alla ei võtnud. 21 tundi oli söömata ja siis kugistas 3 tunni jooksul sisse rohkem, kui teised kogu päeva jooksul sõid. Inimene suudab ka tunni ajaga tarbida rohkem kaloreid kui ta ööpäevas vajab.

Asi on siiski kalorite hulgas, mitte selles, kui lühikese või pika aja jooksul neid saadakse. Ja kui nagunii kaloreid lugema peab, siis mis selle vahelduvpaastu point on? Selle asemel, et toiduportsud päeva peale ära jagada, süüakse need sisse võimalikult lühikese ajaga ja arvatakse, et see langetab kaalu?

Sa oled vahelduvpaastu ideest valesti aru saanud. Iga amps tõstab veresuhkrut ja kui sa näiteks õhtul peale 18:00 ei söö ega NÄKSI siis veresuhkur on stabiilne ja ei tekita isu veel midagi ampsata pluss seedeorganid saavad puhata. Minu aken on 10:00 kuni 18:00. Ei õgi sellel ajal valimatult ja väljaspool seda akent ei NÄKSI midagi. Nii mõnus kerge on olla ja mingit näljatunnet ei ole (võtsin selle toitumise omaks mitte kaalulangetamise vaid tervise eest hoolitsemise pärast, jah 3 kilo kadus 1 kuuga aga siis jäi kaal paigale – rohkem ei olnudki mul kuskilt alla võtta ehk 58 kg pealt 55 peale ja see on mu ideaalkaal).

Absoluutselt vale.

Veresuhkrut mõjutab nii söömine kui ka mittesöömine, mistõttu soovitatakse näiteks diabeetikutel mõnda aega enne magamajäämist süüa väike tervislik snäkk (pähkleid vms), et koos ööga söömispaus liialt pikaks ei läheks. Mida pikem on paus, seda madalamaks vajub veresuhkru tase ja mida madalamal on, seda suurema hooga üles hüppab kui uuest sööma hakata.

Kui süüa liigne kogus süsivesikuid või liiga suur ports, läheb veresuhkru tase liialt kõrgele, mispeale insuliin asub seda hoogsalt vähendama ja kuna tase on liiga kõrge, tõmmatakse see sellise hooga alla, et läheb pigem liiga madalaks. Selline suur kõikumine tekitab omakorda suurema isu.

Veresuhkrut silmas pidades on kõige halvem variant süüa kogu päevane norm loetud tundide jooksul ära ning ülejäänud aeg täielikult paastuda.

Keha vajab, et söödaks mõistlik kogus tervislikku toitu, hoitaks seejärel 2-3 tundi pausi, söödaks seejärel tervislik snäkk (puuvili, natuke juustu, pähkleid vms), seejärel jälle paar tundi pausi, misjärel järgmine põhitoidukord jne. Söömisel peavad olema mõnetunnised pausid, et veresuhkru tase jõuaks stabiliseeruda ja korraga ei tohiks süüa nii palju, et veresuhkur lakke lendaks.

 

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Veresuhkrut silmas pidades on kõige halvem variant süüa kogu päevane norm loetud tundide jooksul ära ning ülejäänud aeg täielikult paastuda. Keha vajab, et söödaks mõistlik kogus tervislikku toitu, hoitaks seejärel 2-3 tundi pausi, söödaks seejärel tervislik snäkk (puuvili, natuke juustu, pähkleid vms), seejärel jälle paar tundi pausi, misjärel järgmine põhitoidukord jne. Söömisel peavad olema mõnetunnised pausid, et veresuhkru tase jõuaks stabiliseeruda ja korraga ei tohiks süüa nii palju, et veresuhkur lakke lendaks.

Absoluutselt vale. Selliselt toitudes hoiad sina veresuhkrut stabiilselt (no enam-vähem) kõrgel, paastujad just stabiilselt madalal ja pole mingit veresuhkru kõikumist. Suhkruhaige toitumine on eraldi teema ja ei puutu üldse praegusesse teemasse, ütlen ainult niipalju, et paastumisega paraneb justnimelt keha insuliinitundlikkus.

Diabeediliidu enda lehelt: https://www.diabeetik.ee/?cat=16 loe, ehk hakkad targemaks saama kui need igivanad “tõed”. Ja ei saa ka I ja II tüübi diabeeti päris ühte patta panna.

Kes saab IF aru nii, et ööpäeva nälgid ja 3-4 õgid, siis see on lihtsalt ogar ja sellisele ei aita ka ükski teine dieet arvatavasti, kui ei suudeta asju mõistusega võtta. Mõnel siin on karjakaupa selliseid tuttavaid, nojah 🙂

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks loomulikult võib teha äärmuslikke dieete, toituda ainult kapsasupist või jätta kuuetunnine aken, mille jooksul süüa võib ning ülejäänud 18 tundi paastuda. Aga reaalsus on see, et sellised dieedid ei ole jätkusuutlikud ja muuhulgas viivad keha stressi, mis tähendab, et korraks võib natuke alla küll võtta, aga hiljem tuleb see kõik tagasi. Äärmuslikke dieete peavad tavaliselt inimene, kes on suures ülekaalus ehk nende toitumine on juba nagunii täiesti paigast ära ja vale.

Ainus jätkusuutlik ja püsiv lahendus on toituda mõistlikult ja tervislikult ning selle juurde piisavalt liikuda.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

+8
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks loomulikult võib teha äärmuslikke dieete, toituda ainult kapsasupist või jätta kuuetunnine aken, mille jooksul süüa võib ning ülejäänud 18 tundi paastuda. Aga reaalsus on see, et sellised dieedid ei ole jätkusuutlikud ja muuhulgas viivad keha stressi, mis tähendab, et korraks võib natuke alla küll võtta, aga hiljem tuleb see kõik tagasi. Äärmuslikke dieete peavad tavaliselt inimene, kes on suures ülekaalus ehk nende toitumine on juba nagunii täiesti paigast ära ja vale.

Ainus jätkusuutlik ja püsiv lahendus on toituda mõistlikult ja tervislikult ning selle juurde piisavalt liikuda.

Aga seda ju teavad kõik maailma paksud, et tuleks süüa “mõistlikult ja tervislikult” , kuidas selle banaalse lause ütlemine peaks ühtegi paksu, sõltuvusliku käitumisega söömishäirega inimest reaalselt aitama?! Ja miks peaks panema ühte patta selle, kui inimene püüab toituda üksnes kapsasupist (ilmselge ju, et ühekülgselt toitudes jääb väga palju vajalikke toitaineid saamata) sellega, kui inimene sööb oma päevaks vajaliku kaloraaži ööpäeva jooksul täis, aga ei jaga neid söömaaegu nt 12-le tunnile, vaid näiteks 8-le? Eriti, kui see reaalne saledamaks ja tervislikumaks saada sooviv inimene ise tunneb, et tal on sellisel kombel lihtsam vajaliku kaloraaži piires püsida ja magusaisu ning kontrollimatu tung suuri koguseid süüa väheneb?

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

<span style=”caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>Aga seda ju teavad kõik maailma paksud, et tuleks süüa “mõistlikult ja tervislikult” , </span><span style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>kuidas</span><span style=”caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”> selle banaalse lause ütlemine peaks ühtegi paksu, sõltuvusliku käitumisega söömishäirega inimest </span><span style=”box-sizing: border-box; caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>reaalselt</span><span style=”caret-color: #212529; color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”> aitama?! </span>

 

Probleem on selles, et enamik pakse ei taha tegelikult oma menüüd ega elustiili muuta, tahavad ainult kaalu vähendada. Paraku aga üks ilma teiseta ei toimi. Sellepärast tehakse ekstreemseid dieete nagu näiteks intervalltoitumine, kapsasupidieet jne. Loodetakse, et kaal läheb kiirelt alla (ja kui midagi ei söö, siis eks lähebki) ja jääbki siis sinna heale madalale tasemele (paraku ei jää kui just tervislikku toitumist ja liikumist ei harrasta).

Kui tahta püsivat tulemust, tuleb tervislikumast toitumisest ja rohkemast liikumisest teha oma elustiil. Internetis on palju kasulikku infot selle kohta, kuidas süüa, tervislikke retsepte, alati võib ühendust võtta väljaõppinud toitumisnõustaja või dieediõega.

Kui paljusid ülekaalulisi sa tead, kes ekstreemse dieediga alla võtsid ja tulemust hoidsid? Mõne kuu asemel ikka mitmeid aastaid, ma mõtlen. Ekstreemsete dieetidega katsetajad on jo-jo’tajad, kel on mitu korda aastas uus ekstreemne dieet käsil, aga püsivat tulemust ei näegi kunagi.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida ekstreemset on intervalltoitumises?
See tõesti on supermugav viis isusid ja söömissööste kontrolli all hoida: toitaineid saab piisavalt, süüa võid kõike mõistlikus koguses, mitte midagi spetsiaalset ei pea tegema ega mingeid sööke välistama (no rämpstoidust oleks mõistlik nagunii eemale hoida).
Palun kirjelda, mis teeb nt 8/16 intervalltoitumise ekstreemseks. Selle väitega, et osal inimestest võib liiga kaua madalal püsinud veresuhkur tekitada liigtugeva näljatunde ja et sellega võib kaasneda rohkem söömine kui vaja, olen kursis, aga reaalsuses vähemalt mul (ja paljudel teistel toidusõltlastel) töötab see mehhanism vastupidi: kui olen pikemalt söömata, siis pole ka erilist isu ega näljatunnet ja n-ö paastuakna järgne söögikord on täiesti tavaline rahulik läbimõeldud tervislik söögikord. Ehk siis et see väide ei ole tõene või vähemalt mitte kõigi puhul tõene. (Aga isegi, kui oleks tõene, ei tee see fakt veel intervallpaastu ekstreemseks.) Ehk siis palun selgita, miks on intervallpaastumine, millega mina olen tegelenud – mõõdukalt, rahulikult ja igasuguste õgimishoogudevabalt! – tegelenud juba viis kuud, ekstreemne? Ma tõesti pole end kunagi paremini ja toidukinnisideedest vabamana tundnud kui praegu, söön tervislikult, mõõdukaid koguseid, mida ma pole tavasoovituste järgi kaloreid lugedes kunagi suutnud. Kaal on langenud 83 pealt tänaseks 66-le.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida ekstreemset on intervalltoitumises?

See tõesti on supermugav viis isusid ja söömissööste kontrolli all hoida: toitaineid saab piisavalt, süüa võid kõike mõistlikus koguses, mitte midagi spetsiaalset ei pea tegema ega mingeid sööke välistama (no rämpstoidust oleks mõistlik nagunii eemale hoida).

Palun kirjelda, mis teeb nt 8/16 intervalltoitumise ekstreemseks. Selle väitega, et osal inimestest võib liiga kaua madalal püsinud veresuhkur tekitada liigtugeva näljatunde ja et sellega võib kaasneda rohkem söömine kui vaja, olen kursis, aga reaalsuses vähemalt mul (ja paljudel teistel toidusõltlastel) töötab see mehhanism vastupidi: kui olen pikemalt söömata, siis pole ka erilist isu ega näljatunnet ja n-ö paastuakna järgne söögikord on täiesti tavaline rahulik läbimõeldud tervislik söögikord. Ehk siis et see väide ei ole tõene või vähemalt mitte kõigi puhul tõene. (Aga isegi, kui oleks tõene, ei tee see fakt veel intervallpaastu ekstreemseks.) Ehk siis palun selgita, miks on intervallpaastumine, millega mina olen tegelenud – mõõdukalt, rahulikult ja igasuguste õgimishoogudevabalt! – tegelenud juba viis kuud, ekstreemne? Ma tõesti pole end kunagi paremini ja toidukinnisideedest vabamana tundnud kui praegu, söön tervislikult, mõõdukaid koguseid, mida ma pole tavasoovituste järgi kaloreid lugedes kunagi suutnud. Kaal on langenud 83 pealt tänaseks 66-le.

8 tunni jooksul söömine on tavapärane toitumine, mitte mingi intervallpaast. Paastuks võib seda pidada see, kellel suu varem 20 h ööpäevas käis.
Ekstreemne on see, kui aken on max 3 tundi ja selle ajaga süüakse valimatult kõike, mis kätte satub.
Lisaks see, et enamik intervallpaastujaid teevad seda seetõttu, et “võib kõike süüa, lihtsalt lühema aja jooksul”. Sa isegi ju ütled, et peab toituma mõõdukalt ja vaatama mida süüa. Sellisel juhul pole vahet, kas sööd 6, 8 või 10ne tunni jooksul päevas.

+8
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga mida ekstreemset on intervalltoitumises?

See tõesti on supermugav viis isusid ja söömissööste kontrolli all hoida: toitaineid saab piisavalt, süüa võid kõike mõistlikus koguses, mitte midagi spetsiaalset ei pea tegema ega mingeid sööke välistama (no rämpstoidust oleks mõistlik nagunii eemale hoida).

Palun kirjelda, mis teeb nt 8/16 intervalltoitumise ekstreemseks. Selle väitega, et osal inimestest võib liiga kaua madalal püsinud veresuhkur tekitada liigtugeva näljatunde ja et sellega võib kaasneda rohkem söömine kui vaja, olen kursis, aga reaalsuses vähemalt mul (ja paljudel teistel toidusõltlastel) töötab see mehhanism vastupidi: kui olen pikemalt söömata, siis pole ka erilist isu ega näljatunnet ja n-ö paastuakna järgne söögikord on täiesti tavaline rahulik läbimõeldud tervislik söögikord. Ehk siis et see väide ei ole tõene või vähemalt mitte kõigi puhul tõene. (Aga isegi, kui oleks tõene, ei tee see fakt veel intervallpaastu ekstreemseks.) Ehk siis palun selgita, miks on intervallpaastumine, millega mina olen tegelenud – mõõdukalt, rahulikult ja igasuguste õgimishoogudevabalt! – tegelenud juba viis kuud, ekstreemne? Ma tõesti pole end kunagi paremini ja toidukinnisideedest vabamana tundnud kui praegu, söön tervislikult, mõõdukaid koguseid, mida ma pole tavasoovituste järgi kaloreid lugedes kunagi suutnud. Kaal on langenud 83 pealt tänaseks 66-le.

8 tunni jooksul söömine on tavapärane toitumine, mitte mingi intervallpaast. Paastuks võib seda pidada see, kellel suu varem 20 h ööpäevas käis.

Ekstreemne on see, kui aken on max 3 tundi ja selle ajaga süüakse valimatult kõike, mis kätte satub.

Lisaks see, et enamik intervallpaastujaid teevad seda seetõttu, et “võib kõike süüa, lihtsalt lühema aja jooksul”. Sa isegi ju ütled, et peab toituma mõõdukalt ja vaatama mida süüa. Sellisel juhul pole vahet, kas sööd 6, 8 või 10ne tunni jooksul päevas.

Miks sa ometi seletad patroneerivalt teema kohta, millest sa ilmselgelt midagi ei tea?!
Loomulikult on normaalse kehakaalu võti mõõdukalt ja tervislikult toitumises. Seda ei saa saavutada ühelgi muul moel. See on fakt. Nüüd loe tähelepanelikult: seda fakti teavad kõik maailma paksud, aga nad lihtsalt ei suuda selle fakti järgi toimida ehk siis hoida oma toidukordi mõõdukate ja tervislikena. Mõistad? Teavad teooriat, aga feilivad praktikas.

Loomulikult saab IF olla üksnes abivahend, mitte ei tööta kuidagi iseenesest, et sööd aga 3000 kalorit 3 tunni jooksul ja muudkui kõhnud. 8/16 ongi normaalne söömine, tore, et sa sellest nüüd aru said ega nimeta seda enam ekstreemsuseks, mis sobib kapsasupidieediga ühte patta panna – lihtsalt nimeks on sel meetodil vahelduvpaastumine, sest, üllatu nüüd, enamik toidusõltlasi ongi võimelised sööma hommikust õhtuni välja.

Tore, et sain sulle teemat avada ja loodetavasti õppisid midagi. Inimesed, kes teevad vahelduvpaastu, ei ole suure tõenäosusega mingid ekstremistid, vaid lihtsalt tüübid, kes varem ei suutnud, aga nüüd suudavad ööpäevast suurema osa (nt 16 tundi) söömata olla ja tänu sellele nende enesetunne paraneb ja kehakaal langeb.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

Mis krd nälgimisdieet ? Ma söön 8 h jooksul korralikult ehk liha, pastat, kala, salatit…. jne. – kõht on kogu aeg täis. Mulle sobib ideaalselt.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

toitumisnõusaja juba ütleb ,et seda ametit sa küll ei pea. Mis on sinu ideaalne söögikava ? – süüa hommikust õhtuni nii palju kui sisse mahub ja siis jalutada 10 km ? Naerma ajab ….

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pika jutu kokkuvõtteks – ärge õgige ennast vaalaks ja siis kirjutada postitus a la kuidas alla võta 30 kg ? Kuidas see üldse võimalik on ? Kui mulle peaks mingil imekombel selga sadama 5 kg ülekaalu siis see on ju kohe näha peeglist ja riietest, siis oleks nagu viimane aeg oma õgimisele käsipidur peale tõmmata ……

+10
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis krd nälgimisdieet ? Ma söön 8 h jooksul korralikult ehk liha, pastat, kala, salatit…. jne. – kõht on kogu aeg täis. Mulle sobib ideaalselt.

Mina söön kogu aeg nii, kell kaksteist söön esimest korda, kell seitse viimast korda päevas, ma ei teadnud, et seda nimetatakse mingiks paastuks. Alla pole küll võtnud.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

toitumisnõusaja juba ütleb ,et seda ametit sa küll ei pea. Mis on sinu ideaalne söögikava ? – süüa hommikust õhtuni nii palju kui sisse mahub ja siis jalutada 10 km ? Naerma ajab ….

Ei, õige on muidugi sisse süüa kogu päeva kalorid maksimaalselt minimaalse aja jooksul päevast ja venitada oma magu ja selle “akna” saavutamiseks veel jätta ära kas hommikusöök ja alustada päeva koriseva kõhuga või ära jätta õhtusöök ja õhtul tühja kõhtu kannatada. No milleks ometi?

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

toitumisnõusaja juba ütleb ,et seda ametit sa küll ei pea. Mis on sinu ideaalne söögikava ? – süüa hommikust õhtuni nii palju kui sisse mahub ja siis jalutada 10 km ? Naerma ajab ….

Ei, õige on muidugi sisse süüa kogu päeva kalorid maksimaalselt minimaalse aja jooksul päevast ja venitada oma magu ja selle “akna” saavutamiseks veel jätta ära kas hommikusöök ja alustada päeva koriseva kõhuga või ära jätta õhtusöök ja õhtul tühja kõhtu kannatada. No milleks ometi?

Miks sa kujutad endale asju ette? Sa ei ole ise proovinud ja kannad oma pideva õgimise sujuvalt intervallpaastu üle. Mis mao venitamine, mis toitumise ärajätmine. Oma rumalust ei pea kõigile demonstreerima, päriselt ka.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vahelduspaast on uue aja kõige idiootsem uus nälgimisdideet ja ABSOLUUTSELT vale ja ebavajalik kehale.

/toitumisnõusaja

toitumisnõusaja juba ütleb ,et seda ametit sa küll ei pea. Mis on sinu ideaalne söögikava ? – süüa hommikust õhtuni nii palju kui sisse mahub ja siis jalutada 10 km ? Naerma ajab ….

Ei, õige on muidugi sisse süüa kogu päeva kalorid maksimaalselt minimaalse aja jooksul päevast ja venitada oma magu ja selle “akna” saavutamiseks veel jätta ära kas hommikusöök ja alustada päeva koriseva kõhuga või ära jätta õhtusöök ja õhtul tühja kõhtu kannatada. No milleks ometi?

Miks sa kujutad endale asju ette? Sa ei ole ise proovinud ja kannad oma pideva õgimise sujuvalt intervallpaastu üle. Mis mao venitamine, mis toitumise ärajätmine. Oma rumalust ei pea kõigile demonstreerima, päriselt ka.

Mida sa ise kujutad ette. Kui su esimene toidukord on kell 12 päeval, siis jätad sa ära hommikusöögi, kui su viimane toidukord on kell 15, siis jätad ära õhtusöögi. Keegi ei keela ennast näljutada ja oma kehaga mängida, aga rääkida, et see on hea ja tervislik, on puhas idiootsus.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu kogemus söömisega 8/16 – aitab hästi kaaluseisakust üle. Olen alates 1.06 umbes 12 kilo maha saanud. Ja kui kaal tahab vaatamata pingutustele hoopis tõusta, siis nädal aega 8/16 paneb taas liikuma. Ja mina olen siis söönud vahemikus kl 10 kuni 18. Kolm korda ja tervislikult muidugi. Hetkel olen 67/170 (47a) ja nii ongi hästi. Aga kui taas kaal tõusma hakkab, siis IF hea abimees.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naiivne oleks arvata, et see IF on mingi imerelv. See ei ole ju muud, kui siiski kaloridefitsiit – lühema aja jooksul jõuad vähem süüa. Mõni muidugi suudab ka selle akna ajal ennast endiselt üle süüa, nii et suurt vahet pole.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ütleks,  et eriline defitsiit on. Mina söön IF ajal kuskil 1600…1800 kalorit (muidugi ei sisalda see kommi, küpsist, pirukaid, kooke, jäätist jne,  vaid magustoit on puuvili või pähklid nt). Ikkagi see 16tunnine aken loeb seal pigem.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega maovähendusopp midagi muud ei tee, kui sunnib sind kardinaalselt vähem sööma. HIRMUGA, sest tead et kui rohkem sööd, on valus ja võb ka mao ära lõhkuda. Enamus võtab peale maovähendust lõpuks ikkagi juurde tagasi – kõht venib uuesti välja. Selle vaheg,a et nemad ie võtnud alla tahtejõuga vaid hirmuga ning tõsise operatsiooni tagajärjel.

Kui tahta olla normkaalus, tuleb süüa ja liikuda nagu normkaaluline.

See on müüd, et kuskil on tüdrukud kes võivad kõike süüa ja juurde ei võta. Kui näed peol saledat kes sööb palju, siis ta on ette arvestanud, et see on tema suur söögikord ning sellele eelneeb või järgneb pikem toitumise jälgimine.

 

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega maovähendusopp midagi muud ei tee, kui sunnib sind kardinaalselt vähem sööma. HIRMUGA, sest tead et kui rohkem sööd, on valus ja võb ka mao ära lõhkuda. Enamus võtab peale maovähendust lõpuks ikkagi juurde tagasi – kõht venib uuesti välja. Selle vaheg,a et nemad ie võtnud alla tahtejõuga vaid hirmuga ning tõsise operatsiooni tagajärjel.

Kui tahta olla normkaalus, tuleb süüa ja liikuda nagu normkaaluline.

See on müüd, et kuskil on tüdrukud kes võivad kõike süüa ja juurde ei võta. Kui näed peol saledat kes sööb palju, siis ta on ette arvestanud, et see on tema suur söögikord ning sellele eelneeb või järgneb pikem toitumise jälgimine.

Kindlasti ei tegele enamus saledaid tüdrukuid toidukordade planeerimisega ja kaloraazhi piiramisega enne ja pärast pidusid. See rohkem keskealiste tüsedusele kalduvate mampslite teema, kes ei suuda samas ka leppida, et suur osa inimkonnast, eriti noored, ei pea absoluutselt kalorimajandusega end vaevama.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ütleks, et eriline defitsiit on. Mina söön IF ajal kuskil 1600…1800 kalorit (muidugi ei sisalda see kommi, küpsist, pirukaid, kooke, jäätist jne, vaid magustoit on puuvili või pähklid nt). Ikkagi see 16tunnine aken loeb seal pigem.

Ükski teadlane ei kinnita seda, et seal toimiks mingi müstiline aken. Loomulikult toimib kaalulangetamisel vaid kaloridefitsiit.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti ei tegele enamus saledaid tüdrukuid toidukordade planeerimisega ja kaloraazhi piiramisega enne ja pärast pidusid. See rohkem keskealiste tüsedusele kalduvate mampslite teema, kes ei suuda samas ka leppida, et suur osa inimkonnast, eriti noored, ei pea absoluutselt kalorimajandusega end vaevama.

Kui enda ümber ringi vaadata, siis peaks ikka küll suur osa noortest kalorimajandusega enda pead vaevama. Noored tüdrukud on nagu tümikad jämedad.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida sa ise kujutad ette. Kui su esimene toidukord on kell 12 päeval, siis jätad sa ära hommikusöögi, kui su viimane toidukord on kell 15, siis jätad ära õhtusöögi. Keegi ei keela ennast näljutada ja oma kehaga mängida, aga rääkida, et see on hea ja tervislik, on puhas idiootsus.

Mina näiteks käin tööl. Sega söön hommikust 8-9 vahel. Õhtust söön kell 16.00. Arvad, et peale seda on vaja veel midagi süüa? Ja kes kodus magada saab, võib vabalt süüa ärgates 10-11 ajal ja siis viimast korda 18-19 ajal. Ja ma saan aru, et sa ei usu, aga mitte mingit nälga ei ole ega tule. Sina otsid pigem vabandusi paks olemiseks.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega maovähendusopp midagi muud ei tee, kui sunnib sind kardinaalselt vähem sööma. HIRMUGA, sest tead et kui rohkem sööd, on valus ja võb ka mao ära lõhkuda. Enamus võtab peale maovähendust lõpuks ikkagi juurde tagasi – kõht venib uuesti välja. Selle vaheg,a et nemad ie võtnud alla tahtejõuga vaid hirmuga ning tõsise operatsiooni tagajärjel.

Kui tahta olla normkaalus, tuleb süüa ja liikuda nagu normkaaluline.

See on müüd, et kuskil on tüdrukud kes võivad kõike süüa ja juurde ei võta. Kui näed peol saledat kes sööb palju, siis ta on ette arvestanud, et see on tema suur söögikord ning sellele eelneeb või järgneb pikem toitumise jälgimine.

Kindlasti ei tegele enamus saledaid tüdrukuid toidukordade planeerimisega ja kaloraazhi piiramisega enne ja pärast pidusid. See rohkem keskealiste tüsedusele kalduvate mampslite teema, kes ei suuda samas ka leppida, et suur osa inimkonnast, eriti noored, ei pea absoluutselt kalorimajandusega end vaevama.

Suur osa inimkonnast on ülekaalulised või rasvunud. Ära seda nende või enda järgi võta.

Kui tahta kaasajal olla sale (normkaalu keskel, alumise piiri lähedal või isgi alla selle siis ikka arvestatakse – laupäeval vanaema sünnipäev, järelikult reedel ja pühapäeval trenn ja kergem toit.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ütleks, et eriline defitsiit on. Mina söön IF ajal kuskil 1600…1800 kalorit (muidugi ei sisalda see kommi, küpsist, pirukaid, kooke, jäätist jne, vaid magustoit on puuvili või pähklid nt). Ikkagi see 16tunnine aken loeb seal pigem.

Ükski teadlane ei kinnita seda, et seal toimiks mingi müstiline aken. Loomulikult toimib kaalulangetamisel vaid kaloridefitsiit.

Jah, ma olen sellega nõus ja laiemas plaanis on see kindlasti oluline teadmine… Aga kitsamas plaanis võtan kapist kleidi, mis isegi lahtise lukuga kevadel selga ei läinud, aga nüüd on pisut avargi. Tunne on hea.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega maovähendusopp midagi muud ei tee, kui sunnib sind kardinaalselt vähem sööma. HIRMUGA, sest tead et kui rohkem sööd, on valus ja võb ka mao ära lõhkuda. Enamus võtab peale maovähendust lõpuks ikkagi juurde tagasi – kõht venib uuesti välja. Selle vaheg,a et nemad ie võtnud alla tahtejõuga vaid hirmuga ning tõsise operatsiooni tagajärjel.

Kui tahta olla normkaalus, tuleb süüa ja liikuda nagu normkaaluline.

See on müüd, et kuskil on tüdrukud kes võivad kõike süüa ja juurde ei võta. Kui näed peol saledat kes sööb palju, siis ta on ette arvestanud, et see on tema suur söögikord ning sellele eelneeb või järgneb pikem toitumise jälgimine.

Kindlasti ei tegele enamus saledaid tüdrukuid toidukordade planeerimisega ja kaloraazhi piiramisega enne ja pärast pidusid. See rohkem keskealiste tüsedusele kalduvate mampslite teema, kes ei suuda samas ka leppida, et suur osa inimkonnast, eriti noored, ei pea absoluutselt kalorimajandusega end vaevama.

Suur osa inimkonnast on ülekaalulised või rasvunud. Ära seda nende või enda järgi võta.

Kui tahta kaasajal olla sale (normkaalu keskel, alumise piiri lähedal või isgi alla selle siis ikka arvestatakse – laupäeval vanaema sünnipäev, järelikult reedel ja pühapäeval trenn ja kergem toit.

Ju see eelnev käib sinu kohta, aga inimesed on erinevad. Mul pole trenne ega ka kerge ja raske toidu arvestamist. Söön, mis meeldib ja keha ise reguleerib. Samas senise elu jooksul pole kaal rohkem muutunud kui 2-3 kilo. Igasugune kalkuleerimine teeb söömisest justkui meditsiinilise protseduuri. Aga osadele muidugi vajalik, sest rasvumine ju terviserisk.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul oli sama probleem, alates põhikooli lõpust kaal käest ära ja lõpuks olin juba 20 kg ülekaalus (89 kg). vanust oli 39. olin tugev spordi tegija jne, aga söögiisude ja õgimisghoogude vastu ei saanud miski.

 

ka minu tutvusringkonna son just just selliseid inimesi, kes noorena nii saledad polnud, aga vot 35-st ajasid tippvomi ja jäid.

 

ise võtsin ekstreemsemad võtted kasutusele. mao oppi selle kalauga ei saanud teha, aga olemas on mao paela op. tegin selle (-10 kg) ja sisi jäi püsima. sinna otsa tegin Simeondi dieedi 2 ringi ja sain alla teise -10 kg.

 

Hetkel olen 67 kg (168 cm), seega normaalkaalus ja enam tagasi pole tulnud. Siit proovin aga omade jõududega minne veel edasi, sest hetkel pole veel tippvorm käes. Minu eesnmärk on 62-53 kg saada ja selleks jääda. toitumisharjumised 100% muutunud. Aega võttis 3 aastat.

Kahjuks jah ei saanud tervislikumate võtetega hakkama, vaid pidin ekstreemseid kasutama, aga ausalt öeldes kartin juba ka diabeeti, südamehaigusi, inslult jne. Kolesterool oli kõrge pidevalt. Seega ei kahetse.

 

Jõudu! Tln-s üks kliinik pakub maopalea op. Ma ei tea, kas teised ka. Hind oli midagi 4000 EUR kandis.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui 50nda eluaastani ei olnud kaalust alla võtmine probleem. Olen 175 cm pikk ja eluaeg kaalunud 65 kg, kui võtsingi juurde – siis nädal-paar dieeti, võtsin 5-7 kg kohe alla ja mitmeks aastaks hooletu. Magusat, saiakesi jms ei ole kunagi söönud ega söö ka praegu.

2 aastat tagasi sain 50 ning tänaseks kaalun 83 kg. Liigun sama palju, söön isegi vähem – aga kaal ei alane. Sammulugeja järgi on energiakulu päevas ca 2300 kcal, sisse ei söö ma kindlasti nii palju. Olen teinud erinevad programme, tellisin isegi mingi geeni analüüsi, tegin vahelduvat paastu. Söön päevas max 1300 kcal, aga kaal ikkagi ei lange. Hetkel olen reedest pühapäevani maal – käin pikkadel seeneretkedel. Ei näksi, söön hommik, lõuna ja õhtusöök.

Ma ei tea küll, mida ja kui palju sa sööd, aga 50+ vanuses kolm täissöögikorda on minu jaoks ulme palju.

Mul üks söögikord päevas ja paar pisikest “oodet” puuvilja, juustuampsu vms näol. Kui rohkem söôksin, pekki ladestuks mis hirmus.

Naine, 54a, 170 cm, 55 kg.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina näiteks käin tööl. Sega söön hommikust 8-9 vahel. Õhtust söön kell 16.00. Arvad, et peale seda on vaja veel midagi süüa? Ja kes kodus magada saab, võib vabalt süüa ärgates 10-11 ajal ja siis viimast korda 18-19 ajal. Ja ma saan aru, et sa ei usu, aga mitte mingit nälga ei ole ega tule. Sina otsid pigem vabandusi paks olemiseks

Mina juba enne ütlesin, et mina olengi kogu aeg nii söönud. Aga peenikeseks pole see mind teinud. Kui see meetod kõiki aitaks, oleks ju tõesti lihtne, aga asi on ikka rohkem selles, mis sa seal vahepeal sööd. Mis ajavahemikus, on juba teisejärgulise tähtsusega. Sina kirjutad nii, nagu kohe kui nii sööma hakkad, saad igal juhul saledaks, sest mingi müstiline aken teeb saledaks.

+1
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 101 )


Esileht Ilu ja tervis Kas üldse on lootust enam kaalust alla saada?