Teema: Kas unenägusid näha on hea või halb?

Peaksid kindlasti pöörduma arsti poole! 😱

Õnnelik inimene, kes unenägusid ei näe! Alkohol võib kindlasti mõjutada.

Ma arvan, et küsimuse mõte oli rohkem nii, et kas parem uni (sügavam, rohkem välja puhkav) on unenägudega või ilma?

#4143368:

Olen lapsest saadik näinud äärmiselt eredaid, meeldejäävaid ja mis seal salata, väga väsitavaid unenägusid. Osad unenäod on nn eettekuulutava loomuga, aga neid on vähe. On meeles praegugi veel mõned, mida olen näinud nt 30 a tagasi, need on lihtsalt nii “päris”. Igal ööl näen mitut unenägu, hea öö on see kui ärkan vaid korra, kehv on, kui ärkan 4-6 korda öö jooksul. Hakitud uni ja värvikas virr-varr tähendavad paraku seda, et üldse ei puhka välja. Olen proovinud igasuguseid hea sügava une soovitusi, toidulisandeid jmt, kuid unenägusid ei võta miski ära. Väga kurnav on, iga kell eelistaksin olla inimene, kes ei näe/ei mäleta oma unenägusid. Tundub, et see on ka mingil määral pärilik: mu lastest 2 on samade probleemidega kimpus, teistel jälle on normaalne uni. Kahtlemata on parem puhata ilma unenägudeta!

Sa elad materiaalses maailmas,seetõttu on unenäod sulle kurnavad.Tuleks elada vaimumaailmas.Siis oskad paremini aru saada elu olemusest.

#4143379:

Sa elad materiaalses maailmas,seetõttu on unenäod sulle kurnavad.Tuleks elada vaimumaailmas.Siis oskad paremini aru saada elu olemusest.

Nagu Edvard Munch?

#4143392:

Ma vihkan unenägusid. Selline tunne, nagu oleks kogu öö kuskil seiklusfilmis rüganud, ja need seiklused pole tavaliselt isegi toredad. Hommikul olen elav laip ja kõigele lisaks jäävad mingid eriti napakad asjad veel jupiks ajaks mällu. Üksikud ööd elus on sellised olnud, kus unenägusid ei näinud, ja see oli jumalik. Ma sain tõepoolest magada.

Minul jälle üksikud ööd, kus näen. Aastas mingi kolm-neli korda maksimaalselt. Ei tea siis, mida hästi teen, et nii on. Ise ka unenägusid ei salli.

Me kõik näeme unenägusid ja ma mäletan ka praegu 50a-t hiljem mõningaid väga eredalt ja need jäävadki meelde. Unenägusid pidid kõik elavad olendid nägema, jah ka su koer näeb ja hamster, kes siis oma lemmiklooma ei mäleta jalaga unes põtkiva,  tõmbleva ja häälitsevana.

Üks on kindel kuna seda nähakse ka algelisel tasemel, ju siis millekski on vaja.

mõtlesin, et jutt on sellest unenäost

https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120149858/meemimoll-naljahambad-juba-tegutsevad-mart-helme-unenagu-tallinna-kohal-leviteerimisest-kutab-twitteris-kirgi?fbclid=IwAR0fcYNE7m13GlBuXgzC_Y3MJo5Zg3mCWLyR0hvliNHeF0ypQnxkXFGfGTI

#4143318:

Inimene näeb ikka unenägusi. Osad unenäod ennustavad tulevikku. Osad ravimid tekitavad unenägusi. Probleem tekib siis kui unenäod muutuvad koledaks. Siis peab psühhiaatri juurde minema. Depressioon tekitab koledaid unenägusi.

Õpi kirjutama.

#4143962:

Ma nägin paar päeva tagasi, et suur must kuri koer võttis mul põsest hammastega kinni ja lahti ei lasknud. Jeerum, kuidas ma kartsin. Siiani kehv tunne sees.

https://www.youtube.com/watch?v=GpkeFD4Twc4&ab_channel=CBSTEXAS

Näen kui uni on pinnapealsem ja ärkan öösel.

#4143368:

Kahtlemata on parem puhata ilma unenägudeta!

Mina just vastupidi, kui unenägusid ei näe, siis ma ei tunne, et oleksin välja puhanud. Lapsest saati on kõige raskemad päevad olnud niisugused, kui mingit unenägu polnudki. Samas lapsena ma nägin kohati nii eredaid ja selgeid unenägusid, et ajasin mõnikord unenäo ja tegelikkuse segamini, näiteks hakkasin otsima mingit asja, milel puhul ma olin kindel, et see meil on, aga ei olnud, ema ütles, et selline asi ei saagi olemas olla, ilmselt nägin ikka unes. Mind üritati isegi ravida, pidin sööma mingeid unerohtusid, aga need võtsid unenäod ära ja siis ma selle peale hakkasin üldse kuhtuma, kogu aeg uimane, nii et õnneks lõpetas ema selle nalja üsna ruttu ära ja eks ma siis lihtsalt harjusin oma unenägudega elama.

Siiamaani ma näen kõige selgemaid ja ehedamaid unenägusid hommikul, siis kui tegelikult olen juba mingi 7-8 tundi maganud. Ja kui ma neid nn paralleelreaalsusi näen, siis ärgates tunnen, et vaat täna sain end välja puhata. Kui pean enne seda selgete unenägude lainet ärkama, siis olen uimane, nagu välja puhkamata. Tumedamaid ja mitte nii selgeid ega meeldejäävaid unenägusid näen ka kohe uinudes, need on rohkem sellised, et midagi ei meenu peale mõne üksiku detaili, ainult neid unubevaid unesid nähes jään väsinuks.

Kui mõnikord alkoholi joonuna jään liiga ruttu magama, st ei ole kainenemise perioodi, siis ma ei näe üldse mingeid unesid ja siis ei teki ka tunnet, et oleks puhata saanud.

Mina näen ka unenägusid, aga ma pole selle peale tulnudki, et keegi ei näe või et keegi teeb unenägudest probleemi. Üldjuhul hommikul unenägu uuesti rääkida ei oska, aga täna öösel käisin ümber Viljandi jooksul ja mäletan täpselt milline seiklusfilmilaadne osavõtt see oli 🙂

Ja olen ka öösiti naernud, mõnikord nii, et mees mühatab kõrval, aga no ei saa pidama.

Hommikupoolsed uned on jh selgemad või meeldejäävamad.

Õhtul alkoholi tarvitanuna või üliväsinuna eriti unesid ei näe. Või ma ka ei tea, pole tegelikult selle  peale kunagi mõelnud. Ka minu ema näeb seiklusfilme öösiti.

Ja mu koer tõmbleb ka öösiti jalgadega, ju tal vaja kuhugi joosta.

Mul vahepeal oli ka periood, kus unenägude maailm oli niivõrd kirev ja reaalne, et hakkas reaalset elu segama. Ei suutnud enam eristada, mis oli päriselt ja mida ma unes nägin. Näiteks nägin, et tuttava ema suri ära. Pärast nägin seda tuttavat ja ta naeris ja oli rõõmus. Siis mõtlesin, et issand, endal suri ju ema ära, aga tema siin nii rõõmsameelne. Alles siis tuli mõte, et vist see oli unes ikka. Aga õnneks see periood läks üle, rohkem pole niimoodi olnud, sest see oli kurnav. Igal ööl oli mingi seiklusfilmi laadne asi, siiani mäletan neid süžeesid. Osad olid huvitavad, aga osad hirmutavad. Näiteks läksin metsa seenele ja tuli silt, et USA. Jalutasin siis edasi ja oli mingi soo, kus vedelesid laibad, väga palju korraga. Siis nägin unes, et sain lapse, aga unustasin talle süüa anda. Panin kuskile kappi ta ja siis tekkis kabuhirm, et issand, nüüd on vist surnud, sest ma pole ju üldse vaadanud teda, kas on elus veel. Jne, jne. Täiesti reaalne hirm ja paanika iga öö.

Mul on väga katkendlik uni, ärkan öösel mitmeid-mitmeid kordi üles, aga iga kord kui uinun, siis näen unenägusid. Väga reaalsed on ja ärgates on kõik meeles ka, peale ärkamist tükk aega süda taob sees, sest näen igal ööl, kuidas mina ise või minu lähedased surma saavad või kuidas keegi mind jälitab või piinab. Täiesti kohutav on see, hommikuks olen kurnatud ja higine. Tahaks ka nii, et magad ja und ei näe.