Mina ei usu.
Tuleb kohe üks influencer meelde, kes ütleb iga reklaamitava toote kohta: “see reaalselt on parim.” …kuni ta hakkab uut toodet reklaamima, mille puhul räägib jälle sama juttu. Ei kõla usutavalt, et iga toode on parim.
Te usute? Lasete ennast ära influencida ja lähete õnge?
Osasid usun, osasid mitte. Kui ongi kogu aeg lemmiktoode ja reklaamitakse kõike valimatult, siis kahtlen. Kui on harvem ja minu arvates ka inimene neid kasutab, samuti kui see tundub sobima tema elustiili ja mõttemaailmaga, siis jah usun. Osad reklaamid, kus ei kiideta, vaid ongi koostööna märgitud, vōtan infona. Mōni asi tekitab huvi, teise skrollin edasi.
Pole põhjust uskuda. Raha paneb rattad käima. Kes maksab, tellib muusika. Staaridele kirjutatakse tekst ka ette, mõni kopeerib selle vahel niimoodi foto juurde, et saatja kommentaar pane see tekst või kas see variant sobib on ja teistele näha ehk ei viitsi isegi korralikult läbi lugeda, mida ta oma jälgijatele nüüd ütles.
Minu jaoks pole Eestis ühtki end influenceriks nimetavat tõelist influencerit selles mõttes, et nad mind mõjutada saaksid.
Kui Koržets soovitaks kala fileerimiseks nuga või kummikuid – vat tema oleks influencer. Mati Kaal soovitaks, mida metsa kitsedele süüa viia – tema oleks influencer. Ja nii edasi. Mähkmenõu sooviksin 4-5 lapse emalt. Panni-potisoovitust inimeselt, kellest on teada, et ta kokkab (peaaegu) igapäevaselt mitmele-mitmele sööjale ja kasutab erinevaid tehnikaid ning on kogenud rohkelt erinevaid koormusi, pliite jne.
Aga et mingi neiu otsustab, et hakkab influenceriks (“ma hakkan nüüd teid mõjutama”) saab esimese (!) lapse või saab 27-aastaselt kortsude vastase näokreemi ja ta on kohe autoriteet joogitopside, vananeva näonaha või mähkmete alal – andke andeks, mul hakkab selle firma rahast kahju, kelle turundusjuht arvab, et sinna raha toppimine on kasumlik. Sooduskoodidega tullakse? No sooduskoodi peale tuldaks ka siis, kui sellele influencerile ei makstaks.
See on lihtsalt üks totter mood. Ühel hetkel enam ei “hakata mõjutajaks” vaid tekivad ja leitakse need tõelised influencerid. Need, kes tõesti teavad ja kellel pole mitte “instas 10 000 followeri” vaid need, keda raadiost või YTst kuuldes kordades rohkemad aparaadi valjemaks keeravad. Mitte ainult vanuserühm 14-30 ja needki suuresti niisama. Andke mulle kortse siluvast kreemist rääkima isegi Saagim või jumala pärast mõni eakam näitleja, aga mitte 22-26 aastane, kelle nahk pole nii vanagi, et aru saada, kas toimis või ei. Või keeras hoopis naha 20-aasta perspektiivis täiesti pekki.
Täiesti oleneb blogijatest sest:
ostsin napsie madratsi, mida mingi aeg reaalselt kõik blogides reklaamisid. Ja ma tahaks teada, kui palju neile selle reklaami eest maksti, sest see on üks kõige hullemaid madratseid mille peal ma maganud olen ja üle aasta kasutanud, aga ikka pole väga ära harjunud.
kas on üldse midagi, mida suur M ei reklaamiks, seega teinekord ta on reklaaminud mingit näokreemi, mida ma juba enne teda kasutasin ja see on tõesti nii hea nagu ta kirjutas, aga siis umbes kuu aega hiljem reklaamis järgmist näeokreemi.. Aga tema järgi ostsin ühed lauvärvid, mida ta mitu korda oma postitustes mainis, aga need olid väga mõttetud, üldse peal ei püsinud.
MMide reklaamil tellisin votexist voodipesu, ei ole mitte midagi head.. Aga tellisin ka nende soovitatud meike, neid kasutan juba aastaid ja väga rahul.
Pakun, et kui osta mitmeid-mitmeid asju ühe inimese soovitusel, siis lõpuks saab aru, kas teie maitsed ühinevad või mitte.. Loomulikult v.a suur M, sest ta reklaamib küll kõike mis piisavalt kaua ta laual seisab (või suure summa kontole toob).
Ei taha üldse vaielda, aga missugustel inimestel üldse voodipesu või lauvärve ostes tuleb pähe arutluskäik: kellelt küll saada soovitust? Ahaaa, muidugi lihtsalt mõnelt, kes peab blogi! Elementaarne!
Kuidas see fakt, et keegi peab blogi, temast kohe näokreemi- või madratsieksperdi teeb? 🙂 Ma sügavalt ei mõista seda. Et kui mõni tuntud blogija soovitab kulmuvärvi, linttraktorit, induktsioonpliiti või madratsit, siis ma mõtlen: “ahhaaa, tema on ju bogija, seega kõige selle ekspert, küll tema teab!”
Ilmselt olen imelik, aga meiginõu küsiksin kogemustega ja erinevate nahatüüpidega tegelenud meikarilt või tugeva õhtumeigi oma mõnelt näitlejannalt või grimeerijalt. Madratsinõu mõnelt inimeselt, kes on kas olnud pikemalt voodis haige või omab aastatepikkust kogemust erinevate madratsitega. Võibolla helistaksin tuttavale seljavalude käes vaevlejale. Käiksin salongides ja prooviksin ka ehk (kuigi see minut pikutamist ei anna ka suurt pilti).
Ülikvaliteetset ja ülivastupidavat voodipesu otsides uuriksin, mis näitajatele (kaal, materjal, tihedus jne) vastab voodipesu maailma parimates hotelllides. Siis otsiksin üles firmad, mis toodavad samade näitajatega voodipesu. Siis valiksin nende seast meeldivaima mudeli ja kauneima värvikombinatsiooni. Mitte ei läheks uurima, et huvitav, mida see “influencer” soovitab, kelle voodipesu firma XCWY kinni maksis ja kellele on see üldse elu teine ise omandatud voodipesukomplekt pärast lapsepõlve.
Natuke võõras tundub mõte, et kui juba blogija, kes ennast influenceriks nimetab, soovitas, et super madrats, juba kolmandat päeva voodis ja nii hea, siis ikka raudselt tasub osta. Eriti kuna tema eelmine soovitus – meigipintsel – tõesti oli mõnus. Järeikult teda saab usaldada ka madratsi asjus. Kas pole totter 🙂
Kas usute, et influencerite reklaamitud tooted neile ka päriselt meeldivad?
Ma juba hakkan uskuma seda, et keskmine lollpeast perekoolikas ei oskagi midagi osta, mida mingi fng influencer pole varem ostnud.
Tal lihtsalt puudub see oma peaga mõtlemine ja otsustamine.
Ei pea meeldima, nad on lihtsalt tänapäevase reklaami tööriistad. Neile makstaks selle eest. Mäletate, kuidas Iglusaun tasuta reklaami sai?
Aga tema järgi ostsin ühed lauvärvid, mida ta mitu korda oma postitustes mainis, aga need olid väga mõttetud, üldse peal ei püsinud. MMide reklaamil tellisin votexist voodipesu, ei ole mitte midagi head.. Aga tellisin ka nende soovitatud meike, neid kasutan juba aastaid ja väga rahul.
No näete. Vägagi ostetakse. Selliseid, nagu see kirjutaja, on ju teisigi ja mitte kümneid vaid sadu. Sealt see toote kasum tulebki.
Aga tema järgi ostsin ühed lauvärvid, mida ta mitu korda oma postitustes mainis, aga need olid väga mõttetud, üldse peal ei püsinud. MMide reklaamil tellisin votexist voodipesu, ei ole mitte midagi head.. Aga tellisin ka nende soovitatud meike, neid kasutan juba aastaid ja väga rahul.
No näete. Vägagi ostetakse. Selliseid, nagu see kirjutaja, on ju teisigi ja mitte kümneid vaid sadu. Sealt see toote kasum tulebki.
Mhh just. Ega see mind panegi kulmu kergitama, et influencerid nodi ja raha saavad – ega neil ju lihtne pole, päriselt. Aga et keegi surmtõsiselt mõtleb, et kui blogija A soovitatud küünelakk ja kreem ja spaasoovitus talle sobisid, siis järelikult tuleb teda usaldada ka elupuuistikute, panni, madratsi ja mähkmete asjus, siis see paneb itsitama küll 🙂
No miks ei peaks meeldima- jogurt, kodujuust, piim, vahuvein- täitsa usun, et blogijad naudivad ja kiidavad.
Muude toodete puhul ilmselt pigem mitte. Paljud blogijate poolt taevani kiidetud tooted ei ole sellist ülistust väärt (teleturu kaup, voodipesu, madratsid) ja ilmselgelt saab sellest aru ka mudija ise. Lihtsalt raha paneb kiidulaulu laulma. Samuti saab mitmeid asju mujalt palju soodsamalt ja kvaliteetsemaid- kupud, spordiretuusid jms.
Eesti mudijad reklaamivad pigem B- kategooria kaupa või mingit mõttetut träni, mida reaalselt kellelgi vaja pole.
Ei taha üldse vaielda, aga missugustel inimestel üldse voodipesu või lauvärve ostes tuleb pähe arutluskäik: kellelt küll saada soovitust? Ahaaa, muidugi lihtsalt mõnelt, kes peab blogi! Elementaarne!
Kuidas see fakt, et keegi peab blogi, temast kohe näokreemi- või madratsieksperdi teeb? 🙂 Ma sügavalt ei mõista seda. Et kui mõni tuntud blogija soovitab kulmuvärvi, linttraktorit, induktsioonpliiti või madratsit, siis ma mõtlen: “ahhaaa, tema on ju bogija, seega kõige selle ekspert, küll tema teab!”
Ilmselt olen imelik, aga meiginõu küsiksin kogemustega ja erinevate nahatüüpidega tegelenud meikarilt või tugeva õhtumeigi oma mõnelt näitlejannalt või grimeerijalt. Madratsinõu mõnelt inimeselt, kes on kas olnud pikemalt voodis haige või omab aastatepikkust kogemust erinevate madratsitega. Võibolla helistaksin tuttavale seljavalude käes vaevlejale. Käiksin salongides ja prooviksin ka ehk (kuigi see minut pikutamist ei anna ka suurt pilti).
Ülikvaliteetset ja ülivastupidavat voodipesu otsides uuriksin, mis näitajatele (kaal, materjal, tihedus jne) vastab voodipesu maailma parimates hotelllides. Siis otsiksin üles firmad, mis toodavad samade näitajatega voodipesu. Siis valiksin nende seast meeldivaima mudeli ja kauneima värvikombinatsiooni. Mitte ei läheks uurima, et huvitav, mida see “influencer” soovitab, kelle voodipesu Teaspon kinni maksis ja kellele on see üldse elu teine ise omandatud voodipesukomplekt pärast lapsepõlve.
Natuke võõras tundub mõte, et kui juba blogija, kes ennast influenceriks nimetab, soovitas, et super madrats, juba kolmandat päeva voodis ja nii hea, siis ikka raudselt tasub osta. Eriti kuna tema eelmine soovitus – meigipintsel – tõesti oli mõnus. Järeikult teda saab usaldada ka madratsi asjus. Kas pole totter 🙂
Loed, aga ei mõista? Ei loe ja lihtsalt vaidlemise jaoks kirjutad?
Kindlasti kõik inimesed loevad, et Mallukas kirjutab: “suurepärane näokreem” ja kohe jooksevad poodi seda ostma. Sa loed blogisid, jälgid neid instas, youtubes jne ning mingi hetk kui mõtled, et tahaks oma meigikotti täiendada lauvärvidega ja siis tuleb meelde, et näe keegi soovitas midagi, vaatad asja üle ja otsustad proovida.
Alati ei ole oma ala eksperdi soovitus ka parem, kui näiteks rääkida edasi lauvärvidest. Nii palju kui ma olen uhkeid migivideoid näinud, eksperdid kasutavad mitmeid ja mitmeid eri toone, pintsleid ja mis iganes asju veel, et täiuslikku silmameiki saada. Samal ajal kui keegi suvaline (eesti influencer, igapäevaselt meikimisega ei tegele) soovitab midagi, mis talle imehästi ja LIHTSALT hea tulemuse annab, siis tahaks sama tulemust.
Influencerite point ongi selles, et ei peaks ise tegema hullu researchi iga asja kohta, mida osta tahad, juhul kui sa saad seda inimest usaldada. Ja see on sama, mis lõppude lõpuks see on sama, mis sõbra käest arvamuse küsimine mõne toote kohta, talle võis hästi sobida, aga see ei pruugi tähendada, et sulle sobiks.
Paljas Porgand teeb endale nt alati väga kena meiegi (minu arvates), seega meigi osas usaldasin teda küll, sest tahaks ju endale ka sama ilusat meiki 🙂
Nullkulu blogija testib enda peal igasuguseid oma elustiiliga haakuvaid tooteid ja kui tema midagi kiidab, siis usun küll, et talle see asi tõesti meeldib. Kahjuks enamus neist on sellised, et MINUL pole midagi pihta hakata selle infoga, et TEMALE sobib. Šampoonid, vahad, deodorandid ja no muidugi igavene teema intiimhügieenitooted (päriselt, mis värk tal nendega on?), need on kõik nii individuaalsed asjad, et igaüks saab ainult oma keha järgi otsustada, see, et mõnele teisele sobib, pole mingi garantii. Aga tema puhul usun küll, et ta on siiras oma postitustes, eriti sellepärast, et enamik asju talle päris 100% kunagi ei meeldi. Üldse jääb mulje, et tal on inimkehas ja füüsilises maailmas eksisteerimine raske ja ebameeldiv. Aga kuidas see saakski teisiti olla, 99,99% maailma asjadest ei ole ju nullkululised. Tema tutvustas kunagi ka nt öko-nõudepesušvammi, kuigi selle ta ostis vist ikka oma raha eest. Mina ostsin ka selle peale ja siiamaani kasutan ainult neid, jumala head švammid!
Loodan, et ta peab vastu meie lõputus prügihunnik-maailmas ja ikka testib ja tutvustab ka edaspidi midagi.
Sellest tõesti saan veel kuidagi aru, et kui blogija näos meik meeldib, tahaks samasugust. Aga kas mõte ei liigu sinna, et blogija näos nedki ju ainult meiki, mille ta tasuta on saanud. Ehk siis äkki oleks oma nahaga midagi veel sobivamat.
Aga jah, nagu üks eeskirjutaja põlvkonnale omaselt kirja pani, et “ei peaks researchi tegema”. Võtame madratsi, mida üks kaunitar soovitas, sest ise natuke uurida oleks HULL research ja kui ta juba lauvärve tunneb, siis saab usaldada teda ka mööbli ja madratsite alal.
Ja nii ongi arvamusliidrid mähkmete alal ühe lapsega noored emad, kelle lapsele on sponsorid andnud kaht tüüpimähkmeid ja seetõttu ta teabki ainult kaht tüüpi mähkmeid.
Laisa inimesena ka tõesti iga kord mingi vahvliraua kõiki peendetaile selgeks ei hakka tegema, ostan ära kui vaja. Ent tõesti, pidada vahvlispetsialistiks inimest, kes ise ka ütleb, et see on esimene vahvliraud, aga NII JUBE hea… Ma tegelikult tahaksin näha seda mõistuslikku neidu, kes seepeale noogutab ja ütleb: “Selle aparaadi ma pean saama, teda ma usaldan. Head retuusid ju soovitas, ju teab vahvlimasinatest kindasti ka kõike”.
Küsimus jääb ikka üles, et misajast fakt, et keegi peab blogi, teeb temast sama hoobiga kellegi silmis spetsialisti laial skaalal, alates soolalampidest ja joogiveest kuni kosmeetika, automarkide ja madratsiteni… Okei, ega alati polegi vaja spetsialisti, nõus. On vaja kasutajakogemust. Aga mismoodi inimene hindab oma ostuvalikute tegemisel sellise teise inimese kogemusi, kelle kogemus on ülimalt lühiajaline, esmakordne või väga piiratud – katsetatud on vähemalt uuematest toodetest AINULT seda, mida sponsorid kohale kannavad?
Veelkord – kui olen irooniline, siis ÜLDSE mitte blogijate (see on nende leib) vaid pigem ikka jüngrite ja pisut ka sponsorite suhtes.
Ma ei usu, et inimene loeb mingi toote kohta ja siis kohe tormab poodi seda ostma sest tema lemmik influencer sellest kirjutas ( või vast ole ka selliseid). Aga tavaliselt kellelgi läheb vaja nt uut näokreemi ja siis tuleb lihtsalt meelde, et ma olen ju kuskilt mingist uuest tootest kuulnud, uurid veidi juurde ja ostadki ära. Hiljem alles saad aru, et tegelikult oled mõjutatud olnud selle influenceri poolt. Aga täpselt samamoodi oleme me ka mõjutatavad iga muu kanali suhtes, kust vähegi reklaami tuleb.
Ma ise oma (veebi)elus ei puutu mingite influentseritega kokku, aga mu laps vaatab küll Youtube’ist mingeid videosid, mille järgi soovis endale sünnipäevaks uusi kõrvaklappe. Siiamaani on ta nendega täitsa rahul olnud.
Pigem ei usu, eriti kui on koostööna tehtud reklaam. Ikka haibitakse asi rohkem üle kui väärt ja see, kes uskuma jääb, omab kõrgendatud eelarvamusi asjast ja tõenäoliselt ka pettub. Natuke rohkem usun juhul, kui öeldase, et “ise osteti” ja pole tegu koostööga, aga viimasel ajal ka selles osas skeptiline. Minu arust osad sisuloojad on ära tabanud selle, et koostööd teha nn peidetult, öeldes: “Tellisin just X epoest 100 euro eest asju endale.” Jääb mulje, nagu tellis ise, omaalgatuslikult, aga siis mõne stoori pärast tuleb “Jagan teile ka slele poe sooduskoodi” ja on üsna selge, et ta sai 100 euro eest asju sealt endale koostööna valida, aga hunnik inimesi on juba orki tõmmatud.
Ühesõnaga, kõige parem on lugeda ausaid reviewsid inimestelt, kes on tarbijad, mitte influencerid.
No aga vaata sõber võib sulle rahumeeli öelda, et ära seda paska osta aga influencer seda öelda ei saa kuna talle on makstud.
No aga vaata sõber võib sulle rahumeeli öelda, et ära seda paska osta aga influencer seda öelda ei saa kuna talle on makstud.
Sõber ka vaevalt hakkab ütlema, osta kindlasti see suurepärane epilaator, ma juba kolm päeva olen proovinud ja täitsa kogemuse põhjal ütlen – superhea asi ja töötab.
Minu jaoks mudivad need influencerid suunda täiesti valele poole, kes reklaamivad koguaeg midagi. Planeet Maa heaolu suhtes on kahjulik kui inimene lõputult tarbib midagi. Ei meeldi MM-de ja tuntuima M-i blogides pidev asjade ahnus. Neil oleks nagu kõike koguaeg vaja. Ükski inimene ei vaja kastide viisi kreeme, meigiasju, iga aasta uut voodipesu, madrateid jms.
Ostan asju, mida reaalselt vajan. Ja tarbimishullud mõjuvad eemaletõukavalt. Kui on vaja deodoranti, siis ehk tuleb tõesti meelde, et näed seda reklaamiti kuskil, aga see ei tähenda, et mulle peab sobima. Enamus tooteid ei sobi ju kõigile, aga igale on oma sihtgrupp.
Nullkulu blogija /…/ ta on siiras oma postitustes, eriti sellepärast, et enamik asju talle päris 100% kunagi ei meeldi. /…/ tal on inimkehas ja füüsilises maailmas eksisteerimine raske ja ebameeldiv. Aga kuidas see saakski teisiti olla, 99,99% maailma asjadest ei ole ju nullkululised.
KUSTUTATUD, kuna selgus, et selline blogi on reaalselt tõesti olemas.
Huvitav, milline on nende suunamudijate sihtgrupp, keda nad võivad mõjutada ostuotsust tegema. Kas inimesed vanuses 14-22? Ma ise olen 50+ inimene ja neid suunamudijaid ei jälgi. Seega minu ostuotsuseid nad ei mõjuta. Või käib asi nii, et teismeline, kel raha endal väga pole, vaatab suunamudijat ja siis mangub vanematelt, et ostame need kõrvaklapid, sest mingi suunamudija reklaamis neid?
Ei jälgi ühtegi ja ei ostaks ka soovituste järgi tooteid. Tean isiklikult ühte juhtumit, kus ühele väga usutud influencerile saadeti kaup promomiseks, mille kohta ta postituse kirjutas ja seejärel kauba tagastas. Seetõttu olen ka üsna skeptiline selles osas, kas suurem osa neist üldse neid tooteid päriselt proovib/kasutab, mida nad raha eest promovad.
Huvitav, milline on nende suunamudijate sihtgrupp, keda nad võivad mõjutada ostuotsust tegema. Kas inimesed vanuses 14-22? Ma ise olen 50+ inimene ja neid suunamudijaid ei jälgi. Seega minu ostuotsuseid nad ei mõjuta. Või käib asi nii, et teismeline, kel raha endal väga pole, vaatab suunamudijat ja siis mangub vanematelt, et ostame need kõrvaklapid, sest mingi suunamudija reklaamis neid?
Noori mingid pereblogijad (kõik need emmid ja jotid) küll ei huvita. Nende sihtgrupp on 30-40 a täiskohaga emmed. Reklaamutav kaup ju neile suunatud- titemajandus, rasvaimud, kortsusüstid, grill-liha, odav alko jne.
Õnneks või kahjuks pole mul nii paju raha, et igat reklaamitud huviäratavat asja ostma tormata. Olen erinevaid blogijaid 7 aastat jälginud, ning kokku olen umbes kolm asja ostnud, mis on minu loetavatest blogidest läbi käinud, kuid need on alati ka sellised tooted, mis on mujal ka häid reviewsid saanud. Mulle ei piisa sellest, et kohalik influentser ütleb, et see on hea, ma tahan kuulda ka tavaliste inimeste ja päris ekspertide arvamusi.
Ma ei usu, et inimene loeb mingi toote kohta ja siis kohe tormab poodi seda ostma sest tema lemmik influencer sellest kirjutas ( või vast ole ka selliseid).
Aga tavaliselt kellelgi läheb vaja nt uut näokreemi ja siis tuleb lihtsalt meelde, et ma olen ju kuskilt mingist uuest tootest kuulnud, uurid veidi juurde ja ostadki ära. Hiljem alles saad aru, et tegelikult oled mõjutatud olnud selle influenceri poolt. Aga täpselt sama
Jah, ka mina arvan, et nii see toimubki.
Ja see ongi põhjus, miks tootjad/müüjad on valmis influentseritele maksma.
Sest tooteid on tänapäeval ju nii kooooooooohutavalt palju, et enamusel võtab silmade eest kirjuks. Siis äkki meenub toode, mida ma ollakse kuskil näinud, uuritakse natuke ja kui uurimise tulemus lausa negatiivseks ei kaldu – siis võib ostuks minna.
Mina küll influentserite püsijälgijaskonna hulka ei kuulu, aga kunagi ühte toodet otsides püüdsin küll ettevaatlik olla ühe uudisvoos nähtud (sest tuttav tegeleb nendega) toodet emotsiooni pealt ostmast ja sobrasin läbi vist enam-vähem kõigi seda müüvate Eesti netipoodide analoogsed tooted, hinnad (et ega mind hinna – kvaliteedi suhtega väga ei pügata). Tundus, et ei, ja kuna sümpaatia kaldus ikkagi selle esimese poole, ostsin ära. Arvan, et oleks valinud selle ka siis, kui ma poleks seda esimesena näinud – aga mine võta kinni, eks.
Mul on nüüd küsimus. Kas kuskil on üks (võibolla välja mõeldud) blogija, kelle eluideaal on nullkulu ning kes selle saavutamiseks ja propageerimiseks kasutab mikrofoni, kaamerat, kopsakalt elektrienergiat ning testib hulgaliselt tooteid…et propageerida elu nullkuluga? Mis see siis on? Mida ta nullkulutab? Oma raha? Või mida? Ilmselgelt mitte, mulle isiklikult paistab, loodusressursse.
Kui mul oleks ütleme missioon päästa planeedi metssigu, aga elu sunnib mind siiski metssealiha kindlasti sööma mingil saladuslikul põhjusel. Näiteks ühiskondlik surve vms. Siis ma ei tee ju blogi, ei mekuta tuhadet erineval toidul ja erinevates kasvutingimustes kasvanud metsseapõrsast, et siis kaamera ees nentida, milline neist kõige maitsvam oli. Võtan selle esimese, salaja nutan ja söön.
Disclaimer: pole aimugi kellest jutt, küsin teoreetiliselt, sest “testib tooteid”, “enamik asju 100% talle ei ei meeldi” ja “nullkulu” ühes lauses jooksutasid mu aju kokku. Googeldama ei hakka, eeldades, et see oli kirjanduslik väljamõeldis.
Minu meelest teed siin sa küll sellele blogijale liiga. Sul pole aimugi kellest jutt, aga kirjutad pika jutu sellest, kuidas ta nii meeletult palju tarbib ja kulutab. Sa teed ju kogu järelduse selle põhjal, mida keegi on ees rääkinud, ise süvenemata sellesse, millest üldse jutt. Mis mikrofonid?
Tema eesmärgiks on vähendada tarbimist ning teha teadlikke otsuseid. Minu meelest pole selles mitte midagi halba, kui keegi soovitab looduslikku nõudepesunuustikut, mis looduses ära laguneb, mitte seda kollast svammi, mille lagunemiseks kulub ma-ei-tea-mitukümmend aastat. Sama moodi olen leidnud oma lemmikshampooni, millest jääb järele vaid papp, mis ilusti ära komposteerub – ma ei teadnud varem, et selliseid tooteid olemaski on, ja pikkade juuste omanikuna neid plastikpudeleid aastas ikka tekkis.
Jah, tõeline nullkululine inimene on ilmselt see, keda ei eksisteeri, aga kas me kõik ei peaks vähemalt üritama naaatukenegi paremad inimesed olla, vähemalt looduse seisukohalt?
Viimasel ajal ainult reklaam, reklaam, reklaam.
Nüüd kõik reklaamivad seda massaazimatti…mida veel.
