Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas usute selliseid asju?

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Kas usute selliseid asju?

Postitas:
Kägu

http://tervistagasi.eu/parasiitidest-lahemalt-tasub-teada-see-ei-ole-vaid-arengumaade-teema/

Või on see teie meelest ühe järjekordselt tervisele liigselt keskenduva inimese hirm? Seal on jutt nt. mingitest rope worm’idest, mida meditsiinis ei peeta üldse parasiitideks, vaid soole sisemiseks kihiks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

meis elab jah parasiite aga mitte kõiki neid ei pea kartma.

osad neist on lihtsalt ebamugavust tekitavad. Paelussi aga kõigil kindlasti pole.
osad paradiidid on meie seedesyzteemile vaja.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi lugesin parasiitidest, see % kui palju populatsioonist on ussidega nakatunud (helmitoos) oli ikka väga suur. Loomulikult on neid rohkem vaesetes riikides, soojades maades jne, aga ega Euroopal pole ka midagi hõisata. Naaskelsaba, solkmed ja paeluss ongi kõige levinumad:

Worms have been living inside the human body since Homo sapiens have been around. About half the world’s population (over 3 billion people) are in infected with at least one of the three worms forming what Columbia University parasitologist Dickson Despommier calls the “unholy trinity”—large roundworm, hookworm and whipworm. Most of those afflicted live in developing countries, where there is not enough clean drinking water or effective sanitation systems to keep infected feces from contaminating food and water, and where human excrement is used to fertilize crops. The most prolific parasitic worm in the U.S. and European Union: the pinworm, which is most common during childhood.

On nad alati olnud ja ei paista küll, et oleks kuhugi kadumas. Rõvedad küll. Siin pole uskumisega midagi tegemist.

Mingeid parasiite, mid seedesüsteemile lausa vaja oleks, mulle küll ei meenu 🙂 sa mõtled seda aega kui paelussi reklaamiti kõnhumisvahendina? Või mõtlesid tegelikult soolebaktereid? Need pole päris parasiidid 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rope worm ei ole ju paeluss.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen bioloog ja rope worm’i kohta midagi asjalikku ei leidnud. Ok, kui elab inimese sees seni tundmatu parasiitne uss, mis ei ole iseenesest võimatu (Helicobacter pylori avastati ka alles 1980ndatel), siis tuleks enne ussiga hirmutamist siiski ussi bioloogia kindlaks teha. See ei tohiks raske olla, vähemalt hõimkonna ja sugukonna saaks määrata ka fragmentide alusel, tõenäoliselt (kaasates molekulaarseid meetodeid) veel palju täpsemaltki. Sealt edasi saab juba üht-teist ussi bioloogia kohta ennustada ja oletada. Kuna Internetis oli ohtralt pildimaterjali, aga ei ühtki asjalikku lehekülge oletatava ussi bioloogiast, süstemaatilisest kuuluvusest jne, siis tundub, et seda “ussi” siiski kartma ei pea.
Parasiite on aga sellegipoolest palju, ka Eestis. Hinnanguliselt enamus lasteaias käinud lapsi peaksid vähemalt korra elus olema nakatunud naaskelsaba-ussiga. See uss on küll reeglina kahjutu, kuigi ebameeldiv. Samas on paljud Peipsiäärsed kalapüügiga tegelejad mingi aja elust nakatunud ka laiussiga, kes võib juba üht-teist kahju tervisele tekitada (põhiliselt kehvveresust B12 vitamiini puuduse tõttu) ja ravimata jätmise korral on eluiga tüüpiliselt pisut lühem kui muidu oleks. Eestis on ka väga ohtlikke parasiitseid usse, näiteks ehhinokokk-paelussid. Nende ravi on kirurgiline ja juhul, kui on õnnestunud endale saada Echinococcus multilocularis siis, on prognoos halb ja nakatunute suremus kõrge. Lohutuseks niipalju, et peiteaeg võib ulatuda ligi 15-20 aastani, ehk üldiselt areneb haigus aeglaselt. Eestis on veel näiteks keeritsusstõbi üsna aktuaalne teema, kuigi teadlikkuse kasvu tõttu ja kütitud sigade testimise tõttu on haigusjuhtumeid väheks jäänud.
Mujalt maailmast võib saada igasugu rõvedaid ja teinekord ka lõpuks ravimatuid parasiit-usside põhjustatud haiguseid.
Leebed parasiitussid on teinekord isegi (lühiajalisel omamisel) kasulikud – annavad immuunsüsteemile tegevust ja on leitud, et lapsena helmintoose põdenutel on suurena vähem astmat ja allergiaid.

Lisaks parasiitussidele võib inimese pealt ja seest leida veel hulgaliselt seeni, algloomi, baktereid ja viiruseid, teinekord ka lülijalgseid (sügelislestad, kirbud jne). On hinnatud, et ühe tavalise terve inimese organismis on igal ajahetkel kümmekond erinevalt viirust ja kilojagu (või ka enam) bakterit, kellede rakkude arv nende tibatillukeste mõõtmete tõttu on suurem kui inimese enda rakkude arv… Ja suurem osa neist bakteritest on meile kas kasulikud või neutraalsed ja meid koloniseerides hoiavad eemal kahjulikud bakterid, kelledele lihtsalt toitu ja eluruumi ei jagu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen bioloog ja rope worm’i kohta midagi asjalikku ei leidnud. Ok, kui elab inimese sees seni tundmatu parasiitne uss, mis ei ole iseenesest võimatu (Helicobacter pylori avastati ka alles 1980ndatel), siis tuleks enne ussiga hirmutamist siiski ussi bioloogia kindlaks teha. See ei tohiks raske olla, vähemalt hõimkonna ja sugukonna saaks määrata ka fragmentide alusel, tõenäoliselt (kaasates molekulaarseid meetodeid) veel palju täpsemaltki. Sealt edasi saab juba üht-teist ussi bioloogia kohta ennustada ja oletada. Kuna Internetis oli ohtralt pildimaterjali, aga ei ühtki asjalikku lehekülge oletatava ussi bioloogiast, süstemaatilisest kuuluvusest jne, siis tundub, et seda “ussi” siiski kartma ei pea.
Parasiite on aga sellegipoolest palju, ka Eestis. Hinnanguliselt enamus lasteaias käinud lapsi peaksid vähemalt korra elus olema nakatunud naaskelsaba-ussiga. See uss on küll reeglina kahjutu, kuigi ebameeldiv. Samas on paljud Peipsiäärsed kalapüügiga tegelejad mingi aja elust nakatunud ka laiussiga, kes võib juba üht-teist kahju tervisele tekitada (põhiliselt kehvveresust B12 vitamiini puuduse tõttu) ja ravimata jätmise korral on eluiga tüüpiliselt pisut lühem kui muidu oleks. Eestis on ka väga ohtlikke parasiitseid usse, näiteks ehhinokokk-paelussid. Nende ravi on kirurgiline ja juhul, kui on õnnestunud endale saada Echinococcus multilocularis siis, on prognoos halb ja nakatunute suremus kõrge. Lohutuseks niipalju, et peiteaeg võib ulatuda ligi 15-20 aastani, ehk üldiselt areneb haigus aeglaselt. Eestis on veel näiteks keeritsusstõbi üsna aktuaalne teema, kuigi teadlikkuse kasvu tõttu ja kütitud sigade testimise tõttu on haigusjuhtumeid väheks jäänud.
Mujalt maailmast võib saada igasugu rõvedaid ja teinekord ka lõpuks ravimatuid parasiit-usside põhjustatud haiguseid.
Leebed parasiitussid on teinekord isegi (lühiajalisel omamisel) kasulikud – annavad immuunsüsteemile tegevust ja on leitud, et lapsena helmintoose põdenutel on suurena vähem astmat ja allergiaid.

Lisaks parasiitussidele võib inimese pealt ja seest leida veel hulgaliselt seeni, algloomi, baktereid ja viiruseid, teinekord ka lülijalgseid (sügelislestad, kirbud jne). On hinnatud, et ühe tavalise terve inimese organismis on igal ajahetkel kümmekond erinevalt viirust ja kilojagu (või ka enam) bakterit, kellede rakkude arv nende tibatillukeste mõõtmete tõttu on suurem kui inimese enda rakkude arv… Ja suurem osa neist bakteritest on meile kas kasulikud või neutraalsed ja meid koloniseerides hoiavad eemal kahjulikud bakterid, kelledele lihtsalt toitu ja eluruumi ei jagu.

Kuidas seda ehhinokokk-paelussi saadakse?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas seda ehhinokokk-paelussi saadakse?

Lõpp-peremeheks on sel parasiidil kiskja, meie metsades (ja ka linnades) põhiliselt rebased. Ka koer võib olla lõpp-peremeheks, haruharva isegi kass. Vaheperemeheks on tüüpiliselt närilised ja eksikombel vahel ka inimene (siis on jama). Vaheperemeheks satub inimene nii, et ussi munad satuvad inimese seedekulglasse, kust vastsed siis mööda keha laiali lähevad, lemmikkohaks on neil maks. Ussi mune võib alla neelata näiteks metsast nakatunud rebasekakaseid marju süües. Või lihtsalt ussimunadega nakatunud esemeid või pinnast katsudes. Ja samuti näiteks rebasekakas nuuskinud koera koonu silitades ja seejärel käsi suu piirkonda viies…
Reaalselt on Eestis haigusjuhtumeid olnud üksikuid ja mu teada vähemalt üks neist oli selline, kus inimene oli mujal nakatunud. Ka nö endeemiliseks loetud piirkondades, kus risk peaks kõrgem olema pole nakatunuid palju. Mõnede inimeste immuunsüsteem suudab selle parasiidi ka peatada. Ehk risk on õnneks ikkagi madal, aga kel on koerad, siis soovitan väga regulaarselt ussirohtu anda (ehhinokokid on paelussid, ehk paelusside vastased ussirohud peaksid ka need hävitama, aga mitte tsüste kuskil kehas, vaid soolestikus). Ja samuti soovitan koeral võõraid julki mitte nuuskida lasta ja metsast suvalisi, eriti kakaseid esemeid mitte suhu panna ja ikka käsi pesta. Niiskes keskkonnas püsivad ehhinokoki munad pikalt eluvõimelised, ka miinuskraadide juures (-70 kraadi juures hukkuvad 4 päevaga), aga hukkuvad kuumutamisel üle 60 kraadi juures juba 3 minutiga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga mis te ikkagi selle rope wormi kohta arvate? On selline asi üldse olemas? Küsimus tekkis mul ühe inimese postitusele sattudes, kus ta väitis, et oli pärast mitmesuguste minu jaoks mittemidagiütlevate nimedega preparaatide ja kurikuulsa MMSi manustamist sellised elukad endast väljutanud. Ise kuulsin sellistest parasiitidest küll esimest korda ja ausalt öeldes pean neid MMS-inimesi ise pisut uhhuudeks. Miks arstiteadus siis selliseid elukaid ei tunnista?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga mis te ikkagi selle rope wormi kohta arvate? On selline asi üldse olemas? Küsimus tekkis mul ühe inimese postitusele sattudes, kus ta väitis, et oli pärast mitmesuguste minu jaoks mittemidagiütlevate nimedega preparaatide ja kurikuulsa MMSi manustamist sellised elukad endast väljutanud. Ise kuulsin sellistest parasiitidest küll esimest korda ja ausalt öeldes pean neid MMS-inimesi ise pisut uhhuudeks. Miks arstiteadus siis selliseid elukaid ei tunnista?

Sest see ei ole elukas. Elukate tunnistamisega tegeleb üldiselt esmajärjekorras bioloogia ja arstiteadus tunnistab neid elukaid, mida bioloogid on elusolendina tunnistanud.
Pleegitajat ja muid söövitavaid vedelikke juues võib muidugi soolestiku seina niimoodi kahjustada, et sealt mingi kiht maha koorub. Aga ega see kiht polnud seal ilmaasjata, nii need bakterid, kes seal elunesid, kui soole epiteel on mõlemad inimesele väga vajalikud. Torujas moodustis, mis netist leitud piltidel vastu vaatab rope wormi nime all, on ilmselt just irdunud sooleepiteel koos bakteritega. Kui ninas ühtlaselt õhuke tatikoorik tekib, näiteks liigkuiva õhu korral ja peale nohu põdemist, siis on võimalik lühikesi torujaid “usse” ka ninast saada, kui ninale üks korralik loputus ja/või nuuskamine korraldada.

Aga pole võimatu, et isik, kes kahtlaseid vedelikke tarbis, mõrvas julmal kombel hoopis mõne täiesti hariliku soolenugilise ja väljutas siis selle laiba. Siiski on märksa mõttekam soolenugilisi tõrjuda päris ravimitega, sest näiteks meil levinud ussirohi Vermox praktiliselt ei imendu läbi soole ja seetõttu on inimesele reeglina täiesti ohutu, kuigi pea kõik ussirohud toimivad põhimõttel, et ussi mass ja letaalne doos on lihtsalt nii väike võrreldes inimese massi ja inimesele mürgistuse tekkimiseks vajaliku doosiga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

KAsutan teemat ära ja küsin bioloogi käest, et kas neid nn halbu parasiite on võimalik saada ka näiteks pähkleid ja müslit süües? Pähklid tulevad reeglina Aasiast ja üldse rohkem arengumaadest ning kes teab kus neid hoitud on eelnevalt. Lisaks seemned nagu päevalille ja kõrvitsaseemned. Ise olen seni kõike nii julgelt tarbinud ja pähkleid ju enne söömist ei pese.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

KAsutan teemat ära ja küsin bioloogi käest, et kas neid nn halbu parasiite on võimalik saada ka näiteks pähkleid ja müslit süües? Pähklid tulevad reeglina Aasiast ja üldse rohkem arengumaadest ning kes teab kus neid hoitud on eelnevalt. Lisaks seemned nagu päevalille ja kõrvitsaseemned. Ise olen seni kõike nii julgelt tarbinud ja pähkleid ju enne söömist ei pese.

Mingit ussnugilist saada on niimoodi kaduvväike tõenäosus. Selleks peaks esiteks pähklid ja rosinad jms ussimunadega kuidagi saastuma ja teiseks peaksid need munad siis pikka aega eluvõimelisena säilima, elades üle ka kuumas ja kuivas kuivatamise, teinekord ka hea koguse UV kiirgust (kui päikese käes kuivatatakse). Tehastes toodangu peal ikka loomad ei käi ja näriliste kaudu niimoodi, st nende väljaheidetega, ussnugilised üldiselt ei levi, närilist ennast vaevalt et pakist leiad ja veel vähem tõenäoline, on et ära sööd. Pealegi, kõige hullemad troopiliste maade ussnugilised levivad hoopis veega, kas saastunud vett juues või näiteks vee sees (riisipõllul) paljajalu käies. Muidu levivad ussnugilised ka seal mulla vahendusel või saastunud ja piisavalt kuumtöötlemata loomset toitu süües. Ookeanikalad reeglina ei ole ohuallikaks, sest ükski parasiit ei saa endale nii ebatõenäolist edasikandumist lubada, aga mageveekalad tasuks enne söömist ikka kuumutada.
Pähklite puhul on ohtlik hoopis hallitus – mõned hallitused võivad üpris mürgised olla ja päris hirmsa kõhuvaeva tekitada ning pikemas perspektiivis üldiselt kahjulikud olla (aflatoksiinide sisalduse tõttu – vähkitekitavad, nagu ka UV kiirgus). Seega ei maksa süüa pähkleid, mis ei tundu päris normaalse välimusega (tumenenud näiteks) ja kui süües tundub maitse kahtlane, siis tasuks välja sülitada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas usute selliseid asju?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.