Ei ole guugeldanud. Lapsed ei liigu ka veel nii palju omapäi ringi ja nende sõbrad on ühtlasi nende lasteaiakaaslased.
Võibolla kui mingi hetk tekiks neile nö “suvalisi” sõpru, st kes ei ole klassikaaslased ja siis soovin lihtsalt natuke rohkem teada, kasvõi, et kontaktandmed oleksid olemas, kuniks lapsed on nooremad. Aga teismelise puhul ei näe ka sellele enam pointi.
Peab ütlema, et kellegi googeldamine ja andmebaasidest inimese kohta info nuhkimine on ebaseaduslik jälitustegevus ja kui see tegevus saab tõestatud, siis ootab proua Googeldaja-mammit ennast kriminaalkaristus.
Muidugi on selline ebaseaduslik jälitustegevus raskesti tõestatav, aga noh, eks need internetipetturid mõtlesid ju ka, et ega nemad vahele ei jää.
Igal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
gal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Lihtsalt googeldamise eest? Huvitav miks, see on ju avalik teave.
Aga sa võid vabalt juhtumeid meiega jagada, siis saame meie ka targemaks.
Mõnikord, aga üldiselt mitte. Esiteks vahetab laps sõpru ja suurt mõju võib avaldada hoopis see, kellega ta kohtub nt koolimajas või trennis või kuskil mujal, aga kes meie kodus ei käi ja kellest laps eriti eri räägigi.
Teiseks näitab elu, et ilus kuvand Google´is ei pruugi üldse edastada tegelikku pilti. Vaatad netist – mõlemad vanemad rikkad, kenad, edukad, esindusfotodel lastel peos kollased tibupojad, ema-isa kummardumas nende kohale, kõigil lumivalged rõivad seljas 🙂 Järgmisel päeval loed lehest, et pereisa süüdistatakse perevägivallas ja pereema pettis MTÜs suurema summa raha välja. Samas mõne teise kohta võib netiotsing tuua välja igasugu imelikuna tunduvat infot, aga tegelikkuses tunnen neid inimesi juba aastakümneid läbi ja lõhki ning tean, et hoolivamaid ja korralikumaid annab otsida.
Endal oli kunagi väheke pikantne üllatusmoment, kui guugeldasin psühholoogi, kelle juurde plaan oli last viia, ning leidsin tolle vägagi napis rõivas pildid iha.ee-st. Minekuplaan jäi katki.
Ning kolmandaks ei ole lapsed oma vanemate kloonid. Laps on inimene oma mõtete, arvamuste ja iseloomuga. Ka täiesti tublidel ja korralikel vanematel võib olla kiuslik või manipuleeriv laps, keda ma oma tütre mängukaaslaseks ei taha. Ja vastupidi – vanemad on joodikud, ent nende laps, vastupidi, vihkab joomist ja on varakult otsustanud teha kõik, et sellest mülkast välja pääseda. Nii et kõik sõltub ikkagi inimese enda valikutest, ka laste puhul.
gal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Lihtsalt googeldamise eest? Huvitav miks, see on ju avalik teave.
Aga sa võid vabalt juhtumeid meiega jagada, siis saame meie ka targemaks.
Ma kahjuks ei saa detailselt sellest kirjutada, sest asjaosalised võivad äratuntavaks muutuda. Aga igaks juhuks hoiatan, et teie nuhkimistegevus võib ühel hetkel esiteks, osutuda tõestatavaks, teiseks, ületada seadusega lubatud piiri ja kolmandaks, tuua kaasa tagajärjed.
See ei loe midagi, et aastaid pole vahele jäänud ja naudid oma rõvedat tegevust. Paljud perverdid on pikki aastaid oma kahtlase väärtusega tegusid teinud ja uskunud, et nendega ei saa midagi juhtuda. Tekib karistamatuse tunne ja ühel hetkel saab saatus su kätte.
Mõtle näiteks rahvusooper Estonia endise direktori juhtumi peale. Tema tegutses ju ka aastaid, uskudes, et kogu tema tegevus on legaalne, lihtsalt süütu naljategemine ja äge pullivenna käitumine. Ja äkki, täiesti ootamatult selgus, et see, mida ta teeb on karistatav ja lisaks veel ühiskondlikult hukkamõistetav. Mõtle, kas sa tahad ennast ühel hetkel samast olukorrast avastada.
gal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Lihtsalt googeldamise eest? Huvitav miks, see on ju avalik teave.
Aga sa võid vabalt juhtumeid meiega jagada, siis saame meie ka targemaks.
Ma kahjuks ei saa detailselt sellest kirjutada, sest asjaosalised võivad äratuntavaks muutuda. Aga igaks juhuks hoiatan, et teie nuhkimistegevus võib ühel hetkel esiteks, osutuda tõestatavaks, teiseks, ületada seadusega lubatud piiri ja kolmandaks, tuua kaasa tagajärjed.
See ei loe midagi, et aastaid pole vahele jäänud ja naudid oma rõvedat tegevust. Paljud perverdid on pikki aastaid oma kahtlase väärtusega tegusid teinud ja uskunud, et nendega ei saa midagi juhtuda. Tekib karistamatuse tunne ja ühel hetkel saab saatus su kätte.
Mõtle näiteks rahvusooper Estonia endise direktori juhtumi peale. Tema tegutses ju ka aastaid, uskudes, et kogu tema tegevus on legaalne, lihtsalt süütu naljategemine ja äge pullivenna käitumine. Ja äkki, täiesti ootamatult selgus, et see, mida ta teeb on karistatav ja lisaks veel ühiskondlikult hukkamõistetav. Mõtle, kas sa tahad ennast ühel hetkel samast olukorrast avastada.
Puhtalt googeldamine küll midagi ei tee, see ei ole ebaseaduslik. Seega ma muret ei tunne. Nagu ka ka ennist kirjutasi – ma ei taha ebamugavusi seoses sellega, et meie pere suhtleb kriminaaliga.
kust te üldse teate oma laste sõprade vanemate nimesid? perenimed on lastel vanematest erinevad, kunagi ei tea, kumma vanema nime laps kannab.
mul oli kunagi üks ‘sõbranna’, kes suhtles selle järgi, kuidas sotsiaalmeedias sõber paistis – kui panin pildi oma suvekodust eestis, siis oli suhtlus leige. kui panin pildi ma suvekodust hispaanias, siis oli kohe elu parim sõber mõnda aega. nüüd siis tean, kust sellised tulevad.
kust te üldse teate oma laste sõprade vanemate nimesid? perenimed on lastel vanematest erinevad, kunagi ei tea, kumma vanema nime laps kannab.
mul oli kunagi üks ‘sõbranna’, kes suhtles selle järgi, kuidas sotsiaalmeedias sõber paistis – kui panin pildi oma suvekodust eestis, siis oli suhtlus leige. kui panin pildi ma suvekodust hispaanias, siis oli kohe elu parim sõber mõnda aega. nüüd siis tean, kust sellised tulevad.
Millised tulevad? Siin on räägivad vanemad, kes ei taha pätte enda suhtluskonda, neid ei huvita kellegi maja vms.
Ja vanemate leidmine internetist ei ole eriti keeruline :).
Millised tulevad? Siin on räägivad vanemad, kes ei taha pätte enda suhtluskonda, neid ei huvita kellegi maja vms.
Ja vanemate leidmine internetist ei ole eriti keeruline :).
no ma ausalt öelda ei imestaks – kui see on oluline et ettevõttel ei oleks kehtivat maksuvõlga, siis küll ka ettevõtte aastakasum on oluline.
ja kuidas sa täpselt leidad väikese karl-eriku vanemad, kellest üks kannab ühte perekonnanime, teine teist? kusjuures kumbki pole võibolla lapsega sama perenimi.
internetist leidmine on täpselt ni lihtne, kui ükskõikl inimesel enda kuvandi kohta on. googlest on võimalik nii asju eemaldada kui ise soovitud asju esile tuua.
Millised tulevad? Siin on räägivad vanemad, kes ei taha pätte enda suhtluskonda, neid ei huvita kellegi maja vms.
Ja vanemate leidmine internetist ei ole eriti keeruline :).
no ma ausalt öelda ei imestaks – kui see o oluline et ettevõttel ei oleks kehtivat maksuvõlga, siis küll ka ettevõtte aastakasum on oluline.
ja kuidas sa täpselt leidad väikese karl-eriku vanemad, kellest üks kannab ühte perekonnanime, teine teist? kusjuures kumbki pole võibolla lapsega sama perenimi.
internetist leidmine on täpselt ni lihtne, kui ükskõikl inimesel enda kuvandi kohta on. googlest on võimalik nii asju eemaldada kui ise soovitud asju esile tuua.
Jutt on kriminaal tegudest. Mind ei huvita nende ettevõtted või tulu, küll aga mind huvitab, kas vanem on kinni istunud või ei. Ja ega mind iga lapse puhul ei huvitakski, pigem lapse puhul, kes meil külas käib ja kelle pere meiega suhtleb.
Millised tulevad? Siin on räägivad vanemad, kes ei taha pätte enda suhtluskonda, neid ei huvita kellegi maja vms.
Ja vanemate leidmine internetist ei ole eriti keeruline :).
no ma ausalt öelda ei imestaks – kui see o oluline et ettevõttel ei oleks kehtivat maksuvõlga, siis küll ka ettevõtte aastakasum on oluline.
ja kuidas sa täpselt leidad väikese karl-eriku vanemad, kellest üks kannab ühte perekonnanime, teine teist? kusjuures kumbki pole võibolla lapsega sama perenimi.
internetist leidmine on täpselt ni lihtne, kui ükskõikl inimesel enda kuvandi kohta on. googlest on võimalik nii asju eemaldada kui ise soovitud asju esile tuua.
Inimesed hindavad selle põhjal, mida leiavad. Järeldus tehakse nii. Ja edasine on ajalugu.
seega – välistatakse tutvusringkonnast need, kelle vanemad on kohtulahendites mainitud ja oma karistuse ausalt ära kandnud ja pärast seda pole nad ka nime vahetanud.
aga pätid ja kaabakad, kes on piisavalt targad, et oma nimi avalikkuse ees puhtana hoida – need on kõikse õigemad. nagu ka need, kelle kuriteod pole veel kohtusse jõudnud.
mis siis õige googeldamissagedus on, et jooksvalt teada saada, kas kellegi vanematel on mõni kohtulahend jooksvalt juurde tulnud?
aga pätid ja kaabakad, kes on piisavalt targad, et oma nimi avalikkuse ees puhtana hoida – need on kõikse õigemad. nagu ka need, kelle kuriteod pole veel kohtusse jõudnud.
Sellega on veidi kehvad lood jah. Ja järjepidevalt kedagi kontrollida ei jaksakski. Algne tausta uuring ja kõik, siis eks näitab tulevik. No igaljuhul kui keegi on nime vahetanud ja ta on eks kriminaal, ning me sellest ei tea, siis tõenäoliselt me saame sellest hiljem teada. Eks siis näha ole mis saab, ma loodan, et seda ei juhtu.
Mõlema lapse parima sõbra pealt võiksin öelda, et googeldamine ei annaks mulle mitte midagi. Tean niigi, et ühe ema on tippjuht sellises asutuses, kus taust peab olema laitmatu ja teise ema on lihttööline, (endine) alkohoolik, lapse isa probleemne. Nojah, selle järgi peaksin justkui seda esimest ema tohutult austama. Paraku on just tema see, kes lapsega ei tegele, ei hooli tema tervisest, kuid on narruseni nõudlik ja kontrollifriik. On olnud hetki, kus olen tõsimeeli kaalunud lastekaitse poole pöördumist. Minusse suhtub üleolevalt.
Teine ema aga on väga hoolitsev ning väga viisakas, võiks isegi öelda tänulik ka minu vastu, sest ma võtan tihti tema last kaasa, kuhu nad ise minna ei saaks.
Mõlemad sõbrad on toredad teismelised ja head sõbrad mu lastele. Kuigi olgem ausad, ega ma saakski enam neid väga suunata – nad teevad oma valikud ise.
Siiski korra olen googeldanud, tollal kui mu 1 laps oli algklassides ning klassikaaslasele külla minnes sai aku tühjaks ja ma ei saanud last enam kätte. Siis otsisin klassikaaslase vanemate tel numbreid netist, mille käigus sain ka teada, mis ameteid vanemad peavad. Olid täitsa auväärsed ametid. Aga vot just seda last ma mingil hetkel ei lubanud koju kutsuda, sest suuvärk oli selline nagu voormehel. On siiani kõige probleemsem laps klassis.
Millised need mitteauväärsed ametid on?
Mõnikord, aga üldiselt mitte. Esiteks vahetab laps sõpru ja suurt mõju võib avaldada hoopis see, kellega ta kohtub nt koolimajas või trennis või kuskil mujal, aga kes meie kodus ei käi ja kellest laps eriti eri räägigi.
Teiseks näitab elu, et ilus kuvand Google´is ei pruugi üldse edastada tegelikku pilti. Vaatad netist – mõlemad vanemad rikkad, kenad, edukad, esindusfotodel lastel peos kollased tibupojad, ema-isa kummardumas nende kohale, kõigil lumivalged rõivad seljas ???? Järgmisel päeval loed lehest, et pereisa süüdistatakse perevägivallas ja pereema pettis MTÜs suurema summa raha välja. Samas mõne teise kohta võib netiotsing tuua välja igasugu imelikuna tunduvat infot, aga tegelikkuses tunnen neid inimesi juba aastakümneid läbi ja lõhki ning tean, et hoolivamaid ja korralikumaid annab otsida.
Endal oli kunagi väheke pikantne üllatusmoment, kui guugeldasin psühholoogi, kelle juurde plaan oli last viia, ning leidsin tolle vägagi napis rõivas pildid iha.ee-st. Minekuplaan jäi katki.
Ning kolmandaks ei ole lapsed oma vanemate kloonid. Laps on inimene oma mõtete, arvamuste ja iseloomuga. Ka täiesti tublidel ja korralikel vanematel võib olla kiuslik või manipuleeriv laps, keda ma oma tütre mängukaaslaseks ei taha. Ja vastupidi – vanemad on joodikud, ent nende laps, vastupidi, vihkab joomist ja on varakult otsustanud teha kõik, et sellest mülkast välja pääseda. Nii et kõik sõltub ikkagi inimese enda valikutest, ka laste puhul.
Muidu nõus, aga miks see psühholoog ei või oma töös hea olla?
Peab ütlema, et kellegi googeldamine ja andmebaasidest inimese kohta info nuhkimine on ebaseaduslik jälitustegevus ja kui see tegevus saab tõestatud, siis ootab proua Googeldaja-mammit ennast kriminaalkaristus.
Muidugi on selline ebaseaduslik jälitustegevus raskesti tõestatav, aga noh, eks need internetipetturid mõtlesid ju ka, et ega nemad vahele ei jää.
Igal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
Ei ole. Ebaseaduslik on tööandjal töltaja teadmata guugeldada. Aga eraisik oma tarbeks võib avalikku infot otsida.
Ja Karistusregister on täitsa avalik, päringud on lihtsalt tasulised.
Peab ütlema, et kellegi googeldamine ja andmebaasidest inimese kohta info nuhkimine on ebaseaduslik jälitustegevus ja kui see tegevus saab tõestatud, siis ootab proua Googeldaja-mammit ennast kriminaalkaristus.
Muidugi on selline ebaseaduslik jälitustegevus raskesti tõestatav, aga noh, eks need internetipetturid mõtlesid ju ka, et ega nemad vahele ei jää.
Igal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
Väga rumal jutt, kui ma kasutan avalikult kasutusel olevaid registreid (äriregister, kinnistusraamat, riigiteataja.ee kohtulahendid) või intenetti ülespandud infot – siis ei ole see keelatud ega karistatav.
Üürin kortereid välja sp. kontrollin üürnikku tausta, seda ütlen ka esimesel kohtumisel – eriti just vaatan seotud kohtulahendid üle.
Peab ütlema, et kellegi googeldamine ja andmebaasidest inimese kohta info nuhkimine on ebaseaduslik jälitustegevus ja kui see tegevus saab tõestatud, siis ootab proua Googeldaja-mammit ennast kriminaalkaristus.
Vahel kehtib tõesti see stampütlus, et räägi vähem, tundud targem. Ja antud juhul ei käi see mitte googeldajate kohta.
Ei ole kordagi.
Vanema lapse sõprade nimesid enamasti ei teagi ja nooremal on oma küla lapsed sõbrad. Googeldanud pole aga arvan, et normaalsed inimesed. Haiglane on kõigi tausta uurida.
Peab ütlema, et kellegi googeldamine ja andmebaasidest inimese kohta info nuhkimine on ebaseaduslik jälitustegevus ja kui see tegevus saab tõestatud, siis ootab proua Googeldaja-mammit ennast kriminaalkaristus.
Muidugi on selline ebaseaduslik jälitustegevus raskesti tõestatav, aga noh, eks need internetipetturid mõtlesid ju ka, et ega nemad vahele ei jää.
Igal juhul on Eestis olnud juhtumeid, kus taolise googeldamise ja nuhkimistegevuse eest on inimesi vastutusele võetud ja kui see juhtub, siis mingi oma pere ja lapse turvalisusest rääkimine teid ei päästa.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
Kust see info tulnud on, et kellegi nime googeldamine mingi jälitamine on? Kuidas googeldatav peaks üldse teadma, et teda just googeldatud on? Seda ju ei näe kusagilt. Andmebaasidest ehk jah päringu tegemiseks peab olema hea põhjus, aga niisama googel? Mida seal jälitada on, kui info on avalik?
Mul 4 nimekaimu, kui mu nimi googlesse panna, tuleb sealt ikka seinast seina infot, ma küll aru ei saa kuidas see Googeldajabilma mu sünnipäeva ja muid isikuandmeid teadmata saaks just minu kohta käiva info välja selekteerida. Kolme nimekaimuga elan ka samas linnas ja ühega väga sarnane isikukood (ametnikud on meid ka segi ajanud). Ja venelaste puhul veel segasem-neil ainult nimekaimude ongi ????
Googeldan ja uurin Riigiteatajast kohtulahendeid. Ma ei leia, et oleks suur nõudmine, et minu lapse sõbra pere oleks minuga sarnaste sotsiaalsete normidega st ei oleks kriminaalse taustaga isikud. Minu laps on mulle kõige tähtsam ja mingi kriminaali lapse hingeelu mind ei huvita.
Jesver…
Endal oli kunagi väheke pikantne üllatusmoment, kui guugeldasin psühholoogi, kelle juurde plaan oli last viia, ning leidsin tolle vägagi napis rõivas pildid iha.ee-st. Minekuplaan jäi katki. Ning kolmandaks ei ole lapsed oma vanemate kloonid. Laps on inimene oma mõtete, arvamuste ja iseloomuga. Ka täiesti tublidel ja korralikel vanematel võib olla kiuslik või manipuleeriv laps, keda ma oma tütre mängukaaslaseks ei taha. Ja vastupidi – vanemad on joodikud, ent nende laps, vastupidi, vihkab joomist ja on varakult otsustanud teha kõik, et sellest mülkast välja pääseda. Nii et kõik sõltub ikkagi inimese enda valikutest, ka laste puhul. Muidu nõus, aga miks see psühholoog ei või oma töös hea olla?
Arvasingi, et keegi kohe seda küsib 🙂 Mina end mingiks “paarisuhte spetsialistiks” nagu too psühholoog ennast kodulehel tutvustanud oli, üldse ei pea, ent siiski puudub mul vajadus üritada huvitavate piltide abil endale iha.ee keskkonnas meeleheitlikult paarilist leida. Ehk siis – käige minu sõnade, mitte tegude järgi. Tänan, ei.
Loomulikult googeldan, uurin naabritelt, otsin töökaaslaseid ja ekskolleege ning vestlen nendega. Käin lapse koolis/lasteaias kasvatajatega vestlemas ja teiste vanemate kohta maad kuulamas. Vajadusel läheksin ka nende akende ja uste taha pealt kuulama ja vaatama, mida nad teevad, kuidas elavad jne. jne. ga üldiselt poleseda vaja teha, sest ausad ja korralikud inimesed räägivad tavaliselt endast kõike juba niisamagi kohtudes ja tihti ka rohkem kui kuulda tahaks. Midagi pole teha see on nii inimlik leida endale kuulaja.
Kui see on nali, siis hea huumor, kui tegelikult nii teed, siis mine ravile
Kas uurite oma lapse sõprade vanemate tausta?
Jah, ikka. Mitte peensusteni, aga üldjoontes. Lihtsalt selleks, et siis teaksin seda last õigeimini kohelda.
Näiteks ühe mu lapse parim sõbranna oli 6-lapselisest perest, kus isa oli ootamatult õnnetuses invaliidiks jäänud, kaotanud tervise ja sissetuleku ning ema hooldada oli ka veel voodihaige vanaema. Loomulikult mul tõusis käsi seda tüdrukukest nähes iseenesest kohe suppi soojendama, pannkooke või kotlette tegema. Ja teatrisse viima jne. Ma ei teadnud ju, kas kodus ja kui palju ta üldse süüa saab iga päev. Kuna riideid kinkida oli imelik, siis võtsime lihtsalt teda ja mõnda ta õdedest ka mingile suvenädalale ja siis sai ikka mingit pluusi, kampsunit või ujumistrikood neile “laenatud” (muidugi spetsiaalselt salaja neile poest siis ostetud) ja pärast öeldud, et ah, jäta endale, sulle sobib nii hästi.
Samas mu pojal oli nooremates klassides sõbranna, kes oli suhteliselt jõukast perest ja kelle vanemad olid ka väga head võõrustajad. Temale ma ju ometi ei sööstnud moosisaia tegema ja kuivatatud õunu taskusse panema, kui ta laupäeval ainult pooltunniks läbi astus, et koertega mängida.
Suur osa oli ka selles, et kui ka 8-9 aastane ise sellest aru ei saa, siis mina sain ju asju korraldada nii, et kitsastest ja halvematest oludest lapsed kutsuti alati meile ka sisse. Kui tahtsid, tulid. Siis sai neid suunata sööma või sooja veega pesema või mida iganes vaja neile oli.
Mõne jõukama või tavatasemel perest lapsega võidi ka lihtsalt pargis kokku saada ja mängida.
Meil oli selline elupiirkond, et oli väga erinevatest peredest lapsi selles koolis ja selles piirkonas elamas.
Täiendan, olles nüüd lugenud eelmisi kommentaare. Lapsi, kelle vanemate seas on vargaid ja/või vange, kutsuksin ma külla või õigemini innustaksin oma last teda külla kutsuma, kui mu laps tahaks. Kas ma oma lapsi saadaksin neile külla, kahtlane. Aga laste kaela ma nende vanemate patte küll ei nuhtleks.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
Aawww. Niii nummi…. Tänu sellele, et sinusuguseid sinisilmi veel eksisteerib, on petturitel tööd kuhjaga ja tööpõld lai.
Pole mõtet õpetada keskkooli matemaatikat põhikooli ealisele…
Kas uurite oma lapse sõprade vanemate tausta?
Jah, ikka. Mitte peensusteni, aga üldjoontes. Lihtsalt selleks, et siis teaksin seda last õigeimini kohelda.
Näiteks ühe mu lapse parim sõbranna oli 6-lapselisest perest, kus isa oli ootamatult õnnetuses invaliidiks jäänud, kaotanud tervise ja sissetuleku ning ema hooldada oli ka veel voodihaige vanaema. Loomulikult mul tõusis käsi seda tüdrukukest nähes iseenesest kohe suppi soojendama, pannkooke või kotlette tegema. Ja teatrisse viima jne. Ma ei teadnud ju, kas kodus ja kui palju ta üldse süüa saab iga päev. Kuna riideid kinkida oli imelik, siis võtsime lihtsalt teda ja mõnda ta õdedest ka mingile suvenädalale ja siis sai ikka mingit pluusi, kampsunit või ujumistrikood neile “laenatud” (muidugi spetsiaalselt salaja neile poest siis ostetud) ja pärast öeldud, et ah, jäta endale, sulle sobib nii hästi.
Samas mu pojal oli nooremates klassides sõbranna, kes oli suhteliselt jõukast perest ja kelle vanemad olid ka väga head võõrustajad. Temale ma ju ometi ei sööstnud moosisaia tegema ja kuivatatud õunu taskusse panema, kui ta laupäeval ainult pooltunniks läbi astus, et koertega mängida.
Suur osa oli ka selles, et kui ka 8-9 aastane ise sellest aru ei saa, siis mina sain ju asju korraldada nii, et kitsastest ja halvematest oludest lapsed kutsuti alati meile ka sisse. Kui tahtsid, tulid. Siis sai neid suunata sööma või sooja veega pesema või mida iganes vaja neile oli.
Mõne jõukama või tavatasemel perest lapsega võidi ka lihtsalt pargis kokku saada ja mängida.
Meil oli selline elupiirkond, et oli väga erinevatest peredest lapsi selles koolis ja selles piirkonas elamas.
Täiendan, olles nüüd lugenud eelmisi kommentaare. Lapsi, kelle vanemate seas on vargaid ja/või vange, kutsuksin ma külla või õigemini innustaksin oma last teda külla kutsuma, kui mu laps tahaks. Kas ma oma lapsi saadaksin neile külla, kahtlane. Aga laste kaela ma nende vanemate patte küll ei nuhtleks.
Sa oled väga hea naine ja vägagi emalik. Minu austus!
Ma olen alati olnud arvamusel, et lapsi peaks kasvatama kõik koos – ühiselt. Ja tàpselt seda ma silmas pidasingi. Näiteks mina kasvasin üksikemaga ja ta ei olnud üldse hea ema, oma väärtushinnangud sain ma teistelt emadelt. Ja ma olen õnnelik selle üle.
Kas uurite oma lapse sõprade vanemate tausta?
Jah, ikka. Mitte peensusteni, aga üldjoontes. Lihtsalt selleks, et siis teaksin seda last õigeimini kohelda.
Näiteks ühe mu lapse parim sõbranna oli 6-lapselisest perest, kus isa oli ootamatult õnnetuses invaliidiks jäänud, kaotanud tervise ja sissetuleku ning ema hooldada oli ka veel voodihaige vanaema. Loomulikult mul tõusis käsi seda tüdrukukest nähes iseenesest kohe suppi soojendama, pannkooke või kotlette tegema. Ja teatrisse viima jne. Ma ei teadnud ju, kas kodus ja kui palju ta üldse süüa saab iga päev. Kuna riideid kinkida oli imelik, siis võtsime lihtsalt teda ja mõnda ta õdedest ka mingile suvenädalale ja siis sai ikka mingit pluusi, kampsunit või ujumistrikood neile “laenatud” (muidugi spetsiaalselt salaja neile poest siis ostetud) ja pärast öeldud, et ah, jäta endale, sulle sobib nii hästi.
Samas mu pojal oli nooremates klassides sõbranna, kes oli suhteliselt jõukast perest ja kelle vanemad olid ka väga head võõrustajad. Temale ma ju ometi ei sööstnud moosisaia tegema ja kuivatatud õunu taskusse panema, kui ta laupäeval ainult pooltunniks läbi astus, et koertega mängida.
Suur osa oli ka selles, et kui ka 8-9 aastane ise sellest aru ei saa, siis mina sain ju asju korraldada nii, et kitsastest ja halvematest oludest lapsed kutsuti alati meile ka sisse. Kui tahtsid, tulid. Siis sai neid suunata sööma või sooja veega pesema või mida iganes vaja neile oli.
Mõne jõukama või tavatasemel perest lapsega võidi ka lihtsalt pargis kokku saada ja mängida.
Meil oli selline elupiirkond, et oli väga erinevatest peredest lapsi selles koolis ja selles piirkonas elamas.
Täiendan, olles nüüd lugenud eelmisi kommentaare. Lapsi, kelle vanemate seas on vargaid ja/või vange, kutsuksin ma külla või õigemini innustaksin oma last teda külla kutsuma, kui mu laps tahaks. Kas ma oma lapsi saadaksin neile külla, kahtlane. Aga laste kaela ma nende vanemate patte küll ei nuhtleks.
Sa oled väga hea naine ja vägagi emalik. Minu austus!
Ma olen alati olnud arvamusel, et lapsi peaks kasvatama kõik koos – ühiselt. Ja tàpselt seda ma silmas pidasingi. Näiteks mina kasvasin üksikemaga ja ta ei olnud üldse hea ema, oma väärtushinnangud sain ma teistelt emadelt. Ja ma olen õnnelik selle üle.
Reaalne elu näitab kahjuks midagi muud. Petistel, kes petavad teistelt peredelt midagi välja, on ükskõik ligimese armastusest või petetute perede ja laste hingeelust ja üldse kellegi väärtushinnangutest.
Mina isiklikult ei googelda inimesi enda lõbuks. Sellel lihtsalt põhjusel, et ma ei soovi, et mind googeldataks. Mul pole midagi varjata ja ma ei soovi endale ka eelarvamusi. Lastel on enda valitud sõbrad ja mingeid pahandusi nendega pole olnud. Ega see taustakontroll ei taga, et kõik suhted turvalised on.
Aawww. Niii nummi…. Tänu sellele, et sinusuguseid sinisilmi veel eksisteerib, on petturitel tööd kuhjaga ja tööpõld lai.
Pole mõtet õpetada keskkooli matemaatikat põhikooli ealisele…
Selgita, palun, kuidas laste omavaheline suhtlemine saab ühe lapse petturist vanema tööpõldu laiendada?
Reaalne elu näitab kahjuks midagi muud. Petistel, kes petavad teistelt peredelt midagi välja, on ükskõik ligimese armastusest või petetute perede ja laste hingeelust ja üldse kellegi väärtushinnangutest.
Selgita, palun, kuidas hooletussejäetud lapse aitamine saab olla aitajalt millegi väljapetmine? Kas see laps pettis aitajalt välja peotäie kuivatatud õunu ja kampsuni või mida?
Kas uurite oma lapse sõprade vanemate tausta?
Jah, ikka. Mitte peensusteni, aga üldjoontes. Lihtsalt selleks, et siis teaksin seda last õigeimini kohelda.
Näiteks ühe mu lapse parim sõbranna oli 6-lapselisest perest, kus isa oli ootamatult õnnetuses invaliidiks jäänud, kaotanud tervise ja sissetuleku ning ema hooldada oli ka veel voodihaige vanaema. Loomulikult mul tõusis käsi seda tüdrukukest nähes iseenesest kohe suppi soojendama, pannkooke või kotlette tegema. Ja teatrisse viima jne. Ma ei teadnud ju, kas kodus ja kui palju ta üldse süüa saab iga päev. Kuna riideid kinkida oli imelik, siis võtsime lihtsalt teda ja mõnda ta õdedest ka mingile suvenädalale ja siis sai ikka mingit pluusi, kampsunit või ujumistrikood neile “laenatud” (muidugi spetsiaalselt salaja neile poest siis ostetud) ja pärast öeldud, et ah, jäta endale, sulle sobib nii hästi.
Samas mu pojal oli nooremates klassides sõbranna, kes oli suhteliselt jõukast perest ja kelle vanemad olid ka väga head võõrustajad. Temale ma ju ometi ei sööstnud moosisaia tegema ja kuivatatud õunu taskusse panema, kui ta laupäeval ainult pooltunniks läbi astus, et koertega mängida.
Suur osa oli ka selles, et kui ka 8-9 aastane ise sellest aru ei saa, siis mina sain ju asju korraldada nii, et kitsastest ja halvematest oludest lapsed kutsuti alati meile ka sisse. Kui tahtsid, tulid. Siis sai neid suunata sööma või sooja veega pesema või mida iganes vaja neile oli.
Mõne jõukama või tavatasemel perest lapsega võidi ka lihtsalt pargis kokku saada ja mängida.
Meil oli selline elupiirkond, et oli väga erinevatest peredest lapsi selles koolis ja selles piirkonas elamas.
Täiendan, olles nüüd lugenud eelmisi kommentaare. Lapsi, kelle vanemate seas on vargaid ja/või vange, kutsuksin ma külla või õigemini innustaksin oma last teda külla kutsuma, kui mu laps tahaks. Kas ma oma lapsi saadaksin neile külla, kahtlane. Aga laste kaela ma nende vanemate patte küll ei nuhtleks.
Sa oled väga hea naine ja vägagi emalik. Minu austus!
Ma olen alati olnud arvamusel, et lapsi peaks kasvatama kõik koos – ühiselt. Ja tàpselt seda ma silmas pidasingi. Näiteks mina kasvasin üksikemaga ja ta ei olnud üldse hea ema, oma väärtushinnangud sain ma teistelt emadelt. Ja ma olen õnnelik selle üle.
Reaalne elu näitab kahjuks midagi muud. Petistel, kes petavad teistelt peredelt midagi välja, on ükskõik ligimese armastusest või petetute perede ja laste hingeelust ja üldse kellegi väärtushinnangutest.
Ma ei tea, mis sopaga elu sind loopinud on, aga meie peres on kasvanud palju lapsi ja ära kasutatud pole meid kordagi, kuigi lastel on ka palju sõpru. Kui sa pead ärakasutaiseks seda, et mõni õbluke üheksa-aaastane suurest perest sättis ennast kaks korda meile loodetava lõunasöögi ajaks, siis meie jaoks polnud see ärakasutamine vaid õige tegu. Ega ma ennast paremini poleks tundnud kui oleks näljast kuskil kooli võimlemistunnis pikali visanud ja meid see kolm keedukartulit, praemuna, peotäis porgandisalatit ja üks kotlett vaesemaks ka ei tee.
