Teema: Kas väheteeniv mees on välistatud?

Kägu kirjutas:

Et Eestis on tasuta ainult 1 kõrgharidus

Ei ole. Lihtsalt sisseastumisest peab möödas olema kaks nominaalaega. Seejärel võid sisse astuda samal tasemel ja kandideerida tasuta kohale.

Igal aastal teatud ajal läheb lahti. Kõik kohad on kuulutusi täis: kes kirjutaks mu lõputööle ingliskeelse resümee? Appi! Ma maksan!
Johhaidii, kui sul on kõrgharidus, siis kirjuta ise oma resümee, või kuidas?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

1700 EUR kuus viieliikmelise pere peale on minu jaoks piisav, et suuta ka sääste koguda

mida hekki ma praegu lugesin

Ma pean lausa vabandama, tahtsin sulle plussi panna aga kogemata miinustasin. Sama reaktsioon – ulme! Ma kiikan praegu töövahetuse poole ja 1700 euri kuus on nii vähe, mis vähe, ja mul pole isegi lapsi mitte.

Kägu kirjutas:

Igal aastal teatud ajal läheb lahti. Kõik kohad on kuulutusi täis: kes kirjutaks mu lõputööle ingliskeelse resümee? Appi! Ma maksan!
Johhaidii, kui sul on kõrgharidus, siis kirjuta ise oma resümee, või kuidas?

See kõrgharidus ei pruugi ju olla inglise keele alal… Muidugi, resümee enda võiks ise kirjutada, aga selles, kui see võõrkeelde tõlkida palutakse, ei näe ma midagi imelikku. Kirjutasin oma ingliskeelse resümee küll ise, aga sellegipoolest palusin inglannast sõbrannal see üle vaadata. Lihtsalt meeldib, kui asi on korrektses keeles.

Pere rahakott peaks olema ühine, otsused ühiselt tehtud ja kodune tööjaotus mõlemale sobima. Peres 2 koolilast. Kahjuks päriselu on julm: mees teenib keskmist palka, millest vaid kolmandiku panustab pere eelarvesse ja kodustest töödest midagi ei suvatse teha, sest need kõik ju “naiste tööd” (igapäevased söögitegemised, koristamine, pesu pesemine-triikimine, laste õpetamine, kooliga suhtlemine ja lastevanemate koosolekutel-arenguvestlustel osalemine, sünnipäevade, tähtpäevade jms korraldamine, aga ka remondid, torulekked, ummistused jne jne) ning temaga tehtud kokkulepped ei pea, pidevalt on tühjad lubadused…. Huvitav küll, kuidas edasi sellises kaoses …

Kägu kirjutas:

Kui mees teenib vähemalt 600 eur neto, siis suudame kahe peale oma kolm last üles kasvatada (500 eur lastetoetust ju ka). Kui minu mees hakkas arutlema, et peaks mingi lisateenistuse veel leidma, vetostasin selle idee. Minul ei ole lõputult raha vaja. 1700 EUR kuus viieliikmelise pere peale on minu jaoks piisav, et suuta ka sääste koguda ja ma ei näe rohkemaks vajadust, pigem ma väärtustan aega ja liikumisvabadust, mida mõni väiksema palgaga töö lubab.

PÄRISELT!? Lapsed on sinuga samal arvamusel??? elamine on kui suur?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Et Eestis on tasuta ainult 1 kõrgharidus

Ei ole. Lihtsalt sisseastumisest peab möödas olema kaks nominaalaega. Seejärel võid sisse astuda samal tasemel ja kandideerida tasuta kohale.

Tegelikult küll. Mõtlesin pigem sisseastuja seisukohast, et tal ei ole mõttekam lõpetada eriala, mis talle ei meeldi, et siis oodata, millal uuesti sisse astuda. See on ju palju ajakulukam. 18aastane ei tea enamasti üldse, mida õppida tahab ja usaldab liiga palju sõpru ja vanemaid. Otsuse peab tegema ju siiski ise.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Aga muidugi peaks tahtma abielus olla haritud mehega, veel võib tahta abielus olla targa mehega, või hea mehega vms. Haritu sünonüüm ei ole tark, ja vastupidi ka mitte. Sa rõhusid hirmsasti selle paberi peale, ma sellepärast. Et tarkus pole ikka päris tarkus, kui paberit taskus pole, olgu või kassikooli oma? (Võtsid 40-aastaselt ikka ülikooli veel ette. Milleks? ma küsiksin. Mingi eriala hakkas süvitsi huvitama?)

Ma arvan, et pigem sinnakanti, et kui vaimsed võimed võtavad ja ülikooli juba on astutud, siis selle poolelijätmine on pisut nagu näitaja, et pole püsivust, enesedistsipliini – selliseid asju. See on ju teatud mõttes ohumärk, et nii võid saada endale meheks tegelase, kes suure hurraaga lammutab näiteks vana vetsupoti välja ja siis ei viitsi aastaid uut asemele panna, terve pere käib õues põõsa taga.

Tegelikult võiks ju ka nii öelda, et kui inimene teab, et ei taha sel erialal tööle hakata, siis on eriala iga hinna eest lõpetamine või katkestamisega venitamine just iseseisvuse ja otsustusvõime puudumine. Inimene kardab, et mida teised küll arvavad, peavad luuseriks või usub tõsimeeli, et igasugune paber on tähtis. Enesedistsipliin ei ole lolli ja kasutu asja hambad verel ärategemine, vaid just kiire ümberplaneerimine, kui tekib vajadus. Ütleks, et palju rohkem enesedistsipliini on inimesel, kes teab, et ta ei taha hakata nt elektroonikuna tööle või pea ikka füüsikat teadlase tasemel ei jaga ja õpetajaametit pidada ei taha, siis vahetab eriala või katkestab õpingud ja õpib midagi muud hiljem, kui sellisel, kes paberi pärast eriala lõpetab ja näiteks müüjaks või koristajaks tööle läheb, sest ala on talle vastumeelne.

Ülikooli iga hinna eest lõpetamine on natuke nõukaaegne mentaliteet. Kui ise ülikooli läksin, siis just vanad mehed rääkisid, et ainult luuserid võtavad akadeemilist puhkust või katkestavad õpingud. Nad ei tulnud selle pealegi, et tänapäeval on võimalusi rohkem. Vanasti oli tõesti nii, et ülikooli oli võimalus astuda ainult väga vähestel, erialasid oli vähe ja meeste jaoks oli ülikooli sissesaamine asi, millest kümne küünega kinni hoida, et sõjaväkke minema ei peaks. Praegu võib igaüks riigieksamid uuesti teha, kandideerida alal, kus eksamitulemused polegi nii olulised, õppida välismaal, valida väga suure arvu erialade vahel, enne töötada, välismaal vabatahtlik olla, ringi reisida. Ülikooli võib minna ka töö kõrvalt, et pea sugugi olema “vaene üliõpilane”, mis paljude puhul segab keskendumisvõimet – samas toas koos elamine, õppimine, magamine, odav toit, pidev rahapuudus, selle pärast muretsemine jne. Võib õppida ka kaugõppevormis või kutsekoolides. Et Eestis on tasuta ainult 1 kõrgharidus ja paljudes Euroopa riikides ei saagi õppida, kui sul on juba Eesti kõrgharidus, siis on ju palju parem oodata ja valida asjalikult, mitte lõpetamisega kiirustada. Kusjuures, aasta Eesti ülikoolis õppimist annab ikkagi ettekujutluse ülikoolist ja nii mõnegi välisülikooli puhul on see hoopis eelduseks, et sul oleks aasta läbitud.

vanas eas siiski pea enam ei võta. pehmetest aladest muidugi saab läbi, aga matemaatika, füüsika, keemia… väga raske. vanemas eas ülikooli minemine on mingi keskeakriisi tunnus. suurem osa ei hakka õpitud erialal nagunii tegutsema. eesti tasuta hariduse fenomen, ei midagi muud.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Jah, ülikoolid on lollidele ning “tegijad” löövad elus kasvõi põhiharidusega läbi…tundub, et tegelikult king pigistab ikka rohkem neil, kel kool pooleli jäänud. Eks kõrgharidusel ja kõrgharidusel on ikka vahe sees. Vaevalt et keegi sooviks lõpetamata kooliga arsti või kirurgi juurde minna vms

Ikka võiks ju keskharidusega kirurgi juurde minna, sest siit teemast saab ju lugeda, et kõikidel neil ilma hariduseta meestel on KULDSED KÄED! Ma tsiteerida ei viitsi, aga neid kuldseid käsi on siin ikka hulgim, ja millegipärast just nendel ilma hariduseta meestel.

Järjekordne tobu, kes ei ole võimeline vahet tegema, et on ameteid, kus lähebki vaja ainult käsi ja pead minimaalselt ja on ameteid, kus läheb vaja käsi ning pead. Kirurgi amet kuulub muuseas sinna viimaste hulka. Kui nüüd võrrelda kumbasid ameteid on maailmas rohkem, siis kindlasti neid esimesi, kus pead nii väga palju vaja ei lähe. Näha on, et mõnel on haridust tõendav dokument, aga IQ on sellele vaatamata kesine. Ja just need on need kõige hullemad, kelle puhul dokument justkui tõestaks, et inimesel on pea, mida tal de facto ei ole.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mind on eluaeg kasvatatud nii, et igaüks peab elus ikka ise hakkama saama. Mul on hea haridus, töökoht, palk, ei vaja meest majanduslikus mõttes.
Mu jaoks mehe palganumber üsna ükskõik.
Intelligentsi-, haridus- ja haritustase on mu jaoks aga olulised, neis latti alla ei laseks. Samuti peab mees niipalju ikkagi teenima, et ise on iseseisev ja tuleb endaga toime.
Nii et näiteks õpetaja või õppejõuna töötav mees oleks igati OK, olgu ta sissetulek mis iganes.
Eelmine elukaaslane teeniski 3x vähem palka kui mina, töötas TÜ-s.
Lahku läksime muudel põhjustel.

Miks intelligentsus ja haridustase olulised on, kui need ei pea tagama korralikku sissetulekut? Kas hariduse eesmärk polegi siis enesele tagada võimalikult hea sissetulek?

Ei ????

Kui see nii oleks, siis poleks ei filolooge ega õpetajaid. Oleksid ainult piiratud kogustes lendurite, hambaarstide, aju-, vähi- ja südamekirurgide, juura, müügitöö ja finantsjuhtimise teaduskonnad ja kogu moos. Kõik need muud teaduskonnad alates meditsiiniõendusest, geograafiast ja matemaatikast kuni loomakasvatuse ja maalikunstini võiks siis rahumeeli kinni panna, kui inimesed valiksid eriala ainult palganumbri järgi.

Püha müristus. Kas nii kitsa silmaringiga inimesel on tõesti kõrgharidus? See, et meie süsteemis hoiavad poliitikud teadlikult õpetajate palga madala, ei tähenda ühestki otsast, et õpetajad ja filoloogid pole globaalses mõttes hästi tasustatavad ametikohad. Teisest küljest oleks kooli sellisel juhul õpetajate tung, kui inimestele oleks tähtis ainult haridus ja sissetulek mitte. Meie riigis on vastupidi aastaid juba õpetajatest pidev puudus, eriti noortest õpetajatest. Mõtlete te ikka peaga või millega?

Kägu kirjutas:

Püha müristus. Kas nii kitsa silmaringiga inimesel on tõesti kõrgharidus? See, et meie süsteemis hoiavad poliitikud teadlikult õpetajate palga madala, ei tähenda ühestki otsast, et õpetajad ja filoloogid pole globaalses mõttes hästi tasustatavad ametikohad. Teisest küljest oleks kooli sellisel juhul õpetajate tung, kui inimestele oleks tähtis ainult haridus ja sissetulek mitte. Meie riigis on vastupidi aastaid juba õpetajatest pidev puudus, eriti noortest õpetajatest. Mõtlete te ikka peaga või millega?

räägi millises maailma riigis on õpetajatel väga hea palk? maailmas on 194 riiki.
õpetaja amet ongi olemuselt lihtne amet. ainuke vajalik oskus on panna lapsed kuulama ja tegema seda mida õpetaja käsib teha ja loomulikult suur stressitaluvus. õpetajaks samuti õpitakse. õpid ameti selgeks ja oled õpetaja. õpetad aastast aastasse sama õppekava. rutiin ja lihtne töö.

mis eri palka soovite? tõstame selleks makse?

Vabandust, aga sa räägid enesele vastu. Kui see amet nõuab ülisuurt stressitaluvust, siis kuidas see amet lihtne on?
Kui õpetaja amet oleks lihtne ja rutiinne, siis minu loogika ütleb, et riigi poolt õpetajatele kehtestatud kõrghariduse nõue on kaugelt ülehinnatud. Milleks lihtsa ameti saamisel aastaid koolipingis nühkida. Lihtsas ametis saab ju tegelikult vabalt olla ka ilma kõrghariduseta. Nõuka ajal oli meil muuseas üksjagu ilma kõrghariduseta õpetajaid, olin isegi üks neist, kes õpetas ühes koolis inglise keelt, ilma et mul oleks olnud kõrgharidust, lihtsalt keel oli suus. Ehk siis sinu loogika kohaselt pole õpetajaks õppimiseks küll haridust vaja, nagu siin mõni püüab väita.
Siin nt link õpetajate aastapalkadest Londonis : https://getintoteaching.education.gov.uk/funding-and-salary/teacher-salaries

miinustage sajaga, aga eesti riik on liiga palju kasutuid kõrgharidusega naisi endale kaela koolitanud. see on tekitanud absurdse palgasoovi, tohutu rahulolematuse ja riigil ei ole võimekust seda täita. kõik tahaks saada head palka, aga töökohti selleks pole. nagu näha siis ei soovi kõrgharitud naised tegeleda ettevõtlusega, luua midagi ise, riskida, vaid soovitakse pehmeid, lihtsaid töökohti nagu õpetaja, poemüüja jpt ametid. aga kahjuks, kui te oleksite ise ettevõtja, näiteks teil on väike poeke, siis ega ju müüjale ei suuda maksta tuhande eurost palka pihku. sellest ei taha jälle keegi arusaada, sest ma ju õppisin ülikoolis, mul on kraad. kahjuks eesti riik toodab hakkliha masinaga neid kõrgharituid juurde ja rahulolematus süveneb.

muidugi meest on ka raske leida, sest mehed ei pea kõrgharidust vajalikuks, saadakse ilma hakkama. seee tekitab teistpidi absurdse olukorra kus ülekoolitanud naisterahvas, kes teenib miinimumpalka, on uhkusest lolliks keeranud, kuigi olemuselt on ta täpselt samasse klassi kui on keskharidusega mees.

Intelligentne inimene näeb siiski laiemat pilti kui sinu poolt pakutu stiilis hakake midagi tootma. Tootmine eeldab, et toodetel on tarbijad. Kui sa ei suuda näha seda, et terve arenenud maailm vaevleb juba ammu tarbimishulluses, mille nimel ollakse nõus praktiliselt kogu looduse hävitamisega, siis pole sul endal intelligentsust ollagi. Tarbimise ehk tootmise nimel hävitatakse massiliselt metsi, muuhulgas ka Eestis, riskitakse kliima kiire soojenemisega, mille tõttu arktilistel aladel jää sulab ja suurt osa maismaast ähvardab üleujutamine, mürgitatakse põllumajandussaadusi, nii et faunat ähvardab kadu… Ja selline inimene räägib intelligentsusest. Loe teadlaste prognoose maakera peatselt ees ootavast katastroofist ja siis räägime intelligentsi teemal edasi.

aga mille eest siis palka soovid? küsimus on selles, kuidas saada palju palka. palk tuleb alati kellegi arvelt, keegi annab oma raha sulle ehk teenimine on kunst kuidas teistelt nende raha endale saada. nii palju peaksid ikka biiti jagama?

kui sa midagi ei tooda, siis pole nagu võimalik seda raha endale nö vahetada. aga maksudena ei saa lõputult raha võtta, raha saab otsa.

kui tuleb katastroof, siis osad inimesed surevad ära. need kes jäävad ellu, nemad elavad edasi, aga kuidagi peavad ka nemad palka teenima. eks nad siis mõtlevad midagi välja.

Kägu kirjutas:

kus ametis pole suurt stressitaluvust?

Enamustes pole ju.. või kui on, siis on see kunstlikult tekitatud, nimetagem seda organiseerimata tegevuseks või korralageduseks. Mis näitab, et aste (või mitu astet) sinust ülevamal pool, ei saada oma töökohustustega hakkama.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Jah, ülikoolid on lollidele ning “tegijad” löövad elus kasvõi põhiharidusega läbi…tundub, et tegelikult king pigistab ikka rohkem neil, kel kool pooleli jäänud. Eks kõrgharidusel ja kõrgharidusel on ikka vahe sees. Vaevalt et keegi sooviks lõpetamata kooliga arsti või kirurgi juurde minna vms

Ikka võiks ju keskharidusega kirurgi juurde minna, sest siit teemast saab ju lugeda, et kõikidel neil ilma hariduseta meestel on KULDSED KÄED! Ma tsiteerida ei viitsi, aga neid kuldseid käsi on siin ikka hulgim, ja millegipärast just nendel ilma hariduseta meestel.

Siinsed kõrgharitud, (kelle hulka mina ka kuulun) ei tee vahet, mis on eriala ja mis on kõrgharidus. Pole olemas ühtki ainult keskharidusega spetsialisti, olgu ta arst või juuksur. Need mõlemad on erialad. Samamoodi sa ei lase juukseid lõigata või autot remontida kõrgharitud arstil, paljalt sellepärast, et ta on kõrgharitud.

Meie haridussüsteemis nimetatakse seda taset, milleni arste koolitatakse, kõrghariduseks. Arsti elukutse on äärmiselt keeruline ja väga vastutusrikas, sellepärast peab kaua ja palju õppima ning praktiseerima. Sellepärast see “kõrg”. On hea, kui arstil on seejuures ka vähemalt gümnaasiumitasemel silmaring, aga kui ei ole, siis see ei takista tal arstiks saamast ega arst olemast. Tegelikult on arsti kutse keeruline käsitöölise kutse, mille omandamiseks peab olema teatud IQ tase, kuid see on igal spetsialiseeritud alal nii, et päris väheste vaimsete võimetega isik seda omandada ei saa.

Autoremontijaid, juuksureid, elektrikke, ehitajaid ja teisi spetsialiste ei koolitata tasemel, mida nimetatakse kõrghariduseks. Aga see sõltub, eks ole, on olemas ka kõrgharitud ehitajaid, keda kutsutakse arhitektideks või insenerideks.

Kõrgharidus on üldjuhul eeldus selleks, et inimene midagi oma teadmiste põhjal looks. Kes seda ei tee, selle väljaõpet ei saa nimetada kõrghariduseks, isegi kui see formaalselt seda on. Ei ole vähe arste, kes ei hiilga sugugi silmaringi ega üldise tarkusega. TA on vaid omandanud oma käsitööoskuse.

Nii et on õigem öelda, et me ei lähe arsti juurde, kes pole arstikutset omandanud. Kõrgharidus iseenesest on täiesti teine asi.

Ja kõik, kellel on see kõrgharidus, saavad minust praegu kenasti aru 🙂