Teema: Kas väheteeniv mees on välistatud?

Kägu kirjutas:

See kõrgharidus ei pruugi ju olla inglise keele alal…

Kas ingliskeelse resümee kirjutamine nõuab kõrgharidust inglise keele alal? Esimest korda kuulen. Ei nõua, selleks on vaja vaid inglise keelt osata. Muidugi on tark lasta see emakeelerääkijal üle kontrollida, seda sa tegid mõistlikult.
Aga nagu ütled, kirjutasid ikka ise. Kui kõrgharitud inimene ei valda üldist ühiskeelt või kas või üht teist keelt nii palju, et saaks hakkamagi, siis mis kõrgharidusest me räägime.

Kägu kirjutas:

pehmeid, lihtsaid töökohti nagu õpetaja, poemüüja jpt ametid.

Ahh???
Misasja siit küll kõik lugeda saab. 😀

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

pehmeid, lihtsaid töökohti nagu õpetaja, poemüüja jpt ametid.

Ahh???
Misasja siit küll kõik lugeda saab. ????

Tegelikult tsiteeritud kägu ütles ju kõik õigesti. Naised valivadki tihti turvalised erialad, kus on stabiilne töö (peaasi, et midagi ei muutuks) ja kindel töökoht, samas on ette teada, et suur palgatõusu ootus on olematu ja karjäärivõimalused väikesed. Ootus on see, et kui ülikoolist oma õpetaja kraadiga tulen, siis riik garanteerib töökoha ja edasi saan teiste kolleegidega rääkida sellest, et õpetaja elukutse väärtustamiseks oleks vaja ikka rohkem palka maksta.
Naised valivad ka mugavaid ameteid. Õpetaja elukutse on mõnus tubane töö. Praeguse ilmaga õues kusagil ehitusplatsil tööd teha või hommikul kell 5 prügikoristusringile startimine ei ole arusaadavalt see, mis naist tõmbab ja selle mõnusa töökeskkonna nimel on ta nõus leppima ka madalama palgaga.

Tegelikult muidugi on tööturg natuke teistsugune kui feministid seda kirjeldavad. Palgalõhe ei ole selline sirgjooneline nähtus, et mehed teenivad rohkem kui naised. Tööturg näeb pigem välja nagu hamburger – ülemine kiht on enamjaolt ettevõtlikud, karjäärihimulised ja ambitsioonikad meesterahvad, vähem naisi. Keskmise osa moodustavad valdavalt naised – see on keskmise palga ümber tasustatud “pehmed” erialad, nagu eespool tsiteeritud. Kontoritöö, õpetajad jne. Ja päris madalapalgalise lihttöö peale on jälle suur osa mehi, kes pole elus suguvendade kombel läbi löönud.

Teemaalgataja küsimusele vastates: paarisuhe/abielu peab mõlemale poolele midagi meeldivat pakkuma. Kui teise inimesega koos tekib tunne, et temaga koos on parem kui üksi, siis ongi kõik korras.

Kui vaene mees suudab raha asemel seevastu pakkuda oma naisele midagi muud, mida naine hinnata oskab, siis on kõik kena. Meil on olnud nii, et perioodidel, mil mees pole tööl käinud, mina aga küll, on mees võtnud koduse majapidamise ja lapsed oma õlule. Tulen õhtul töölt koju, soe söök laual, lapsed hoitud-tegeletud ja rõõmsad, no mida mul ette heita on? Praegusel eluperioodil on kujunenud jällegi vastupidiseks- hetkel käib mees tööl ja teenib rohkem kui mina, ise töötan poole kohaga, kodukontoris.

Paraku kipub elus tihtipeale olema nii, et mees kes on väga vaene (st tõesti vaene, mitte harilik kontoritöötaja), ei kipu hiilgama ka kodus suure hoolivuse ega töökusega. Selline mees magab tihti poole päevani voodis, siis läheb poodi viina järele. Naine tuleb õhtul töölt koju ja hakkab perele süüa valmistama, päev otsa kodus vedelenud mees on siruli teleka ees, õlu käes. Sihukest olukorda mina normaalseks ei pea.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Jah, ülikoolid on lollidele ning “tegijad” löövad elus kasvõi põhiharidusega läbi…tundub, et tegelikult king pigistab ikka rohkem neil, kel kool pooleli jäänud. Eks kõrgharidusel ja kõrgharidusel on ikka vahe sees. Vaevalt et keegi sooviks lõpetamata kooliga arsti või kirurgi juurde minna vms

Ikka võiks ju keskharidusega kirurgi juurde minna, sest siit teemast saab ju lugeda, et kõikidel neil ilma hariduseta meestel on KULDSED KÄED! Ma tsiteerida ei viitsi, aga neid kuldseid käsi on siin ikka hulgim, ja millegipärast just nendel ilma hariduseta meestel.

Siinsed kõrgharitud, (kelle hulka mina ka kuulun) ei tee vahet, mis on eriala ja mis on kõrgharidus. Pole olemas ühtki ainult keskharidusega spetsialisti, olgu ta arst või juuksur. Need mõlemad on erialad. Samamoodi sa ei lase juukseid lõigata või autot remontida kõrgharitud arstil, paljalt sellepärast, et ta on kõrgharitud.

Meie haridussüsteemis nimetatakse seda taset, milleni arste koolitatakse, kõrghariduseks. Arsti elukutse on äärmiselt keeruline ja väga vastutusrikas, sellepärast peab kaua ja palju õppima ning praktiseerima. Sellepärast see “kõrg”. On hea, kui arstil on seejuures ka vähemalt gümnaasiumitasemel silmaring, aga kui ei ole, siis see ei takista tal arstiks saamast ega arst olemast. Tegelikult on arsti kutse keeruline käsitöölise kutse, mille omandamiseks peab olema teatud IQ tase, kuid see on igal spetsialiseeritud alal nii, et päris väheste vaimsete võimetega isik seda omandada ei saa.

Autoremontijaid, juuksureid, elektrikke, ehitajaid ja teisi spetsialiste ei koolitata tasemel, mida nimetatakse kõrghariduseks. Aga see sõltub, eks ole, on olemas ka kõrgharitud ehitajaid, keda kutsutakse arhitektideks või insenerideks.

Kõrgharidus on üldjuhul eeldus selleks, et inimene midagi oma teadmiste põhjal looks. Kes seda ei tee, selle väljaõpet ei saa nimetada kõrghariduseks, isegi kui see formaalselt seda on. Ei ole vähe arste, kes ei hiilga sugugi silmaringi ega üldise tarkusega. TA on vaid omandanud oma käsitööoskuse.

Nii et on õigem öelda, et me ei lähe arsti juurde, kes pole arstikutset omandanud. Kõrgharidus iseenesest on täiesti teine asi.

Ja kõik, kellel on see kõrgharidus, saavad minust praegu kenasti aru ????

Irw, keegi soss-sepp, kellel endal on haridusmõisted peas segamine nagu puder ja kapsad, leiutab siin isiklikku kõrghariduse definitsiooni. Aga huvi pärast küsiksin, milliseid olulisi väärtusi loovad filosoofiadoktorid, kellel on üldjuhul ka keskmisest märkimisväärselt kõrgemad IQ-d. Äkki neid polegi õige nimetada kõrgharituteks, irw?

Kägu kirjutas:

See ON väga vähe! Me oleme mehega kahekesti ja teenime kokku üle 3000.- Ma ei kujuta ette, mis elukvaliteet saab sul olla 1700.- eest kuus 5 pereliikme peale :O
Niiet mina ei suudaks küll madalapalgalise mehega vireleda läbi elu. Partnerid peavad olema võrdselt heal järel. Poes sendiveeretamine ei tee kedagi õnnelikuks.

Teil laene/üüre ja liisinguid pole?

Samas ega elus kunagi ei tea ju, mis tulevik toob. Olin mina ykskord tootu immigrant, ja tema teenis raha meie molema eest. Nyyd on vastupidine olukord, mina olen leivateenija ja temal raske tood leida ( siin on majandussurutis hetkel). Loppeks peaks ju olema yhine eesmark, ja yhine rahakott, milleks muidu jahmerdada?