Teema: Kas vaikida igavesti või

Kas see litsakas sõbranna üldse õiget isa teab?

Palun ära tee seda, tahad lihtsalt olla ka see üks “mina tean…., soovin vaid head” isikutest. Usu mind, see laps on tajunud kogu elu, et midagi on valesti.

Mina olen see laps, kellele sinusugune “heasoovija” saladuse usaldas.

Kahju, et siis seda igaühel oma advokaat mentaliteeti polnud, oleks rikkaks saanud.

Miks on vaja sellist taaka sõbrannale peale panna? Keerasid käki kokku, hoia oma suu kinni ning kannata ja ela selle teadmisega, mida sa korda oled saatnud. Mina ka ei tahaks niisuguse alatu inimese sõprust, eriti kuna olen suure õiglustundega. Täiesti süüdimatu inimene, küsib veel elatisraha võõra mehe lapse eest. Kahju kõigist osapooltest, kes sellisesse olukorda kisti kellegi egoistlikel eesmärkidel.

Kui palju sel lapsel peale lahutust isa oli? Aga huvitav käik selle naise poolt siiski, et mitte isegi lahutuse ajal mitte öelda. Raha pärast? Või oli mees lapsele ikka nii hea isa?

#4150331:

Räägiks. Ainuüksi terviseprobleemide pärast oleks vaja teada oma bioloogilisi vanemaid.

Ainus mölakas on muidugi ema.

Missuguste terviseprobleemide? Kas siin Perekoolis leidub ühteainumastki kägu, kes saaks öelda, et tema bioloogiliste vanemate terviseandmed aitasid temal endal oma tervise osas kuidagi midagi olulist teada saada või paremaks muuta?

Ameerika seriaalid kubisevad sellistest ülidramaatilistest juhtumitest, kus lapse elu on ohus ja ainus, mis teda päästa suudaks, on bioloogilise vanema rakk või elund, kuid üllatuslikult selgub, et laps on lapsendatud või pole biol. isa oma, ja nüüd tuleb vaese lapsukese elu päästmiseks kiirkorras üles otsida see nn “papa”. Päriselus on sihukesed ekstreemsituatsioonid üliharuldased.

Enamik olemasolevaid geneetilisi haigusi ei avaldu mitte kunagi. Ehkki sa võid pärilikult olla selle haiguse kandja. Ja isegi see, kui geneetik sulle teatab, et oled selle või tolle haiguse kandja ja sinu lapsed võivad ka saada selle haiguse, ei muuda see vähemalt praegu veel tegelikkuses midagi. Sest see tõenäosus pole praktiliselt kunagi 100%, vaid ikka kõvasti vähem, näiteks 10%. Ehk siis, suurema tõenäosusega sünnivad su lapsed ikkagi tervetena. Enamik vanemaid ei teagi, et nad kannavad geenides mingit sündroomi, ega saagi teada. Alles haige lapse sündides hakatakse uurima – ja siis pole enam nagunii midagi teha.

#4150682:

Või saada anonüümne kiri.

Ja alla kirjuta “Hiasoovia”. Sest oma nime ja näo alt teiste inimeste elu pekki keerata sa ju ei julgeks, täpselt selliste inimeste moodi (muidugi, algupärane “keeraja” oli see litsakas sõbranna ise, kes oma tegu tunnistada ei julge).

20a oled saanud vait olla ja nüüd enam ei suuda?

#4150237:

…kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Sind hakkas korraga piinama, et laps on mehe vara pärija? Küll see kadedus on ikka kole asi.

Kui see sõbranna on nii litsakas, et magas mitme mehega korraga (pidas armukest, ega ta siis oma mehega seksimata olnud), siis ei tea ta ise ka, kes selle lapse isa tegelikult on. Sina pea oma sutukene ilusti koomal, pole sinu asi surkida.

#4150237:

Mõtlen nüüd kuna usaldamine ei maksa midagi ja valetamine on endiselt kultuurne tegevus, kas peaks mehele ennem surma selle loo ära rääkima. Mehele on ta ainuke laps, tänaseks 19+

Miks sina seda välja rääkima peaks?  Või lõid omal ajal sõbrannalt selle maamehe üle ja nüüd loodad pärandust ainult endale saada?

Lapse ema on elus või kes teist ära suremas on?

#4151452:

Huvitav, et nii paljud valetamist toetavad. Kui ausus annab sulle hingerahu, siis nii on.

Kuskohas, oo Kõrgema Moraaliga Olend, näed sa siin teemas valetamist, kui teemaalgataja ei lähe edasi rääkima midagi, mida talle saladuskatte all on usaldatud? Valetab ja vassib see litsakas sõbranna, jah, igal juhul. Tema selle supi keetis, söögu ka ise. Kui teemaalgatajalt oleks see maamees tulnud ja nõudnud “ütle nüüd, kas mu naine on sulle rääkinud, kes lapse isa on!?” ja teemaalgataja salgab ja näkku valetab mehele, et ei tema tea midagi- siis oleks jah, valetanud. Muul juhul?

Teemaalgataja võib siis sõbrannat survestada, et mehel on õigus teada, aga mingit valgustajat mängida teise pere ülimalt intiimsetes siseasjades… maitsetu ninatoppimine.

Vastik lugeda lausa, kuidas sellist võõra lapse pähe määrimist saladuses soovitatakse hoida.

Tuleb rääkida ja siis las see sõbranna helbib ise oma suppi. Lapsel ja “isal” on õigus teada.

#4151520:

Mina ei räägiks, sest see pole minu asi.

Aga üldiselt on tänapäeval üsna suur võimalus, et see tuleb välja. Paljud teevad lihtsalt huvi pärast geeniteste (23andme.com, ancestry.com näiteks pakuvad) ja sealt on bioloogilised sugulased ilusasti näha – isegi kui vanemad ei tee testi, siis õed-vennad, nõbud vms võivad ikka teha ja kui selgub, et näit. isapoolse nõbuga sugulust pole või on suur sugulus kellegi võhivõõraga. Ja lisaks areneb personaalmeditsiin päris kiiresti, ma ei imestaks, kui u 10 aasta pärast on igaühel täpselt teada tema pärilikud riskid, so. ka sedakaudu võib see selguda.

Ei tee ju paljud midagi. Kust selline info?

Ehh, arvestades, et ka mina tean päris lähedalt naist, kes ootab oma armukese last (aga laps läheb muidugi nn oma mehe lapsena “kirja”), oleks viimane aeg teha sünnitusmajas DNA testid pm kohustuslikuks. Praegu vaadatakse isa, kes seda teha tahab nagu mingit meremõrtsukat – mismõttes sa ei usalda oma naist – aga tegelikult on kahjuks päris suur hulk naisi lihtsalt väga vastikud valetajad.

Mees võib nn võõrast last kasvatada nagu enda oma, ja väga tihti teebki seda, aga tal on õigus teada.

Olen ise ka sellist pihtimust kuulanud, et laps pole selle mehe oma, kes on sünnitunnistusele märgitud. Tegelik isa pidi olema hoopis “petetud isa” vend. Ei osanudki suurt miskit kosta. Mina ei hakanud surkima ja teadustama, kuna tegemist oli inimesega, kellega puutusin kokku vaid ühel oma eluetapil ning seda “petetud isa” ja ka last pole ma kordagi näinud.