Keeruline olukord. Mõtlen, et kuidas saab üks naine olla rahulik, rõõmus ja elada igapäevast elu, kui ta on sellise tüki teinud? See painab ja piinab ju, lisaks hirm, et välja tuleb. Ja panna oma abikaasa vastu tema tahmist sundeisu, et tal pole õigust otsustada, kas tema soovib sellist elu ja inimesi enda juurde ja loobub oma lastest petise nimel. Ka temal oleks võinud olla muid võimalusi, kui teda poleks nii suur planeeritud pettuse sisse mässitud. Kuna seda olukorda saan muuta selle peasüüdlane, mitte meie, siis ma loodan, et selle eest, ta ta on nii teise inimese eluga mänginud – ON TA OLNUD IDEAALNE NAINE PEALE SEDA PETMIST. iDEAALNE PARTNER, kes teeb nii palju ise kodus, kui tema võimuses on, eriti lapsega asjad, söögid, kodu korrashoid, et tema panus oleks väga võimas. Lisaks mitte mingit ingumist ega virinat ega mossis nägusid. Ühesõnaga, nagu mees, kes on petnud ja peaks nüüd naist kätel kandma, peaks seda nüüd olema teinud TEMA. Et mehel oleks võimalikult hea elu olnud.
Kui ma tuttavana aga teaksin, et seda ei ole nii olnud, siis vist räägiksingi.