Teema: Kas vajan psühhiaatrit?

RE: Kas vajan psühhiaatrit?

me räägime tööl just sama asja. mina ja mu kolleegid, käime koguaeg söömas, kui võimalik on. kui võimalik pole, siis ei söö, kui tööd palju. aga kui aega on ja tööd vähem, siis käime aga sööklas, ostame jäätist, shokolaadi, kooke.
tööl on kõht koguaeg tühi. süüa kõlbab kõik. tihti võtamegi tööle kaasa sööke, mida kodus nagu ei sööks. tööl saab kõik ära söödud.
kodus sellist söömist pole kellegil. kodus ei tule nagu söömine meeldegi.

RE: Kas vajan psühhiaatrit?

[small]Alfonss kirjutas:[/small]
[tsitaat]sellise suhtumisega võib psühhiaatrit varsti vaja minna küll.

sa ju pikk tüdruk, kaalu võiks isegi rohkem olla, ongi naiselikum.

mis te põete iga kilo pärast. kui kõht on tühi, tulebki süüa.[/tsitaat]

Kas sul TÕEPOOLEST ei ole MITTE MIDAGI muud teha kui naistega perekoolis möliseda?

Sa oled peaaegu veel jäledam kui yxik.

RE: Kas vajan psühhiaatrit?

Kadi M pole vist veel aru saanud, et kägusid on siin palju.

RE: Kas vajan psühhiaatrit?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimasel ajal, kui õhtuti töölt koju jõuan, õgin päris palju. Kõik, mis külmkapis leidub, ka ära söön. Lihtsalt kogu aeg tahaks \”midagi head\”. Mul pole kunagi varem kaaluga probleeme olnud ja süüa olen ka saanud nii palju kui tahan. Kas hormoonid sassis või mis? Vanus 26, pikkus 180 cm, hetkekaal 73 kg. Ennast peeglist vaadates tundun paks, kuigi tean, et olen normaalkaalus. Buliimik just ei ole, aga on ka tahtlikku okendamist esinenud.[/tsitaat]
üks kahest, kas mingi aine puudus, või stress.
kilod kilodeks, aga meeleheitlik lakkamatu söömine ei ole normaalne, ausalt.
mine alustuseks perearstile, loodame, et see on sul taibukas ega keeldu vereproove tegemast