RE: Kas välismaal elades ei saa olla Eesti patrioot?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma ei usu, et töötu jääb alatiseks töötuks.Me räägime perioodist ehk aasta kuni paar aastat-ka siis on juba suhteliselt lagi enamuse jaoks käes.
Enamus töötuid on ju maksnud töötukassasse oma palgast iga kuu midagi ja see ongi abiks raskel ajal mõeldud.
Teiseks ei ole ma ei teemaalgataja ega otseselt ka süüdistaja. Ent mulle tundub, et kõige suurem süütunne vaevab välismaale lahkunuid endid. MIlleks muidu sellised küsimused ja eneseõigustamised või kahtlused.
Rääkidest lastest, siis minul on paar sõbrannat läinud… nende lapsed isegi ei mõista enam eesti keelt, mis tagasitulemisest me räägime. Enamus abiellub välismaalasega. Keele säilimisest perekonnas järgnevatel põlvkondadel saab rääkida ma usun vaid siis, kui mõlemad vanemad on eestlased ning kannavad endas eestlust.
Ja veel kord- mina ei süüdista kedagi, mul isiklikult on lihtsalt kahju. Elus juhtub asju,,, aga oleks väga tore,kui teie lapsed või te ise tee tagasi leiaksite. Tean, et välismaal elamine nõuab selgroogu ja enamus on hästi tublid ja töökad, usun, et saaksite ka Eestis väga hästi hakkama.
Kõike head.[/tsitaat]
Pikaajalisi töötuid Eestis muide on, ja mitte vähe.
Tead, ega mul süütunnet polekski, aga siinseid teemasid lugedes jääb vahel veidi imelik tunne.
Ise leian, et olen oma kohustustega kenasti hakkama saanud — mul on korralik töökoht, head sotsiaalgarantiid, lastel kõik vajalik olemas, neil on hea kasvukeskkond, ja ma ei pea ennast selle kõige nimel lõhki rabelema (nagu Eestis, kus inimesed tihti mitme koha peal rabavad, ka siis on lapsed samaoodi omapäi nagu need Soome minejate vaeslapsed).
Minu meelest eestlus ei ole tänapäeval enam seotud konkreetse geograafilise kohaga. On internet, skype, telekanalid jne, reisimisvõimalused on lihtsamad kui kunagi varem. Kui 1944. aasta paadipõgenikud suutsid ilma selle kõigeta oma lapsed eestlasteks kasvatada, siis tänapäeval ei tohiks see ju ka nii ilmvõimatu olla. Ja kasvada mitme kultuuri mõjuväljas peaks rikastama (ja aitama vältida n-ö konnatiigi-mentaliteeti).
Jah, ma pole sedavõrd patrioot, et kehvade olude kiuste paigale jääda. Majanduslik turvalisus oli siiski üsna ahvatlev, ja olin väsinud olukorrast, kus ootamatu hambaravi või lapse katkine saabas keset talve lööb pere eelarve sassi. Seda võib ka ahnuseks nimetada, kui soovite. Palun nüüd lahkesti miinustada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.02 11:40; 22.02 10:09; 25.02 09:56; 28.02 11:43;