Minul on raske puudega eluaegset hooldust vajav laps, aga mina ei arva, et prillide või vasakukäelisuse erivajaduseks pidamine minu last kuidagi naeruvääristab või minu muret pisendab.
Erivajadusi on igasuguseid. Minu laps on küll raske puudega, aga elurõõmus ja tubli.
Mõnel vanemal on täiesti terve laps, aga elada ei taha ja lõpuks teeb suitsiidi. Kelle mure siis lõpuks suurem on?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jajah, aga sina võiksid lõpetada oma õela ja kibestunud sapipritsimise. [/tsitaat]
Vaatasid peeglisse?
Südamest loodan, et sul ei tule elus hooldada raske puudega last 24h ööpäevas ja terve elu.
Vasakukäelisele saab heegeldamist õpetada peegli abil (vaatab sinu heegeldamist läbi peegli…).
Endal poisslaps, keda tööõpetuse tunnis püüdis õpetaja ketti heegeldama õpetada ja kui see ei õnnestunud, anti koolist teada, et tee kodus ja too kett järgmiseks tunniks kooli. Arvake ära, kes keti heegeldas?!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul, kui raske puudega lapse emal, on vägagi veider lugeda, et mõned lapsevanemad peavad prillikandmist ja vasakukäelist erivajaduse alla kuuluvaks.
Need vanemad ei tea midagi erivajadustega lastest kes vajavad 24 tundi ööpäevas hoolitsemist, terve elu. Vegetatiivsetest seisunditest, ratastoolidest, kõveratest selgroogudest jne.
Ärge naeruvääristage teisi puuetega laste vanemaid oma \”erivajadustega\” mis on tegelikult lapsevanema enda tähelepanupuudus.
400 eurot?? Enamus puudega lapsevanemad kulutavad igas kuus 400 eurot ja rohkemgi, aastas mitmed tuhanded enda taskust maksmist on tavaline, meie pere on kaheksa aasta jooksul kümneid tuhandeid kulutanud eriarstidele, hooldusele ja erivajadustele.
Püsigem ikka reaalstel teemadel, eks.
[/tsitaat]
Palju jaksu ja jõudu raskel teekonnal!
Kindlasti on teil väga raske, aga see ei tähenda ju, et teised oma suuremate või väiksemate probleemide üle arutleda ei või. Postituse teema viitab selgelt sisule ja kui see huvi ei paku pole vaja avada. Ka minu lapsel on raske haigus aga ma ei arva, et nüüd peaks pahandama nendega, kellel elus paremini on läinud. Selline suhtumine on tõesti kibestunud ja ei aita teisi ega ka teid ennast.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Palju jaksu ja jõudu raskel teekonnal!
Kindlasti on teil väga raske, aga see ei tähenda ju, et teised oma suuremate või väiksemate probleemide üle arutleda ei või. Postituse teema viitab selgelt sisule ja kui see huvi ei paku pole vaja avada. Ka minu lapsel on raske haigus aga ma ei arva, et nüüd peaks pahandama nendega, kellel elus paremini on läinud. Selline suhtumine on tõesti kibestunud ja ei aita teisi ega ka teid ennast.[/tsitaat]
Tahtsin sama kirjutada. Ka minu lapsele on diabeedist tulenevalt määratud raske puue ja vajalik pidev järelevalve. Aga ühtlasi on ta vasakukäeline 🙂 Nii et see teema on siin päris tore.
Muidugi on selge, et puudel ja puudel on vahe sees; diabeet on kindlasti palju-palju kordi kergem haigus kui mõni füüsiline puue, mis aheldab eluks ajaks voodisse, või vaimne puue, mis jätab mõistuse lapse tasandile. Nii et mõnes mõttes olen ka mina vales kohas.
Tore, et selline teema on. Vasakukäelisus ei ole puue, aga natuke erivajadus siiski. Mina olen täiskasvanud vasakukäeline, palju asju paremasse kätte ümber õppinud. Kääridega ma näiteks vasakuga lõigata ei oska, käsitöö õppisin ära parema käega. Klaverimäng arendas paremat kätt tohutult. Keeleliselt ja matemaatiliselt olen keskmisest parem (mitte geenius), lihtsalt. Aga mul on ka üks kiiks ja ma ei teadnud, et teistel vasakukäelistel see ka on. Nimelt on ka minul raskusi parema ja vasaku poolega. Ma pean ikka hetke järele mõtlema ja suunda ma näitan meelsasti käega, mitte sõnadega ja aru saan ka kiiremini käega näitamisest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tore, et selline teema on. Vasakukäelisus ei ole puue, aga natuke erivajadus siiski. Mina olen täiskasvanud vasakukäeline, palju asju paremasse kätte ümber õppinud. Kääridega ma näiteks vasakuga lõigata ei oska, käsitöö õppisin ära parema käega. Klaverimäng arendas paremat kätt tohutult. Keeleliselt ja matemaatiliselt olen keskmisest parem (mitte geenius), lihtsalt. Aga mul on ka üks kiiks ja ma ei teadnud, et teistel vasakukäelistel see ka on. Nimelt on ka minul raskusi parema ja vasaku poolega. Ma pean ikka hetke järele mõtlema ja suunda ma näitan meelsasti käega, mitte sõnadega ja aru saan ka kiiremini käega näitamisest.[/tsitaat]Inglisekeelsetel on selle jaoks hea nipp. Aga see kehti muidugi juhul kui ühtlasi ei ole kalduvust peegelkirjale. 🙂 Nimelt kui vasak käsi välja sirutada ja pöial õieli ajada, moodustub L-tähe kujund. L nagu \”left\” ehk vasak.
Puue see ei ole, aga mõnes mõttes ju väike erivajadus küll. 10% inimestest on vasakukäelised, aga kool ei pruugi tõesti piisavalt nendega arvestada. kas õpetajad ikka teavad, milline on vasakukäelise jaoks õige pliiatsihoid? Kas nad teavad seda, et kui vasakukäelise pinginaabriks on paremakäeline, siis peab vasakukäeline istuma vasakul, et nende küünarnukid kirjutades kokku ei puutuks? Vanasti oli vasakukäelise õudusunenägu veel tindiga kirjutamine, mida nüüd õnneks pole. Siiski on ka nüüd probleemiks, et vasakukäeline võib käega üle värskeltkirjutatud teksti nühkida ja kui kirjutusvahendiks on midagi laialiminevat, siis see laiali ka nühitakse.
Aga vasaku ja parema poole segiajamine on vist kõigi vasakukäeliste probleem tõepoolest.
/ise vasakukäeline ja laps ka
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
