Olen teiste kõnelejatega nõus. Kahjuks mul endal on ka selline kogemus. Olin samuti 4a suhtes ja selline kokku-lahku ja vaikimised kestsid sellest “suhtest” viimased 2a ja olin suur osa ajast ärev ja stressis. Kõige hullem oli siis, kui meil oli mingi tüli ja mees iga tüli ja vihahoo ajel hakkas pritsima, et lähme lahku ja siis kaduski päevadeks ära, kuidagi ei kontakteerunud. Me ka ei elanud koos, st meil ei olnud ühist elamist ,aga olime emma-kumma juures siiski igapäevaselt ja öiselt koos. Kui läksime tülli, siis ta tõmbas oma koju ära jälle ja ei suhelnud.
Ilmselgelt oli see kõik alandav. Tema ühe tüli ajal ütles isegi otse, et kui mina ei tunnista, et mina algatasin tüli (ja olen seega süüdi), siis lähme lahku. Algatamine oli siis tema jaoks see, kui ma mingi probleemi jutuks tõin. Ja tema loogika järgi oli tülides alati süüdi see, kes algatab. Ükskõik siis, kuidas ise käitus ja mida ütles, mis üldiselt oli hullem kui see, mida mina ütlesin. Ületas korduvalt piire ja ütles väga inetuid asju ning ka karjus mu peale, loopis ja lõhkus asju.
Ma tundsin samu tundeid ilmselt, mis sinagi, kui ta täiesti külma kõhuga päevadeks ära kadus, üldse ei kontakteerunud ja mulle tundus, et tema lihtsalt nautis oma elu ja aega minuta sel ajal. Tegi südamerahus oma asju, käis inimestega suhtlema jne, samal ajal kui ma olin tegutsemisvõimetu ja üliärev, stressis ja pinges ega suutnud ei magada ega süüa. Tagantjärgi muidugi sain aru, et see asi oli kõik idiootsuse tipp ja enda hävitamine. Mees selgelt sai aru, et on võimupositsioonil, kohtles mind nagu kaltsu ja ütles muuhulgas ühe tüli ajal ka seda, et mina tahangi, et mind halvasti koheldakse. Sellepeale, kui ma poolnuttes kurtsin talle, et ta kohtleb ja räägib minuga halvasti. Kusjuures suhtes alguses oli tema see paaniliselt klammerduv pool, kes pommitas ja tahtis kogu aeg koos olla. Mina olin aastake üpris eemalehoidev ja kõhklev. Siis, kui nägi, et on lõpuks kätte saanud, olen talle pühendunud, siis tuli ka muutus.
Mina neid pause ei suutnud kordagi üle 3-4 päeva kannatada ja kontakteerusin lõpuks ise. Sealt muidugi tüli kuidagi keris edasi, aga kuidagi leppisime jälle ära.
Aga ma soovitaks ka mitte ise kontakteeruda, tõsiselt. Kui oled kindel, et sinuga on ülekohtuselt käitutud, aga teine on õigust täis, ei näe mingit eksimust, siis teed vaid endale karuteene. Ta näeb, et võibki sinuga käituda kuidas iganes ja niigi olematu austus kahaneb veel olematumaks. Seda hullemini sinuga käituma hakkab. Tõenäoliselt ta ei hooli jah, kui varem 2 kuud pildilt kadunud on. Isegi kui pärast seda ise välja ilmub, siis meestel on tavaliselt põhjuseks see, et üritasid terve aeg uut leida, aga keegi ei võtnud vedu ja siis meeleheitest ja mugavusest vana naise juurde tagasi.
Ma väga tänan, et sa selle loo kirjutasid. Ma loen seda ja nutan, sest nii aasta tagasi lõppes mul suhe, mis on üks ühele sinu poolt kirjeldatavaga. Ma nii üritasin normaalset suhet luua, kuid tegelikult kogu suhe oli üks pidev emotsionaalne terror, kus ma sain lõputult süüdistusi. Küll ma ei arvestanud temaga, ikka minul oli ego ning küll ma suhtlen meestega (loogiline, et ma tunnen ka meesinimesi) ja tema poolt olid meeletud armukadedusehood, mis andis talle õiguse minuga halvasti käituda, karjuda ja ropendada ning lihtsalt emotsionaalselt terroriseerida. Näide: Ta pahandas minu peale, mida ta ei väljendanud mulle, mille tulemusel mina olin enda arvates temaga suhtes, kuid tema ei olnud, seega ta lõi suhte teise naisega. Tegime kogu selle selgituspotsessi ja andestamise läbi, mille tulemuseks oli, et ta muutus minu osas kiivalt armukadedaks, kuid mina tema konkreetset kõrvalpanemist mainida ei tohtinud.
Muidugi oli meil ka ilusaid aegu ja kuna ma väga soovisin suhte õnnestumist, siis lootsin, et need on vaid meie suhte kasvuraskused, kuid nüüd hiljem saan aru, et meie suhtes olid topelstandardid, st temal olid õigused, tema peas oleks pidanud kogu suhe olema selline nagu tema soovib ning kõik see, mis talle alguses minu puhul väga meeldis (elurõõm ning isiklikud väärtused), need tuli alla suruda.
Kui keegi nüüd mõtleb, et miskid pooletoobised möllasid, siis kokku said kaks edukat inimest, kel on hea haridus ning peaks ka emotsionaalselt intelligentsed olema, kuid tegelikult oli see lihtsalt üks lõputu emotsionaalsen terror. Lahkuminnes tema süüdistan mind sajas asjas, kuid nüüd alles saan aru, et kõik see mida ta minu kohta ültes, see oli tema enda kirjeldus.
Minul võttis kogu sellest aastasest suhtest selgeksmõtlemine aega nii aasta. Ma olin emotsionaalselt nii läbi, et kuna ma töötasin vastutusrikkal ametikohal, siis ma kaotasin töö, kuid õnneks saingi paremasse kohta. Väga keeruline oli, sest maailmapilt oli ikka suht segi terroriseeritud. Jah, ma ise lasin seda endaga teha, sest ma armastasin ning mul ei ole lihtsalt kunagi sellist suhtekogemust olnud. Aga tore on see, et nüüd tunnen sellised manipulatiivsed suhted kohe ära. Parem olen üksi, kuid kehva meest oma ellu ei vali. Tõsi, nüüd ongi juba teistsugune kaaslane.
Teemaalgataja, see on nüüd sinu suurepärane võimalus sellest haige psühhikaga meehest lahku minna. Ära kontakteeru temaga, lihtsalt distantseeru. Mõtle oma mõtted selgeks, küll kunagi tuleb sinu ellu hoopis tervema mõttemaailmaga mees. Ma tean, et kõik see haigest suhtest tervenemine võtab aega, kuid see on seda kõike väärt, sest mingi hetk sa saad aru, et sa olid nagu kurgumulguni mädasoos, kuid nüüd on sinu võimalus jälle heas säravas maailmas elada. Tervenemine võtab aega, kuid tegelikult sa tead, et milline on hea suhe ja et sa oled seda kõike väärt. Seda meest sa selliseks ei kasvata, seegi paku endale teistsugust elu. Sa oled seda väärt!!!