Teema: Kas võtate esimesena ühendust?

Põhimõtteliselt inimesed ei muutu nagunii ja kui tülisid ja vaikimisi on enne olnud, siis neid tuleb edaspidi veelgi. Ilmselt te väga ei sobi, nii kaua koos juba ja ikka koos veel ei ela ja tülid ja vaikimised. Kui oleks minu suhe, ma lõpetaksin lihtsalt ära selle ja leiaks kellegi parema, kes ei käitu nii ja kellega pole nii palju tülisid. Hea, kui poleks mitte ühtegi tüli. Saab ka nii elada, et ei tülitseta. Ju siis sellele mehele meeldib tülitseda ja vaikida, muud seletust sellele ei ole. Kui minu meelest tunduks ikka, et partner ei arene, ei muuda enda vigu, siis ma teeksin iseendas otsuse, temaga arutamata, et see suhe on läbi ja rohkem vaeva ei näeks. Ei suhtleks, ei võtaks ühendust ja olekski kõik. Ümber ma enam iial ei mõtleks. Selleks, et näha arengut partneris, ma viiksin ta kurssi sellega, mis temas muutmist vajaks ja mida ma ootan ja kui mõistliku aja jooksul seda arengut ja pingutusi ei näe, siis oleks tsau pakaa ja leiaks uue, kes sobib mulle paremini. Kui ta siis ärkaks ja püüaks suhelda uuesti, siis käseks end rahule jätta ja rohkem midagi ei ütleks.

#4180295:

Kui on olnud tüli, mida ma ei alustanud ja tunnen, et mulle selgelt ülekohut tehtud – nagu märg kass kuulasin, kuidas ma solvanud ja manipuleerinud jms. Minu arust on see ebaõiglane ja ülekohtune, tema usub enda õigust. Ja nüüd nädal vaikust. Meil suhet 4 a, koos ei ela ja selliseid tülisid ja vaikseid perioode ennegi olnud. Kui ma tunnen, et ma pole süüdi, pole ma ise ühendust võtnud. Et las teine võtab aega ja saab oma tunnetest ja tahtmistest sotti. Kas teie võtate pärast tüli esimesena ühendust? Korra kestis selline vaikus peaaegu 2 kuud ja siis ma arvasin küll, et olemegi lahku läinud ja see oli väga raske aeg. Kardan, et venib jälle väga pikaks see närvesööv vaikus. Kui lõpp siis lõpp, olgu peale, aga selline tülis olemine on jube.

Neli aastat ja juba korduvalt vaikus ja tüli? Mida imet sa sealt ootad? Miks sa klammerdud? Ükski mees ei ole nõus armastatud naisest kuu aega eemal olema. Veel vähem tänitab ükski normaalne mees oma kallimat, et see teda manipuleerinud on. Isegi kui sa oled teda manipuleerinud ja solvanud, siis ilmselgelt ta ei armasta sind. Sinu käest saab, seepärast ka tagasi tuleb.
Väga ebaterve klammerdumissuhe sinu poolt ja ärakasutamissuhe tema poolt.

Mis pagana tülis olemisest sa räägid? Teil pole mingit suhet, mille sees saaks tülid olla. Vahepeal seksite, kui tal igav hakkab, siis sõimab su näo täis ja jälle vabadus käes kuni otsustab, et noh, seksin seekord siis temaga, pärast raputan jälle lahti.

Paljud väga normaalsed mehed ei oska suhtes tekkivaid konflikte lahendada. Kui suhtes tekkib pinge siis põgenetakse/ tõmmatakse oma kookonisse ja neil pole vahet kas möödas on 2-4-6 või rohkem kuud. Mõtlevad selle oma peas fataalseks katastroofiks ja vaikselt leinavad omaette. Tõeline mees ei hala ja kannatab vaikides. Ehk siis, nad jooksevad kokku ja lihtsalt ei oska sellega toime tulla ega lahti harutada, suhelda.

Eks see vältimine ja ignoreerimine on käitumismuster lapsepõlvest ja ainus viis mees lahti muukida on temaga vaikselt arutleda rääkida, nagu väikse lapsega. Siin ei ole küsimus selles, et esimesena peab tulema rääkima ja vabandama see, kes on süüdi. Selle peale ütleb vanarahavas: “ja nii nad välja suridki”.

Selle süü küsimuse saab ka selgeks rääkida aga selleks on vaja dialoogi mitte kalendris päevi ja kuid läbi kriipsutada. Rahulikult rääkides saab mees aru ka oma süü suurusest ning siis oskab ta ka vabandada ja andeks paluda. Ehk siis selleks et mees tuleks leppima ja andestust paluma, tuleb ta õrna naiseliku toega sellele teele juhtida.

#4181221:

Rahulikult rääkides saab mees aru ka oma süü suurusest ning siis oskab ta ka vabandada ja andeks paluda. Ehk siis selleks et mees tuleks leppima ja andestust paluma, tuleb ta õrna naiseliku toega sellele teele juhtida.

Miks peaks viitsima ÜLDSE suhelda mehega, keda peab manipuleerima, et ta vabandust paluks, kui süüdi on.

Ah, et ilma meheta on imelik…selge.

#4181221:

Paljud väga normaalsed mehed ei oska suhtes tekkivaid konflikte lahendada. Kui suhtes tekkib pinge siis põgenetakse/ tõmmatakse oma kookonisse ja neil pole vahet kas möödas on 2-4-6 või rohkem kuud. Mõtlevad selle oma peas fataalseks katastroofiks ja vaikselt leinavad omaette. Tõeline mees ei hala ja kannatab vaikides. Ehk siis, nad jooksevad kokku ja lihtsalt ei oska sellega toime tulla ega lahti harutada, suhelda.

Eks see vältimine ja ignoreerimine on käitumismuster lapsepõlvest ja ainus viis mees lahti muukida on temaga vaikselt arutleda rääkida, nagu väikse lapsega. Siin ei ole küsimus selles, et esimesena peab tulema rääkima ja vabandama see, kes on süüdi. Selle peale ütleb vanarahavas: “ja nii nad välja suridki”.

Selle süü küsimuse saab ka selgeks rääkida aga selleks on vaja dialoogi mitte kalendris päevi ja kuid läbi kriipsutada. Rahulikult rääkides saab mees aru ka oma süü suurusest ning siis oskab ta ka vabandada ja andeks paluda. Ehk siis selleks et mees tuleks leppima ja andestust paluma, tuleb ta õrna naiseliku toega sellele teele juhtida.

Muidugi olen sinuga nõus ja tõesti on nii, et kui on sellised väiksemad lahkarvamused, siis mõned sellised naiselikud nipid ja meelitamised tulevad kindlasti kasuks, et jälle dialoogi alustada, kuid mõndadel juhtudel see toimib, mõne teise inimesega oleks see maha visatud aeg, sest saad asja ära räägitud, millele järgneb jägmine solvumine, tüli ja jälle ühe osapoole leplikkus, siuhtlemisoskus ja kõrvade peal kõndimine, et suhe enam-vähem toimida saaks, teine muudkui otsib vigu ja konflikti. Mina olen sellises suhtes olnud, nagu TA kirjeldab, kuid nüüd olen teistsuguse mehega koos, mistõttu saan väita, et mõne mehe puhul pole vaja neid nippe ja trikke kasutadagi, sest tema juba oma olemuselt ei säti suhet sellisesse seisu, et peab pirtsutama ja nädalaid mitte suhtlema või ootama, et kellel õigus ja kes peab andeks paluma jne. Elu on liiga lühike, mistõttu tasub aru saada, et iga mees ei ole seda kõike väärt. Las TA liigub edasi.

mees

Mulle on jäänud mulje, et naistele sellised ülbed, pirtsakad ja draamaqueen tüüpi mehed kohe väga meeldivad. Sellistega sussutatakse aastaid ja aastaid, samas kui normaalne heasüdamlik mees saab kiiresti kinga.

#4181579:

#4181523:

Mulle on jäänud mulje, et naistele sellised ülbed, pirtsakad ja draamaqueen tüüpi mehed kohe väga meeldivad. Sellistega sussutatakse aastaid ja aastaid, samas kui normaalne heasüdamlik mees saab kiiresti kinga.

Madala enesehinnanguga naistele jaa. Aga kas sa ise tahaksid endale sellist naist? Ei taha ju.

Ma tean neid draamaqueenidega sussutajaid mitmeid ja ükski pole madala enesehinnanguga, pigem vastupidi.

#4181221:

Paljud väga normaalsed mehed ei oska suhtes tekkivaid konflikte lahendada. Kui suhtes tekkib pinge siis põgenetakse/ tõmmatakse oma kookonisse ja neil pole vahet kas möödas on 2-4-6 või rohkem kuud. Mõtlevad selle oma peas fataalseks katastroofiks ja vaikselt leinavad omaette. Tõeline mees ei hala ja kannatab vaikides. Ehk siis, nad jooksevad kokku ja lihtsalt ei oska sellega toime tulla ega lahti harutada, suhelda.

Eks see vältimine ja ignoreerimine on käitumismuster lapsepõlvest ja ainus viis mees lahti muukida on temaga vaikselt arutleda rääkida, nagu väikse lapsega. Siin ei ole küsimus selles, et esimesena peab tulema rääkima ja vabandama see, kes on süüdi. Selle peale ütleb vanarahavas: “ja nii nad välja suridki”.

Selle süü küsimuse saab ka selgeks rääkida aga selleks on vaja dialoogi mitte kalendris päevi ja kuid läbi kriipsutada. Rahulikult rääkides saab mees aru ka oma süü suurusest ning siis oskab ta ka vabandada ja andeks paluda. Ehk siis selleks et mees tuleks leppima ja andestust paluma, tuleb ta õrna naiseliku toega sellele teele juhtida.

Sel juhul, kui sulle tundub, et süüdi on ainult mees, ja mees tulgu ja vabandagu, siis naine ei tunnista enda osalust selles tülis. Mida naine ikkagi ise tegi, et tülli minna ja kas naine ise ka enda sõnade järgi käitub? Kas oodates kellegi käest vabandust, on naine võimeline ka ise vabandama enda käitumise eest?

mees

#4181602:

Ignoreerimine ja vaikimine on üks parimaid tülitsemise viise. Kahjuks olen ka näinud selliseid matse, kes enda arvates ignoreerivad ja arvavad, et kui midagi ei ütle, siis on kõik korras. Samas ise vaatavad kedagi pika ainitise pilguga, naeratavad ülbelt näkku ja purtsatavad demonstratiivselt naerma kedagi nähes, kes neile ei meeldi, näitavad näpuga kellegi peale ja levitavad kuulujutte selle inimese kohta, kellega nad tülis on. Mingi lapsik viis näidata oma üleolekut, mis ühtlasi näitab nende kehva lastetuba ja alaväärsuskomplekse.

See on probleemne teema. Jah, mõistuspäraselt võttes on rääkimine sellistel juhtudel hea ja vaikimine halb. Aga vaid mõistusega võttes. Kahjuks õpetatakse meestele mitmel pool, et kui tahad naist lõa otsas hoida, siis suhtle vähem ja mängi kättesaamatut. Sest naistele meeldivat kättesaamatud mehed. Oma kodus mossitav mees nagu tundub selline püüdmatu vist.

Lisaks, nagu eelnevalt mainisin, erinevatele, ka iseteadlikematele naistele lähevad draamatsejad mehed peale. Ma ei tea, kas neile assotseerub draamatamine alfa-isasusega või mis. Sellistest pirtsutajatest hoitakse kümne küünega kinni, samas kui mees on armas ja hooliv, siis loobutakse sellest kiiresti.

#4181734:

#4181602:

Kui vaikitakse, siis pole võimalik sinuga tülitseda, hakkad karjuma, nutma, asju pakkima, seeepärast teine ongi vait. Sa oled ise lapsik ja juba sinu kirjutisest on arusaada millised kompleksid sul endal tegelikult on.

Ega ma endast ja enda suhtest ei rääkinud vaid üldiselt. Proovi ikka aru saada, millest jutt käib. Minu suhtes ei ole mitu kuud kestvaid tülisid. Mina ei tahagi midagi arutada, ega ära leppida, mulle tülis olek ja vaikimine sobib. Ma samas ei käitu ka nagu mingi täiskasvanud titt, kes peab kuulujutte levitama, silmi pööritama ja näoga grimasse tegema kellelegi, kellega olen tülis.

Eks me kõik teeme vigu. Mõned õpivad nendest kiiremini, mõned üldse mitte. Neist viimastest suhetest tuleb loobuda aga kui näed, et mees muidu on tavalisest tüübist oluliselt OK-m ainult tülitsedes või mõnel kindlal teemal jookseb kokku siis mina võtaks ikkagi ühendust ja uuriks ääri veeri, et kas nüüd ongi kõik hästi või? Ka siis kui paar kuud mööda läinud, kas või selleks, et lõpututest mõtteketramistest lahti saada ja teema enda jaoks ära lõpetada. Lõppudelõpuks on see vaid üks telefonikõne, viis minutit. OK viisteist või isegi viiskümmend aga peale seda saabub südamesse rahu.

#4181940:

#4181907:

Eks me kõik teeme vigu. Mõned õpivad nendest kiiremini, mõned üldse mitte. Neist viimastest suhetest tuleb loobuda aga kui näed, et mees muidu on tavalisest tüübist oluliselt OK-m ainult tülitsedes või mõnel kindlal teemal jookseb kokku siis mina võtaks ikkagi ühendust ja uuriks ääri veeri, et kas nüüd ongi kõik hästi või? Ka siis kui paar kuud mööda läinud, kas või selleks, et lõpututest mõtteketramistest lahti saada ja teema enda jaoks ära lõpetada. Lõppudelõpuks on see vaid üks telefonikõne, viis minutit. OK viisteist või isegi viiskümmend aga peale seda saabub südamesse rahu.

Tead, mul oli selline mossitav mees. Kui ma siis mingi aeg ühendust võtsin, kuigi jälle oli tema tüli ülesse kiskunud, siis valas ta mind üle süüdistustega, et kui vale ma olen jne ning kui hea elu tal minuta on. Viga, ilmselge viga. Ei maksa s… näppida.

Mis sa talle siis tegid et ta koguaeg mossitas? Lihtsalt egokeskne oled?

Jälle see haige siin, kellel üks naisterahvas kogu aeg “imelikult naeratab”… varsti tuleb jälle “mina ei räägi sinuga!” “ei hoopis mina ei räägi sinuga!” jaur.

#4181969:

Jälle see haige siin, kellel üks naisterahvas kogu aeg “imelikult naeratab”… varsti tuleb jälle “mina ei räägi sinuga!” “ei hoopis mina ei räägi sinuga!” jaur.

Jälgin ahistajat, mis aegadel ja kohtades ta mul järgi käib. See pole juhuslik, olen selles kindel. Olen kindel, et see naine haub midagi. Tuleb teatada temast politseile ja jälgin veel natuke, kas jätab järele või kui ei selle käitumise.

#4181969:

Jälle see haige siin, kellel üks naisterahvas kogu aeg “imelikult naeratab”… varsti tuleb jälle “mina ei räägi sinuga!” “ei hoopis mina ei räägi sinuga!” jaur.

Kui politsei temaga vestleb minu tähelepanekute põhjal, on lootust, et jääb tema nimi politsei registrisse maha. Näha on, et aru ta ju ei saa, mida teeb.