Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas võtate kõige ilusama?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Kas võtate kõige ilusama?

Postitas:
Kägu

Kas võtate kõige ilusama koogitüki, kommi, puuvilja vm, kui pakutakse?

Minu vanaema ütles ikka, et kõige ilusamat ei sobi ära võtta – las jääb teistele. Samas vaatan, et need “teised” toimivad just vastupidi. Ühe noore käest sain teada, et keegi peabki jah see “teine” olema ja miks mitte tema – see näitavat just enesekindlust, et inimene julgeb OMA reeglite järgi elada.

Mida teie arvate?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanaks saanuna jah. Sest siiani pole veel näinud, et keegi viisakusest mulle ilusamat tükki annaks.

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võtan selle, mis on kõige loogilisem. Koogitüki võtan järgmise, õuna kõige pealmise jne.

+33
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei vali pikalt, võtan kõige lähema / pealmise.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ei võta, minu jaoks see on raudne reegel. isegi mu 7-aastane laps ei võta, suurematest lastest rääkimata. ei mäleta, et neile seda õpetanud oleksin, küllap teiste eeskujul käituvad nii.

+2
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõige ilusama tüki jätan-jääb tavaliselt sünnipäevalapsele vms.
Aga kui on kuskil buffeelauas koogitükid, siis valin küll sellise, mis meeldib (kui see ei ole kaugel teiste all ja kätte saab ilma teisi tükke ära soperdamata).
On viisakus ja on “oh, mis nüüd mina” allaheitlikkus.

Ise oma kooki jms süües jätan ka kõige ilusama-maitsvama asja oma taldrikul “magustoiduks” 🙂 püsühholoogias on see “rahulduse edasilükkamine”/ delay of gratification (psühholoogias tuntud vahukommikatse jne): Paljud lapsed teevad seda, mida minagi mäletan end lapsena tegevat. Paremad palad toidukorral jätsin viimaseks. Ei söönud kõige maitsvamat kohe ära, et saada sellest hiljem (kui vähem maitsev toit söödud) täit mõnu. /…/ Turvalisel keskkonnal on suur osa lapse käitumise suunajana. Keskkond, mida ei saa usaldada, ei pane lapsi mõnu edasi lükkama. Kui lapsele öeldakse, et saad kaks kommi hiljem, aga kogemuse põhjal ta teab, et see jääbki vaid lubaduseks, siis pole tal mingit huvi suuremat naudingut ootama jääda.

+21
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

oleneb olukorrast (kui on teised nägemas, siis püüan viisakaks jääda ja parimat ei krahma).

Ise süües jätan parima pala alati viimaseks. Tobe komme, aga nii juurdunud.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks sõltub olukorrast. Enamasti polegi midagi valida, võtad järjest või selle, mis antakse. Olen ka näinud, kuidas täiskasvanud inimene hakkab protestima, et ei taha seda tükki, andke too teine – väga nõme. Laste puhul on selline valimine vabandatav, kuigi näitab ikkagi kasvatamatust. Räägitagu pealegi, et oma tahte nõudmine näitab enesekindlust … aga kasvatamatust näitab ka. Oma tahet saab ka teisiti väljendada – saab viisakalt küsida, kas oleks võimalik saada see roosiga tükk või see nurgatükk, ei pea nõudma.
Ise midagi valides võtan tõenäoliselt lähima.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koogitüki võtan alati suuruse järgi ehk siis kõige väiksema. Ma ei armasta üldse magusat aga kui pakutakse, siis viisakusest ühe väikese tüki ikka söön.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koogitükist on suva, aga puuvilja võtan võimalusel küll parima. Kuskilt alt muidugi välja sortima ei hakka, aga kui kausis on peal kõrvuti väiksemad/plekilisemad ja suurem ja ilusam, siis võtan viimase.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võtan järjest või pealmise. Samas olen teistepoolse jagamise korral viisakalt avaldanud soovi saada keskeltpoolt (ilma kõva ääretükita) või siis ilma kaunistuste-šokolaadinipstükkideta osa ja keegi ei ole seda pahaks pannud.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võtan kõige lähema. Kui see isegi satub olema kõige ilusam, siis nii see on.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise süües jätan parima pala alati viimaseks. Tobe komme, aga nii juurdunud.

Mul on ka selline komme ja elu andis mulle hiljuti väga tabava õppetunni. Olin mina reisil ja ostsin endale just jäätise kahe jäätisepalliga. Üks neist oli hästi hea ja teine oli “käib kah”. Loomulikult sõin ma enne ära “käib kah” pallikese, et viimasena seda hästi head nautida. Ja tuleb väike kerjuslaps ning näitab, et ma annaks talle ka jäätist. No kahju lapsest ja ega mu taljele see kaks palli jäätist ausalt öeldes kasuks ka ei tule – andsin jäätise lapsele.

KUI ma oleksin enne söönud parema pallikese, oleks mu dilemma oluliselt kergem olnud, laps selle viletsama endale saanud ja ma teile siin praegu ei kirjutaks. Teadmine tulevikuks – parem söösta enne meeldivama asja kallale…

+8
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

nagu eelmisedki on maininud, et kui see kõige ilusam on mul kohe esimesena käeulatuses, siis muidugi ma võtan selle. Kui kõrvuti asuvad mädaplekiline õun ja ilma plekkideta õun, siis 90% võtan selle ilusama, oleneb, kellele teine jääks. Kui teise peaks saama laps, siis ilusama jätan ikka lapsele.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koogitükkidest võtan pigem suuruse järgi. Kui on mulle maitsev kook, võtan suurema tüki. Kui on selline mitte eriti maitsev kook minu jaoks, või on kõht juba väga täis, võtan väikese. Tordist võtan samamoodi, aga proovin saada ka sellist, et väga palju kreemi poleks peal. Kui on kreemitort. Enamasti torti jagatakse ja saad selle, mis antakse. Puuviljadest võtan küll parema. Mulle õpetati ka lapsena seda “ah mis nüüd mina” suhtumist ja olen ennast edaspidises elus sellest teadlikult vabastanud, võttes kasvõi vastu enese paremat äranägemist paremaid asju. Keegi peab ju ka paremad palad saama ja miks mitte siis mina?
Aga kummaline lugu on viimaste tükkidega. Kas olete märganud? Keegi ei julge võtta viimast tükki. Peoperenaisena viin tihti köögi tagasi vaagnaid, millel alles üks tükk sushit, üks täidetud muna, üks koogitükk … Seda on jälle lapsena õpetatud, et viimast tükki pole viisakas ära võtta. Aga jällegi, keegi peab selle ju võtma või peaks viimase tüki ära viskama? Kui mul on veel isu selle asja järele, siis mina küll võtan viimase tüki ära. Saab taldriku tühjaks ja laualt ära viia.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

koledat küll ei tahaks

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viisakas inimene ei vali vaid võtab kohe kõige ilusama 😀

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma valin sellise koogitüki, mis on ilusti sümmeetriline. Vihkan ebavõrdselt lõigatud tükke. Parem juba siis jätan söömata.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nojah, ei ole see parema krabaja, aga silmadega lasen ikka üle, et millised tükid on. Enamasti on loogiline võtta järjest. Kii saab valida, siis valin ja pean õigeks, et inimene saab valida suuruse järgi, seda eriti juhul, kui ta ei taha nii suurt näiteks. Seda väiksema soovimist valimisel ei pea ma ebaviisakaks. Välise järgi ei vali, kuid olen arvamusel, et korrad on erinevad – ka mulle ju satub teinekord see parem tükk, sest see on ju juhus seltskonnas.
Üldiselt see on mul vanusega vähenenud, see koogiteema just.
Mulle meeldib magus küll, aga viimastel aastatel on nii ka olnud, et mul on sageli ükskõik, kas üldse kooki-torti saan või ükskõik, millise tüki. Sest paljud pakuvad ikka veel seda kräppi, kunstkreemidega kooke ja torte, millest võin vabalt loobuda ja mul on ükskõik.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Poes või turul valin küll vägagi pirtsakalt, kui müüja mulle näiteks lihalõikusid vms karpi laob – “andke sealtpoolt see krõbedam tükk” või “ärge seda kamaraga tükki pange” jne.
Külas olles valin lähemal või pealpool olevatest kõige enam meeldiva.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

külas lähtun elementaarsest viisakusest ja võtan kõige pealmise/lähedal oleva tüki. Kui aga lõigatakse lahti torti – siis palun vähema kaunistusega, väiksemat, kui tükid on erineva kujuga -ei armasta magusat. Poes, buffees – ikka vaatan sobilikuma suurusega või krõbedama servaga – aga nii, et toit jääks ikka ka alusele ilus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kunagi ämmaga selline vahejuhtum, et tuleb ja pakub erinevaid koogitükke, tahan siis ühte võtta ja ta küsib, tead sa kindlasti et tahad just SEDA tükki võtta, mina siis küsin et mida, küsib veel kord. Siis hakkas mulle koitma et ta ise tahab seda tükki endale? Ütleb et tglt jah, ma siis küsisin et pannud siis kõrvale aga ei teinud nii. Lõpuks võttis üks lastest selle sama tüki naksti endale ja ämm jäi suud maigutama. No lasteaed.

+10
0
Please wait...

Postitas:
talent

Ise oma kooki jms süües jätan ka kõige ilusama-maitsvama asja oma taldrikul “magustoiduks” 🙂 püsühholoogias on see “rahulduse edasilükkamine”/ delay of gratification (psühholoogias tuntud vahukommikatse jne): Paljud lapsed teevad seda, mida minagi mäletan end lapsena tegevat. Paremad palad toidukorral jätsin viimaseks. Ei söönud kõige maitsvamat kohe ära, et saada sellest hiljem (kui vähem maitsev toit söödud) täit mõnu. /…/ Turvalisel keskkonnal on suur osa lapse käitumise suunajana. Keskkond, mida ei saa usaldada, ei pane lapsi mõnu edasi lükkama. Kui lapsele öeldakse, et saad kaks kommi hiljem, aga kogemuse põhjal ta teab, et see jääbki vaid lubaduseks, siis pole tal mingit huvi suuremat naudingut ootama jääda.

See eristab ka meid loomadest: loom, näiteks koer, sööb otsemaid kõige paremad palad sisse ja ei analüüsi, mis pärast tulla võib. Tema mõistuses võib pärast tulla hoopis keegi, kes ta toidu nahka paneb.
Inimese kaalutlemine on loogiline, samas ebatervislik (sööd ära kõik + selle “hea”). Vastupidi süües – enne “hea”, siis kõik muu – võib tekitada olukorra, kus seda muud enam ei taha ja nii ei koorma kõhtu 🙂

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on tööl üks selline igavesel dieedil olev noor naisterahvas, kel ilmselt on raske sale püsida ja ta hirmsasti alati uurib kõigi sööke ja imestab ja halvustab, kui keegi tema meelest liiga palju sööb või valet asja. Või kui kellelgi 5 lisakilogi on.

Reedel peeti tööl mitme inimese ühist sünnipäeva ja mulle jäi silma vaatepilt. Kandik. Kandikul kreekerid. No need TUC mingid. Ja siis see naine seal kandiku kohal oma 15 sekundit kummargil ja pea viltu küpsiseid võrdlemas. Need on samasugused!
Aga noh, ju ta oli endale lubanud, et päeva toit on 1 kreeker, kaks viinamarja ja 1 komm ning nüüd uuris, et äkki on mõni kreeker ikka suurem ja rasvasem kui teine.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Poes või turul valin küll vägagi pirtsakalt, kui müüja mulle näiteks lihalõikusid vms karpi laob – “andke sealtpoolt see krõbedam tükk” või “ärge seda kamaraga tükki pange” jne.

… “andke palun sealtpoolt see krõbedam tükk” või “ärge palun seda kamaraga tükki pange”…

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellel teemal on väga hea anekdoot.
Istuvad neiu ja noormees laua taga. Laua peal on vaagen kahe lihatükiga, üks lihatükk on hoopis suurem ja ilusam. Noormees krabab kohe suurema ja ilusama lihatüki oma taldrikusse. Neiu on solvunud ja küsib, miks sa suurema ja ilusama kohe endale kahmasid. Noormees küsib vastu: aga kumma sina võtnud oleksid. Neiu vastu: väiksema loomulikult.Noormees küsib vastu: aga milles siis probleem on?

+5
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellel teemal on väga hea anekdoot.

Istuvad neiu ja noormees laua taga. Laua peal on vaagen kahe lihatükiga, üks lihatükk on hoopis suurem ja ilusam. Noormees krabab kohe suurema ja ilusama lihatüki oma taldrikusse. Neiu on solvunud ja küsib, miks sa suurema ja ilusama kohe endale kahmasid. Noormees küsib vastu: aga kumma sina võtnud oleksid. Neiu vastu: väiksema loomulikult.Noormees küsib vastu: aga milles siis probleem on?

See pole anekdoot, see on kirjandusklassika. Tegelasteks Väikevend ja Karlsson. No korra elus võiks olla seda raamatut ju lugenud.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina võtan järjest, sealt kust esimesena sai lahti lõigatud

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise oma kooki jms süües jätan ka kõige ilusama-maitsvama asja oma taldrikul “magustoiduks” 🙂 püsühholoogias on see “rahulduse edasilükkamine”/ delay of gratification (psühholoogias tuntud vahukommikatse jne): Paljud lapsed teevad seda, mida minagi mäletan end lapsena tegevat. Paremad palad toidukorral jätsin viimaseks. Ei söönud kõige maitsvamat kohe ära, et saada sellest hiljem (kui vähem maitsev toit söödud) täit mõnu.

Ma tegin ka varem nii. Aga märkasin, et sõin tegelikult kõik muu kiiresti ära seda nautimata, nagu oleks töö ning ootused kõige ilusama/maitsvama asja osas järjest kasvasid, nii et kui järjekord selleni jõudis, siis tundus see täiesti tavaline, pigem isegi pettumus. Samuti oli kõht juba rohkem täis ja seepärast ei olnud toit enam nii maitsev. See on ka üks põhjuseid, miks rahulduse edasilükkamine süües pole päris sama, kui muudel aladel või oodates ja seejärel süües nagu vahukommikatses. Kui kõht saab täis, siis on rahuldus söömisest väiksem.

Nüüd teen vastupidi, söön kõige parema kohe ära, sest kõht on tühi ja just sel hetkel saan kõige rohkem naudingut ning kui see on juba läinud, siis aju programmeerib end ümber ning rahuldub vähemmaitsvaga, sest ei ole parimat, millega seda võrrelda. mulle sobib see paremini.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle on õpetatud et võta järjest, valida ei ole viisakas. aga teised valivad. see on minu arust nii ebameeldiv. puuviljadega, mis on pestud juba ja laual, katsuvad mitu läbi enne kui leiavad omale sobiva. poes, prismas, lastel sama lugu.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas võtate kõige ilusama?