Tekkinud olukord, kus lähisugulane, kellega ma pole aastakümneid suhelnud, on jätnud testamendi tegemata ning kuna tal lapsi pole jne, siis sugulusliini kaudu olen ma pärijaks sattunud. Sain notarilt sellekohase teavituse ja nüüd pean 3 kuu jooksul teada andma kui loobun, vastasel korral olen pärija. Olukord on ootamatu ja üllatav, inimene oli pikka aega haige ning teadis oma surma ette, ometi jättis asjad n-ö ripakile .. Nüüd siis on olukord selline, et tema abikaasa on algatanud pärimismenetluse ja ma ei oskagi arvata mis ootusega. Ei tea ka mina mida peaksin selles olukorras nüüd tegema, kas loobuma või vastu võtma. Pole ka aimugi mida see pärandus endast kujutab, kas on see nt ainult abielupaari ühine korter, millele ju arusaadavalt, v no n-ö päritavale osale sellest, ei soovi pretendeerida. Aga kui on midagi muud või kui on midagi enamat, siis küllaltki kesise sissetuleku ja pangalaenu küüsis vaevleva inimesena, võiks see mulle abiks olla. Samas tekib muidugi eetiline konflikt, et mis õigust moraalselt mul sellele pärandile olla saaks. Samas juriidiliselt on kõik õige. Ühe juristiga konsuleerisin, too ütles, et finantstehingutes ei ole kohta emotsioonidel ja nn eetikal, siin tuleb külmalt ja kalkuleerivalt teha endale kasulikke rahalisi otsuseid. Kas keegi on mingi sarnase olukorraga kokku puutunud ja oskab mingit pidi kommenteerida?
Saan aru, et loobumise korral pole muud kui notariaalne avaldus. Aga vastu võtmise korral pole mingit avaldust vaja, kuid mil viisil siis asjade käik edasi toimub? Kuidas ma siis kokkuvõttes selle oma pärandiosa kätte saaksin? Kas ma peaksin seda siis ise kuidagi taotlema hakkama või on see kuidagi automaatne v notari poolt mingit pidi korraldatav protsess? Et vaadatakse vara üle ja määratakse mis oleks minu osa ning kuidas ma selle siis saaksin ..?
Ja kas kuidagi oleks võimalik ka teada saada mis varandusest (!) üldse jutt käib. Ei tahaks ka nagu põrsast kotis osta ehk enne otsustamist tahaksin teada millest üldse jutt käib. Kuidas ma selle info saaksin?
