Teema: Kas võtta pärandus vastu?

Pärandi inventuur lase teha.
Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

Kõik oma küsimused küsi sellesama notari käest. Perekool kindlasti üksikasju teada ei saa.

#3935132:

#3935124:

Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

Sest abikaasa pärib teiste pärijate kõrvalt.

Olen tõesti sel teemal võhik.
Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

#3935121:

Aga kui on midagi muud või kui on midagi enamat, siis küllaltki kesise sissetuleku ja pangalaenu küüsis vaevleva inimesena

Sa oled saanud teate pärismismenetluse algatamise kohta. Toimub pärijate väljaselgitamine.

Pärimine ei ole teema, täna tahan, homme ei taha. Oled sa valmis erinevateks kohustusteks, soovid osaleda lahkunud, matusekulude, haiglaarvete, telefoni, elektriarvete jne. maksmisel. Ega neid asju pärimisel välja ei jäeta.

Pärimine ei ole tasuta, tutvu notaritöö hinnakirjaga. Pärandi inventuur ei ole tasuta. Ja kui lõpptulemuseks on võlad, neid sa ei taha ju ometi, no siis pead kohtusse pöörduma. See on sulle kulu.  Lisaks võimalikele võlausaldajatele jagatakse sinu kontaktandmed ja neil õigus edaspidi oma raha/asju sinult nõuda. Kui sa ka päriksid mingi x osa, näiteks jupikese korterist, arvesta ka korteriühistu võlgadega.

#3935173:

Korduvalt on selgitatud juba – inventuuri saab teha alles PÄRAST pärandi vastuvõtmist, mitte enne.

Loogiline ju! kui inventuur ennem ära teha, jätab 90% pärandi ju vastuvõtmata. Iga nõksu eest jääks ju teenustasu  saamata. Loogiline, et sellised asjad tehakse pärast pärandi vastuvõtmist.

Esmalt soovitan võtta ühendust notariga, kadunu abikaasaga ja nende inimestega, kes enne sind pärandist loobunud on (kui neid on) ja uurida välja täpsed asjaolud.

Juhul kui pärandiks on tõesti abialupaari kodu ja näiteks ühine raha, siis mina isiklikult pean normaalseks pärandi vastu võtmist ja selle alles jäänud abikaasale kinkimist või ka vastu võtmist, kuid mitte endale nõudmist. Inimeste kehva seaduste tundmise ärakasutamist ma ei pea eetiliseks. Sellel sinu finantsnõustajal on õigus küll, aga see on puhtalt rahalises vaates, inimlikult tal ei ole õigus.

#3935186:

Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.

Mis see koti-põrsas TA algselt maksma ka läheb? räägi hinnast. TA pannakse matusekulude ja teistegi võlgnevuste eest vastutama. Miks soovitad pärida?

#3935195:

Saab ka normaalselt asju ajada, aidata lesel vara enda nimele saada, vastutasuks ei nõua matusekulusid. Alati ei saa kõige rahasse arvestada, ilmselgelt arvasid, et naine pärib. Invenetuuri võid nõuda, et teada, mis varad- võlad on. Kui TA ei päri, peab lesk hakkama  1/4 (eeldades, et on ühisvara) linnalt/vallalt välja ostma.

Ära sina arva, mida mina asjast arvan. Küsi alati! Mis huvi on teemaalgatajal leske aidata? Tegemist on siiski juriidiliste paberitega, mitte sõbranna aitamisega.  Iga teemaalgataja nõue on ka teemaalgatajale endale kulu.

Aga jah, ka mulle tundub, et sellisest asjast saab tulla ainult jama ja ei midagi head. Kuigi ma olen üsna kindel, et mingeid võlgu seal pole ja matusekulud jne on ammu makstud.

Nüüdseks olen teada saanud ka selle, et kui mina loobun, siis läheb minu osa automaatselt üle minu tütrele. Ehk siis, kui tema seda pärandit ei soovi, siis ka tema peaks sellest notariaalselt loobuma. Tütrega juba arutasin asja ja kuna tema neid inimesi üldse ei tunne, siis näeb sellest ainult võimalust ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu. Aga mulle selline “põrsas kotis” vastu võtmine küll tundub väga kahtlane teema, kui pole üldse teada millest jutt käib. Loomulikult ei soovi kellegi korterile või ühisvarale pretendeerida, aga kui sugulasel midagi kusagil n-ö üle on ja teisie pärijaid pole, siis miks see linnale jätta? Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik .. Samas tõesti oleks siiski vaja enne saada ülevaade millest üldse jutt, kas on võlgnevusi, millised kohustused kaasneksid jne.

#3935206:

Aga jah, ka mulle tundub, et sellisest asjast saab tulla ainult jama ja ei midagi head. Kuigi ma olen üsna kindel, et mingeid võlgu seal pole ja matusekulud jne on ammu makstud.

Nüüdseks olen teada saanud ka selle, et kui mina loobun, siis läheb minu osa automaatselt üle minu tütrele. Ehk siis, kui tema seda pärandit ei soovi, siis ka tema peaks sellest notariaalselt loobuma. Tütrega juba arutasin asja ja kuna tema neid inimesi üldse ei tunne, siis näeb sellest ainult võimalust ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu. Aga mulle selline “põrsas kotis” vastu võtmine küll tundub väga kahtlane teema, kui pole üldse teada millest jutt käib. Loomulikult ei soovi kellegi korterile või ühisvarale pretendeerida, aga kui sugulasel midagi kusagil n-ö üle on ja teisie pärijaid pole, siis miks see linnale jätta? Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik .. Samas tõesti oleks siiski vaja enne saada ülevaade millest üldse jutt, kas on võlgnevusi, millised kohustused kaasneksid jne.

Ja tütar selle mõttega võib saada hoopis toreda kohtuasja. Saan aru, et tegemist on teise järjekorra pärijatega, seega kui abikaasa ei loobu, sius abikaasa saab juba 50%. Kui tegemist ühisvaraga, siis pärimisele kuulubki ainult nö surnu osa ühisvarast ehk 50% varast. Kui põhiliseks varaks on kodu, siis reaalselt pärib su tütar 25% korterist, kui rohkem teise järjekoha pärijaid pole (nt sinu õed-vennad, nende lapsed). Ja lesele jääb 75%.

Palju edu selle 25% rahaks tegemisel siis, kui 75% omanik ei müü.

Mõelge hoolikalt järgi, kas tahate seda tüli. On seda ikka vaja? Kui koduga kaasneb ka pangalaen, siis lõpuks jääte peale suurt tüli ikka tühjade kätega, sest isegi kui inventuur tehtud, siis pärandvara suuruse ulatuses vastutab pärija ka võlga eest (sh ka juhul, kui kinnisasja ei õnnestu realiseerida!)

#3935161:

Olen tõesti sel teemal võhik. Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

Minu jaoks on veider, et keegi arvab, et abikaasa pärib. Ta pole su sugulane ju kuskilt otsast.

#3935237:

#3935161:

Olen tõesti sel teemal võhik. Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

Minu jaoks on veider, et keegi arvab, et abikaasa pärib. Ta pole su sugulane ju kuskilt otsast.

No vot see ongi see imeline juriidika. Abikaasa võib olla lähedasim inimene, aga ometi pole ta sugulane. Sellepärast ma ei saagi aru miks inimesed ei tee testamenti. Vb on lähedasim inimene hoopis keegi sõber või sõbranna, kes on terve elu su kõrval olnud jne. Kui testamenti mitte teha, siis tema ei saa mitte midagi ..

Mina rumala võhikuna olen siiani arvanud, et kui üks abielupooltest lahkub, siis ilma testamendita on pärijaks abikaasa ja lapsed või siis abikaasa, kui olid kahekesi.
Mitte lahkuja teised sugulased?

#3935248:

Mina rumala võhikuna olen siiani arvanud,

Seadus paraku ütleb, et abikaasa pärib koos teistega st n lastega, nende kõrval. Abikaasa eraldi ei moodusta 1.pärijate ringi.

Seega, kui abielupaaril pole lapsi, kelle kõrvalt elus abikaasa pärib, pärib ta järgmise ringi pärijate kõrval (need on kadunu vanemad st ema/isa kui nasd elus on, kui ei siis nende asemel kadunu õed/vennad ja kui nemad surnud siis nende lapsed jne) mitte ei jää pärand ainult abikaasale.

I ringi pärijad on LAPSED (kui nemad surnud, siis lapselapsed oma ema/isa asemel9, mitte abikaasa. Jah, abikaasa pärib laste kõrval ja mitte alla 1/4 pärandist.

Kui lapsi pole, ei saa ju nende kõrval pärida.

Siis tuleb mängu II ring…

Alles siis kui ka II ringi pole st surnul polnud ka mitte kunagi õdesid/vendi, pärib abikaasa üksi.

§ 16.  Abikaasa seadusjärgse pärijana

  (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
  1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
  2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

  (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

Tehke testament või vastastikune testament, et sellist olukorda vältida.