Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas võtta pärandus vastu?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 227 )

Teema: Kas võtta pärandus vastu?

Postitas:
Kägu

Tekkinud olukord, kus lähisugulane, kellega ma pole aastakümneid suhelnud, on jätnud testamendi tegemata ning kuna tal lapsi pole jne, siis sugulusliini kaudu olen ma pärijaks sattunud. Sain notarilt sellekohase teavituse ja nüüd pean 3 kuu jooksul teada andma kui loobun, vastasel korral olen pärija. Olukord on ootamatu ja üllatav, inimene oli pikka aega haige ning teadis oma surma ette, ometi jättis asjad n-ö ripakile .. Nüüd siis on olukord selline, et tema abikaasa on algatanud pärimismenetluse ja ma ei oskagi arvata mis ootusega. Ei tea ka mina mida peaksin selles olukorras nüüd tegema, kas loobuma või vastu võtma. Pole ka aimugi mida see pärandus endast kujutab, kas on see nt ainult abielupaari ühine korter, millele ju arusaadavalt, v no n-ö päritavale osale sellest, ei soovi pretendeerida. Aga kui on midagi muud või kui on midagi enamat, siis küllaltki kesise sissetuleku ja pangalaenu küüsis vaevleva inimesena, võiks see mulle abiks olla. Samas tekib muidugi eetiline konflikt, et mis õigust moraalselt mul sellele pärandile olla saaks. Samas juriidiliselt on kõik õige. Ühe juristiga konsuleerisin, too ütles, et finantstehingutes ei ole kohta emotsioonidel ja nn eetikal, siin tuleb külmalt ja kalkuleerivalt teha endale kasulikke rahalisi otsuseid. Kas keegi on mingi sarnase olukorraga kokku puutunud ja oskab mingit pidi kommenteerida?

Saan aru, et loobumise korral pole muud kui notariaalne avaldus. Aga vastu võtmise korral pole mingit avaldust vaja, kuid mil viisil siis asjade käik edasi toimub? Kuidas ma siis kokkuvõttes selle oma pärandiosa kätte saaksin? Kas ma peaksin seda siis ise kuidagi taotlema hakkama või on see kuidagi automaatne v notari poolt mingit pidi korraldatav protsess? Et vaadatakse vara üle ja määratakse mis oleks minu osa ning kuidas ma selle siis saaksin ..?

Ja kas kuidagi oleks võimalik ka teada saada mis varandusest (!) üldse jutt käib. Ei tahaks ka nagu põrsast kotis osta ehk enne otsustamist tahaksin teada millest üldse jutt käib. Kuidas ma selle info saaksin?

 

+7
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata kinnisturaamatut, et mis inimesele üldse kuulub. Saad ju päringu teha. Samuti on võimalik maksehäireid kontrollida.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärandi inventuur lase teha.
Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

+22
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

Sest abikaasa pärib teiste pärijate kõrvalt.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik oma küsimused küsi sellesama notari käest. Perekool kindlasti üksikasju teada ei saa.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küllap see testament sellepärast oligi tegemata, et nagu siin üks inimene, arvasid ka lahkunu ja tema mees, et kui on abikaasa, siis tema pärib kõik. Hmm, ja oledki nii ebaeetiline, et ajad küüned taha abielupaari elu jooksul kogutud varale, kusjuures kadunuke oli küll sugulane, aga sisuliselt täitsa võõras inimene? Eetiline oleks loobuda oma osast lese kasuks. Kuidas see tehniliselt toimub, pole kursis, aga peaks olema võimalik.

 

+21
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

Sest abikaasa pärib teiste pärijate kõrvalt.

Olen tõesti sel teemal võhik.
Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mul selline teema oli, siis mina sain info notari käest,

Nimelt isa vend suri, ja siis mina koos vennaga olime pärijad+õed , Notarti käest saime teada et ega sealt muud ei päri kui võlad seega loobusime pärandist.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui on midagi muud või kui on midagi enamat, siis küllaltki kesise sissetuleku ja pangalaenu küüsis vaevleva inimesena

Sa oled saanud teate pärismismenetluse algatamise kohta. Toimub pärijate väljaselgitamine.

Pärimine ei ole teema, täna tahan, homme ei taha. Oled sa valmis erinevateks kohustusteks, soovid osaleda lahkunud, matusekulude, haiglaarvete, telefoni, elektriarvete jne. maksmisel. Ega neid asju pärimisel välja ei jäeta.

Pärimine ei ole tasuta, tutvu notaritöö hinnakirjaga. Pärandi inventuur ei ole tasuta. Ja kui lõpptulemuseks on võlad, neid sa ei taha ju ometi, no siis pead kohtusse pöörduma. See on sulle kulu.  Lisaks võimalikele võlausaldajatele jagatakse sinu kontaktandmed ja neil õigus edaspidi oma raha/asju sinult nõuda. Kui sa ka päriksid mingi x osa, näiteks jupikese korterist, arvesta ka korteriühistu võlgadega.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pärandi inventuur lase teha.

Aga kuidas sa saad olla pärija, kui lahkunul oli abikaasa?

Korduvalt on selgitatud juba – inventuuri saab teha alles PÄRAST pärandi vastuvõtmist, mitte enne.

+3
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Korduvalt on selgitatud juba – inventuuri saab teha alles PÄRAST pärandi vastuvõtmist, mitte enne.

Loogiline ju! kui inventuur ennem ära teha, jätab 90% pärandi ju vastuvõtmata. Iga nõksu eest jääks ju teenustasu  saamata. Loogiline, et sellised asjad tehakse pärast pärandi vastuvõtmist.

+3
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

Pühamüristus, seaduse-inimesed ei tunne seadusi.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esmalt soovitan võtta ühendust notariga, kadunu abikaasaga ja nende inimestega, kes enne sind pärandist loobunud on (kui neid on) ja uurida välja täpsed asjaolud.

Juhul kui pärandiks on tõesti abialupaari kodu ja näiteks ühine raha, siis mina isiklikult pean normaalseks pärandi vastu võtmist ja selle alles jäänud abikaasale kinkimist või ka vastu võtmist, kuid mitte endale nõudmist. Inimeste kehva seaduste tundmise ärakasutamist ma ei pea eetiliseks. Sellel sinu finantsnõustajal on õigus küll, aga see on puhtalt rahalises vaates, inimlikult tal ei ole õigus.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

1) Lese kasuks ei saa loobuda 2) Kui pärijaid ei ole – siis läheb see osa surnu elukohajärgsele linnale või vallale. Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.

Mis see koti-põrsas TA algselt maksma ka läheb? räägi hinnast. TA pannakse matusekulude ja teistegi võlgnevuste eest vastutama. Miks soovitad pärida?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.

Mis see koti-põrsas TA algselt maksma ka läheb? räägi hinnast. TA pannakse matusekulude ja teistegi võlgnevuste eest vastutama. Miks soovitad pärida?

Sest muidu läheb vara kohalikule omavalitsusele, kui seadusjärgseid pärijaid ei ole . Saab ka normaalselt asju ajada, aidata lesel vara enda nimele saada, vastutasuks ei nõua matusekulusid. Alati ei saa kõige rahasse arvestada, ilmselgelt arvasid, et naine pärib.

Invenetuuri võid nõuda, et teada, mis varad- võlad on. Kui TA ei päri, peab lesk hakkama  1/4 (eeldades, et on ühisvara) linnalt/vallalt välja ostma.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saab ka normaalselt asju ajada, aidata lesel vara enda nimele saada, vastutasuks ei nõua matusekulusid. Alati ei saa kõige rahasse arvestada, ilmselgelt arvasid, et naine pärib. Invenetuuri võid nõuda, et teada, mis varad- võlad on. Kui TA ei päri, peab lesk hakkama  1/4 (eeldades, et on ühisvara) linnalt/vallalt välja ostma.

Ära sina arva, mida mina asjast arvan. Küsi alati! Mis huvi on teemaalgatajal leske aidata? Tegemist on siiski juriidiliste paberitega, mitte sõbranna aitamisega.  Iga teemaalgataja nõue on ka teemaalgatajale endale kulu.

0
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küllap see testament sellepärast oligi tegemata, et nagu siin üks inimene, arvasid ka lahkunu ja tema mees, et kui on abikaasa, siis tema pärib kõik. Hmm, ja oledki nii ebaeetiline, et ajad küüned taha abielupaari elu jooksul kogutud varale, kusjuures kadunuke oli küll sugulane, aga sisuliselt täitsa võõras inimene? Eetiline oleks loobuda oma osast lese kasuks. Kuidas see tehniliselt toimub, pole kursis, aga peaks olema võimalik.

Kuna mõlemad olid seoses oma elukutsega juriidikas väga kodus, siis kindlasti ei arvanud nad, et peale surma jääb kõik mehele. Pigem tundub see teadlik otsus mitte testamenti teha ja jätta asjad “ripakile”.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga jah, ka mulle tundub, et sellisest asjast saab tulla ainult jama ja ei midagi head. Kuigi ma olen üsna kindel, et mingeid võlgu seal pole ja matusekulud jne on ammu makstud.

Nüüdseks olen teada saanud ka selle, et kui mina loobun, siis läheb minu osa automaatselt üle minu tütrele. Ehk siis, kui tema seda pärandit ei soovi, siis ka tema peaks sellest notariaalselt loobuma. Tütrega juba arutasin asja ja kuna tema neid inimesi üldse ei tunne, siis näeb sellest ainult võimalust ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu. Aga mulle selline “põrsas kotis” vastu võtmine küll tundub väga kahtlane teema, kui pole üldse teada millest jutt käib. Loomulikult ei soovi kellegi korterile või ühisvarale pretendeerida, aga kui sugulasel midagi kusagil n-ö üle on ja teisie pärijaid pole, siis miks see linnale jätta? Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik .. Samas tõesti oleks siiski vaja enne saada ülevaade millest üldse jutt, kas on võlgnevusi, millised kohustused kaasneksid jne.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu.

Anna siis teada, kuidas läks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga jah, ka mulle tundub, et sellisest asjast saab tulla ainult jama ja ei midagi head. Kuigi ma olen üsna kindel, et mingeid võlgu seal pole ja matusekulud jne on ammu makstud.

Nüüdseks olen teada saanud ka selle, et kui mina loobun, siis läheb minu osa automaatselt üle minu tütrele. Ehk siis, kui tema seda pärandit ei soovi, siis ka tema peaks sellest notariaalselt loobuma. Tütrega juba arutasin asja ja kuna tema neid inimesi üldse ei tunne, siis näeb sellest ainult võimalust ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu. Aga mulle selline “põrsas kotis” vastu võtmine küll tundub väga kahtlane teema, kui pole üldse teada millest jutt käib. Loomulikult ei soovi kellegi korterile või ühisvarale pretendeerida, aga kui sugulasel midagi kusagil n-ö üle on ja teisie pärijaid pole, siis miks see linnale jätta? Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik .. Samas tõesti oleks siiski vaja enne saada ülevaade millest üldse jutt, kas on võlgnevusi, millised kohustused kaasneksid jne.

Ja tütar selle mõttega võib saada hoopis toreda kohtuasja. Saan aru, et tegemist on teise järjekorra pärijatega, seega kui abikaasa ei loobu, sius abikaasa saab juba 50%. Kui tegemist ühisvaraga, siis pärimisele kuulubki ainult nö surnu osa ühisvarast ehk 50% varast. Kui põhiliseks varaks on kodu, siis reaalselt pärib su tütar 25% korterist, kui rohkem teise järjekoha pärijaid pole (nt sinu õed-vennad, nende lapsed). Ja lesele jääb 75%.

Palju edu selle 25% rahaks tegemisel siis, kui 75% omanik ei müü.

Mõelge hoolikalt järgi, kas tahate seda tüli. On seda ikka vaja? Kui koduga kaasneb ka pangalaen, siis lõpuks jääte peale suurt tüli ikka tühjade kätega, sest isegi kui inventuur tehtud, siis pärandvara suuruse ulatuses vastutab pärija ka võlga eest (sh ka juhul, kui kinnisasja ei õnnestu realiseerida!)

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik ..

Selle lese järelt pärivad ju kunagi tema sugulased, mitte enam sina ega su tütar.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen tõesti sel teemal võhik. Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

Minu jaoks on veider, et keegi arvab, et abikaasa pärib. Ta pole su sugulane ju kuskilt otsast.

+2
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või ka kui mõelda, et kui see tema üleelanud abikaasa ühel hetkel sureb, siis miks ikkagi tuulde loopida kõik ..

Selle lese järelt pärivad ju kunagi tema sugulased, mitte enam sina ega su tütar.

No just nimelt, seda silmas peangi, et miks peaks minu sugulase vara minema hoopis tema abikaasa sugulastele ..

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen tõesti sel teemal võhik. Ehk siis… ma olen abielus, lapsi meil pole, minu vanemad on surnud, õdesid- vendi mul pole. Peaksin tegema testamendi, sest minu surma korral pärivad lisaks mu abikaasale ka mu vanaisa poolvenna lapselapsed?

Minu jaoks on veider, et keegi arvab, et abikaasa pärib. Ta pole su sugulane ju kuskilt otsast.

No vot see ongi see imeline juriidika. Abikaasa võib olla lähedasim inimene, aga ometi pole ta sugulane. Sellepärast ma ei saagi aru miks inimesed ei tee testamenti. Vb on lähedasim inimene hoopis keegi sõber või sõbranna, kes on terve elu su kõrval olnud jne. Kui testamenti mitte teha, siis tema ei saa mitte midagi ..

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellises olukorras ei päri kohalik omavalitsus midagi. Kui esimese (lapsed ja nende alanejad) ning teise (ema, isa ja nende lapsed) järjekorra pärijaid ei ole, pärib abikaasa kõik.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina rumala võhikuna olen siiani arvanud, et kui üks abielupooltest lahkub, siis ilma testamendita on pärijaks abikaasa ja lapsed või siis abikaasa, kui olid kahekesi.
Mitte lahkuja teised sugulased?

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina rumala võhikuna olen siiani arvanud, et kui üks abielupooltest lahkub, siis ilma testamendita on pärijaks abikaasa ja lapsed või siis abikaasa, kui olid kahekesi. Mitte lahkuja teised sugulased?

😀 😀 😀

Abikaasa ei ole mitte iial seadusjärgne pärija. Abikaasa pärib teiste pärijate KÕRVALT.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina rumala võhikuna olen siiani arvanud,

Seadus paraku ütleb, et abikaasa pärib koos teistega st n lastega, nende kõrval. Abikaasa eraldi ei moodusta 1.pärijate ringi.

Seega, kui abielupaaril pole lapsi, kelle kõrvalt elus abikaasa pärib, pärib ta järgmise ringi pärijate kõrval (need on kadunu vanemad st ema/isa kui nasd elus on, kui ei siis nende asemel kadunu õed/vennad ja kui nemad surnud siis nende lapsed jne) mitte ei jää pärand ainult abikaasale.

I ringi pärijad on LAPSED (kui nemad surnud, siis lapselapsed oma ema/isa asemel9, mitte abikaasa. Jah, abikaasa pärib laste kõrval ja mitte alla 1/4 pärandist.

Kui lapsi pole, ei saa ju nende kõrval pärida.

Siis tuleb mängu II ring…

Alles siis kui ka II ringi pole st surnul polnud ka mitte kunagi õdesid/vendi, pärib abikaasa üksi.

§ 16.  Abikaasa seadusjärgse pärijana

  (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
  1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
  2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

  (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

Tehke testament või vastastikune testament, et sellist olukorda vältida.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tütrega juba arutasin asja ja kuna tema neid inimesi üldse ei tunne, siis näeb sellest ainult võimalust ehk veidi lisaraha saada ja arvab, et võtabki vastu. Aga mulle selline “põrsas kotis” vastu võtmine küll tundub väga kahtlane teema, kui pole üldse teada millest jutt käib. Loomulikult ei soovi kellegi korterile või ühisvarale pretendeerida, aga kui sugulasel midagi kusagil n-ö üle on ja teisie pärijaid pole, siis miks see linnale jätta?

Millele tütar siis pretendeerib kui mitte korterile ja ühisvarale? Kui minu laps sellises olukorras arvaks, et võib endale tundmatu sugulase pärija olla küll ning osa lese korterist ning pangaarvest endale saada, siis ma tunneksin end vägagi läbikukkunud lapsevanemana.  Moraalselt pole teil sellele varale ju mingit õigust.
Kõige inimlikum oleks see pärand vastu võtta ja siis lesele kinkida. Kulud arvaks maha. Seda siis eeldusel, et pole võlgu. Ja alustuseks võtaks notariga ühendust.

+20
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 227 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas võtta pärandus vastu?