Tänaseks olen juristidega konsuleerinud ja samuti notariga. Vara koosneb korterist, pangaarvest ja pensionifondist. Pärandi koguväärtus on ca 150 000 eurot.
Rahanumbrid keerlevad silme ees ilmselgelt.
Kus see korter asub? Tallinnas asuva korteri pärandosa väärtus võib juba ise suure osa sellest summast moodustada. Lesel ei pruugi olla piisavalt rahalisi vahendeid, et seda veerandit teemaalgataja käest välja osta. Teemaalgataja, kas sul on plaan oma osa kättesaamiseks see lese elukoht müüki panna? Loodad, et lese kodust väljatõstmise teel saadud raha toob õnne? Ära seda unusta, et kuna tegu pole su elukohaga, siis maksad kogu summalt tulumaksu.
Inimesed ei osta 25% kinnisvarast nii lihtsalt. Küll TA siis aitab 25%ulatuses elektriarveid maksta. Ega nagunii lesele jääb 75%, kinnisvara sellisel kujul pole võimalik väga müüagi.
Ja mis veel välja tuli, et teiseastme pärijaid on 2, et ürita sa müüa 12,5% kinnisvarast. Ei visata kedagi välja. Lesel õigus elada oma 75% oleval osal.
Aga kas poleks mõeldav teha nii, et lesele jääks korter, selle osas pärijad teeksid kohe oma osa notari juures kinkena lesele. Samal ajal vastutasuks lesk loobuks omalt poolt pangakonti ja pensionisamba osast ja selle siis jagaksid kaks pärijat? Siis oleks nagu 50/50?
Inimesed ei osta 25% kinnisvarast nii lihtsalt. Küll TA siis aitab 25%ulatuses elektriarveid maksta. Ega nagunii lesele jääb 75%, kinnisvara sellisel kujul pole võimalik väga müüagi.
Miks peaks midagi ostma? Kui korter on pärandi osa, siis nendel kahel, kes on pärijad on õigus oma osale. Kui lesk ei soovi korterit maha müüa, siis ta peab välja maksma pärijate osad. Nii lihtne see ongi. Mis elektriarved, sooda oled?
Lesk vb lubab müüa. Kus võtad et ta keelab neil müüa nende osa. Lesk ei pea oma osa müüma, las müüvad oma 25 %. Kuu vara on 25 % siis saavad kasutadsgi vaid 25% või las müüvad maha. Katsu sa leida 25% kinnisvarale ostjat.
Miks lesk peab välja ostma. Tal ju olemas oma osa kinnisvara kus elada. Ega pole ju vajagi kõiki tube. Koos ongi lõbusam. Las siis need pärijad kolivad sellele 25%le. Enamus korterist ju lese oma.
Mul sugulased pärisid seitsme peale korteri. Kaks sugulast elab sees ja teised tahavad oma osa müüa, kui mõnigi oma osa soovib kasutada siis usu teised oma osale ostjat ei leia. Maksavad samamoodi kommunaale, kuna omanikud on kõik neist.
Aga kas poleks mõeldav teha nii, et lesele jääks korter, selle osas pärijad teeksid kohe oma osa notari juures kinkena lesele. Samal ajal vastutasuks lesk loobuks omalt poolt pangakonti ja pensionisamba osast ja selle siis jagaksid kaks pärijat? Siis oleks nagu 50/50?
Minu meelest oleks see normaalne lahendus, kui täielikult loobuda ei soovita. Lesele korter ja rahalised vahendid jagamisele, kas siis kolme v kahe vahel.
Mul sugulased pärisid seitsme peale korteri. Kaks sugulast elab sees ja teised tahavad oma osa müüa, kui mõnigi oma osa soovib kasutada siis usu teised oma osale ostjat ei leia. Maksavad samamoodi kommunaale, kuna omanikud on kõik neist.
Kui tegemist on kaasomandiga, siis on omanikel õigus nõuda kaasomandi jagamist, mis korteri puhul tähendab seda, et korter müüakse maha ja raha jagatakse; või ostavad mõned kaasomanikud teiste osa välja.
Mul sugulased pärisid seitsme peale korteri. Kaks sugulast elab sees ja teised tahavad oma osa müüa, kui mõnigi oma osa soovib kasutada siis usu teised oma osale ostjat ei leia. Maksavad samamoodi kommunaale, kuna omanikud on kõik neist.
Kui tegemist on kaasomandiga, siis on omanikel õigus nõuda kaasomandi jagamist, mis korteri puhul tähendab seda, et korter müüakse maha ja raha jagatakse; või ostavad mõned kaasomanikud teiste osa välja.
No aga see kehtib siis ka TA juhtumi puhul? Kui pärand vastu võetakse, siis tuleb lesel korter maha müüa, kui pärijad tahavad oma osa kätte saada?
Neil on õigus oma osa müüa. Kaasomandina kogu kinnisvara müümisel on vaja kõigi nõusolekut. Lesk ei ole sunnitud müüma ja kaasomanikid võuvad müüa vaid oma osa kinnisvarast. Loomulikult eesõigus on ostmisel lesel, aga ta ei ole sunnitud ostma. Ta võib vabalt nõus olla, et kaasomanik edasi olla ja teised pärijad võivad oma osa müüa. Me tahtsime kumagi maja osta, aga kinnistul oli veel üks kaasomanik ja antud vanaproua polnud ülemist korrust müüma ua nii jäigi tehing katki. Teised omanikud saavadki müüa oma osa ja oma pärand realiseerida.
Mind huvitab kus on see seaduspunkt kirjas et kaasomanik on sunnitud oma osa müüma või teistelt välja ostma. Kaasomanikud saavad oma mõttelist osa müüa, aga see ei tähenda, et teine kaasomanik peab selle ostma, tal vaid eelisõigus.
Mind huvitab kus on see seaduspunkt kirjas et kaasomanik on sunnitud oma osa müüma või teistelt välja ostma. Kaasomanikud saavad oma mõttelist osa müüa, aga see ei tähenda, et teine kaasomanik peab selle ostma, tal vaid eelisõigus.
Ma ei saa nüüd aru, üks kirjutab üht ja teine teist siin. Kas siis peab või ei pea lesk pärijatele nende korteriosa välja maksma v mitte?
Ongi mitu võimalust. See 1/4 või 1/8 kaasomanik võib proovida enda osa kellegile kolmandale müüa, aga selge on see, et keegi ei soovi seda osta. Ning teine võimalus on nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist, sellisel juhul on lesk sundseisus ja mingiks ostuks-müügiks läheb siis igal juhul.
Aga kas poleks mõeldav teha nii, et lesele jääks korter, selle osas pärijad teeksid kohe oma osa notari juures kinkena lesele. Samal ajal vastutasuks lesk loobuks omalt poolt pangakonti ja pensionisamba osast ja selle siis jagaksid kaks pärijat? Siis oleks nagu 50/50?
Paluks mitte unustada, et ühisvara korral käib pärandvara alla ka pool lese pangaarvete sisust.
Kui pärijad on normaalsed inimesed, siis paljudes suguvõsades lepitakse omakesti kokku, et lese pangakotol olevat raha teised pärijad ei soovi ja see jääb täies ulatuses lesele.
Kujuta ise olukorda, kui oled jäänud abikaasa viimastel eluaastatel pere ainsaks rahateenijaks, siis abikaasa tuleb ja tema kauged sugulased tulevad sinu palgast/pensionist kõrvale pandud kirsuturaha nokkima nagu kaarnad.
Ma saaks aru, kui kauged pärijad nõustuksid vastu võtma vaid oma % lahkunu pangaarvete sisust. Aga siis juhtumis tundub, et teeme kõik rahaks ja jätame lese puupaljaks, ilma elukohata, ilma rahata…
Aga kas poleks mõeldav teha nii, et lesele jääks korter, selle osas pärijad teeksid kohe oma osa notari juures kinkena lesele. Samal ajal vastutasuks lesk loobuks omalt poolt pangakonti ja pensionisamba osast ja selle siis jagaksid kaks pärijat? Siis oleks nagu 50/50?
Paluks mitte unustada, et ühisvara korral käib pärandvara alla ka pool lese pangaarvete sisust.
Kui pärijad on normaalsed inimesed, siis paljudes suguvõsades lepitakse omakesti kokku, et lese pangakotol olevat raha teised pärijad ei soovi ja see jääb täies ulatuses lesele.
Kujuta ise olukorda, kui oled jäänud abikaasa viimastel eluaastatel pere ainsaks rahateenijaks, siis abikaasa tuleb ja tema kauged sugulased tulevad sinu palgast/pensionist kõrvale pandud kirsuturaha nokkima nagu kaarnad.
Ma saaks aru, kui kauged pärijad nõustuksid vastu võtma vaid oma % lahkunu pangaarvete sisust. Aga siis juhtumis tundub, et teeme kõik rahaks ja jätame lese puupaljaks, ilma elukohata, ilma rahata…
Said valesti aru, seda ma silmas pidasingi, et ikka surnud inimese pangakontost ja pensionifondist ning selle jagamisest pärijate vahel käib jutt. Mitte ometi leses vahenditest. Ühesõnaga, lühidalt öeldes – võtaks vastu ainult reaalselt surnud sugulasele kuulunu, mias on antud juhul, nagu aru olen saanud, pangakonto ja pensionisammas (mõlemad surnud sugulase nimel/omad). Või peaks neilt ka saama 50% abikaasa?
Paluks mitte unustada, et ühisvara korral käib pärandvara alla ka pool lese pangaarvete sisust.
Loogiline ju. Pool sellest oli ju lahkunu oma nagu ka surnud inimese pangakonto elava oma. Miks seda kuidagi teisiti peaks käsitlema?
Vabandust, aga ma ei saa nüüd aru. Kuidas saab kellegi pangakonto olla kellegi teisega ühisvara? Kellegi isiklik pangakonto kuulub ju ikka ainult omanikule.
Vabandust, aga ma ei saa nüüd aru. Kuidas saab kellegi pangakonto olla kellegi teisega ühisvara? Kellegi isiklik pangakonto kuulub ju ikka ainult omanikule.
Kui abikaasadel on ühisvara, siis kuulub ka kummagi pangaarvel olevast rahast pool ju teisele abikaasale. Kuidas muidu läheks pärimisele ainult pool pangaarvetel olevast rahast.
Ja siis räägitakse siin PKs kui kasulik on olla abielus ja küll see on ikka au ja privileeg. Vähe sellest, et lahkunu vara saavad mingid lehma lellepojad, ka pool lese pangaarvel olevast rahast läheb neile.
Võid ju veenda oma abikaasat testamenti tegema, aga ta tûhistab selle ära sinu teadmata ja ongi korras.
Okei, ma hakkan asjast veidi aru saama. Kui ei ole tehtud varalahususlepingut, siis on kogu vara ühisvara. See tähendab nüüd seda, et tegelikult ka lese varast pool on surnu vara. Ehk siis kogu olemasolev vara on pärandisaajate võtta või jätta. Kohutav olukord üleelanud abikaasa jaoks.
Aga sellega seoses tekib mul nüüd küsimus, püüdes lihtsalt juriidikast aru saada. Kui on ühisvara ja lahtiseletatuna mehe osast pool kuulub surnud naisele ja vastupidi, siis kui nüüd üks abikaasa sureb, siis kuidas ühtäkki kuulub lesele nii enda algne pool varast, kui ka veel 75% surnu varast? Kui vara oli ühisvara ja ühe abikaasa suremise korral läheb koguvara pärimisele, siis kuidas üleelanud abikaasa pool jääb puutumatult talle ja lisaks saab ta veel automaatselt poole surnu osast + pärib veel vastavalt ülejäänud osa jagunemisele oma osa sinna juurde? Selliselt võetuna on lesk ju igas mõttes eelisseisus võrreldes teiste pärijatega?
Kui vara oli ühisvara ja ühe abikaasa suremise korral läheb koguvara pärimisele, siis kuidas üleelanud abikaasa pool jääb puutumatult talle ja lisaks saab ta veel automaatselt poole surnu osast + pärib veel vastavalt ülejäänud osa jagunemisele oma osa sinna juurde?
Sul on nüüd midagi sassis. Lesele kuulub 50% ühisvarast ja lisaks pärib ta 50% abikaasa osast (sest antud juhul ta pärib II järjekorra pärijate kõrvalt). See 75% on juba koos pärandiga.
Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse. Lese vara ei päri keegi siin kui see oli enne abielu. Päritakse ühisvara ja ühisvarast pool juba kuulub lesele, poolest pool saab pärimise teel. 25 % ühisvarast saavad vaid pärijad.
1) Lese kasuks ei saa loobuda 2) Kui pärijaid ei ole – siis läheb see osa surnu elukohajärgsele linnale või vallale. Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.
Minul suri ema ja kõik me neli last loobusime isa (lese) kasuks oma pärandist. Ometi meil kõigil on lapsed ja ka lapselapsed ning olemas on ka isapoolsed sugulased.
Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse. Lese vara ei päri keegi siin kui see oli enne abielu. Päritakse ühisvara ja ühisvarast pool juba kuulub lesele, poolest pool saab pärimise teel. 25 % ühisvarast saavad vaid pärijad.
Misasja sa nüüd sokid. Kõik surnu vara läheb pärimisele. Ühisvara või lahusvara ei puutu asjasse.
Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse. Lese vara ei päri keegi siin kui see oli enne abielu. Päritakse ühisvara ja ühisvarast pool juba kuulub lesele, poolest pool saab pärimise teel. 25 % ühisvarast saavad vaid pärijad.
Misasja sa nüüd sokid. Kõik surnu vara läheb pärimisele. Ühisvara või lahusvara ei puutu asjasse.
Mu kommentaar oli sellele lõigule.
See tähendab nüüd seda, et tegelikult ka lese varast pool on surnu vara. Ehk siis kogu olemasolev vara on pärandisaajate võtta või jätta. Kohutav olukord üleelanud abikaasa jaoks.
Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse. Lese vara ei päri keegi siin kui see oli enne abielu. Päritakse ühisvara ja ühisvarast pool juba kuulub lesele, poolest pool saab pärimise teel. 25 % ühisvarast saavad vaid pärijad.
