Asi läheb aina segasemaks .. ja huvitavamaks 🙂 juriidika seisukohalt siis.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kas võtta pärandus vastu?
Teema: Kas võtta pärandus vastu?

1) Lese kasuks ei saa loobuda 2) Kui pärijaid ei ole – siis läheb see osa surnu elukohajärgsele linnale või vallale. Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.
Minul suri ema ja kõik me neli last loobusime isa (lese) kasuks oma pärandist. Ometi meil kõigil on lapsed ja ka lapselapsed ning olemas on ka isapoolsed sugulased.
See pidi olema eelmise seaduse ajal.

Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse.
Lese pangakontost pool läheb pärimisele juhul, kui polnud sätestatud lahusvara.

Asi läheb aina segasemaks .. ja huvitavamaks 🙂 juriidika seisukohalt siis.
Tegelt naljakas ja põnev teema, kuidas perekoolikad saavad seadused selgeks 😂

Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse.
Lese pangakontost pool läheb pärimisele juhul, kui polnud sätestatud lahusvara.
Kui lesk on mu vanaema moodi siis pangakontol on minimaalne ja ülejäänud on kuskil peidukas.

3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Loomulikult. Aga selleks tuleks teistele pärijatele nende osa välja maksta.

Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse. Lese vara ei päri keegi siin kui see oli enne abielu. Päritakse ühisvara ja ühisvarast pool juba kuulub lesele, poolest pool saab pärimise teel. 25 % ühisvarast saavad vaid pärijad.
Mis loogika alusel saab lesk esmalt surnu osast pool ja siis ülejäänust saab veel pool?

Mis loogika alusel saab lesk esmalt surnu osast pool ja siis ülejäänust saab veel pool?
Seaduse alusel.

Mis loogika alusel saab lesk esmalt surnu osast pool ja siis ülejäänust saab veel pool?
Mitte ta ei saa esmalt surnu osast pool vaid kui tegu on ühisvaraga, siis eraldatakse esmalt ühisvarast tema osa(ehk pool). Pärimisele läheb surnu vara.

Kui lesel oli vara enne abielu siis see jääb ikka puutumata. Ühisvara vaid jagatakse.
Lese pangakontost pool läheb pärimisele juhul, kui polnud sätestatud lahusvara.
No ja võttes eelduseks, et nii oligi ja kogu vara oli abielupaari ühisvara, siis selgubki ju, et koguvara läheb pärimisele. Kuidas siis saab olla, et lese pool jääb puutumatult talle, surnu poolest saab ta abikaasana veel pool ja lisaks koos pärijatega veel vastavalt jagunemisele?

3) Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Tundub, et lesel oleks soovitan endale jurist palgata.

Loomulikult. Aga selleks tuleks teistele pärijatele nende osa välja maksta.
Sa pead oma osa, alates lahkunu surmast hooldama. Arvepunt ootab juba TA pärandi vastuvõtmist.

No ja võttes eelduseks, et nii oligi ja kogu vara oli abielupaari ühisvara, siis selgubki ju, et koguvara läheb pärimisele. Kuidas siis saab olla, et lese pool jääb puutumatult talle, surnu poolest saab ta abikaasana veel pool ja lisaks koos pärijatega veel vastavalt jagunemisele?
Kui absoluutselt kõik vara on ühisvara, siis eraldatakse sellest pool, mis kuulub nagunii talle ning ülejäänud pool läheb pärimisele tema ja teiste pärijate vahel.

Mis loogika alusel saab lesk esmalt surnu osast pool ja siis ülejäänust saab veel pool?
Mitte ta ei saa esmalt surnu osast pool vaid kui tegu on ühisvaraga, siis eraldatakse esmalt ühisvarast tema osa(ehk pool). Pärimisele läheb surnu vara.
Selge, sain siis veidi valesti aru. Kui on ühisvara, siis esmalt eraldatakse lese pool. Seejärel surnu pool läheb võrdsetel alustel pärijate (sj lesk) vahel jagunemisele.

Selge, sain siis veidi valesti aru. Kui on ühisvara, siis esmalt eraldatakse lese pool. Seejärel surnu pool läheb võrdsetel alustel pärijate (sj lesk) vahel jagunemisele.
Just.

Loomulikult. Aga selleks tuleks teistele pärijatele nende osa välja maksta.
Sa pead oma osa, alates lahkunu surmast hooldama. Arvepunt ootab juba TA pärandi vastuvõtmist.
No mida sa sogad? Mida hooldama, mis arvepunt? Sai ju selgeks, et pool on nagunii lese oma, päritav osa jaguneb kolmeks, seega me räägime juba, et lese osa on u 80%. Kummagi pärija osa on siis ca 10%. Mis arvepunt, mis hooldamine?

No mida sa sogad? Mida hooldama, mis arvepunt? Sai ju selgeks, et pool on nagunii lese oma, päritav osa jaguneb kolmeks, seega me räägime juba, et lese osa on u 80%. Kummagi pärija osa on siis ca 10%. Mis arvepunt, mis hooldamine?
Pärimisprotsess on alles poolik, teemaalgataja ei saa kuidagi teada, palju neid tegelikke pärijaid kokku üldse on. Kirjutasin juba, kõik arved mis lahkunust maha jäid, ka. matusekulud, kõik võlgnevused on ka teemaalgataja kanda, ja seda alates lahkunud surmast, mitte pärandosa vastuvõtmisest.

No mida sa sogad? Mida hooldama, mis arvepunt? Sai ju selgeks, et pool on nagunii lese oma, päritav osa jaguneb kolmeks, seega me räägime juba, et lese osa on u 80%. Kummagi pärija osa on siis ca 10%. Mis arvepunt, mis hooldamine?
Pärimisprotsess on alles poolik, teemaalgataja ei saa kuidagi teada, palju neid tegelikke pärijaid kokku üldse on. Kirjutasin juba, kõik arved mis lahkunust maha jäid, ka. matusekulud, kõik võlgnevused on ka teemaalgataja kanda, ja seda alates lahkunud surmast, mitte pärandosa vastuvõtmisest.
TA
Ja ma olen juba kirjutanud, et olen notarilt saanud info nii pärijate arvu kohta, kui selle kohta, et mingeid võlgnevusi, laene, maksmata arveid vm kohustusi ei ole, sj on eelmise aasta oktoobris maetud surnu matuste eest ammugi tasutud ..

TA Ja ma olen juba kirjutanud, et olen notarilt saanud info nii pärijate arvu kohta, kui selle kohta, et mingeid võlgnevusi, laene, maksmata arveid vm kohustusi ei ole, sj on eelmise aasta oktoobris maetud surnu matuste eest ammugi tasutud ..
Segane see sinu lugu. Ilma inventuurita ei saa neid asju teada. Kas 3 kuud juba täis ei ole saanud, või mis see sinu mure hetkel ongi?

Matuste eest on tasutud aga kui ilmuvad pärijad. Võib lesk nõuda kulude osa jagamist ja kommunaalkulude osa jagamist alates oktoobrist jne. Kuidas sina külale nii küla sinule…

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.

https://www.juristaitab.ee/et/kkk/mul-kusimus-parimise-kohta

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.
Mitu lk juba seletatud ja ikka mõni loll kargab välja oma tõde kuulutama.

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.
Pool sellest kuulub. Arvad, et ühisvara tähendab ainult ühe poole vara või?

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.
Pool sellest kuulub. Arvad, et ühisvara tähendab ainult ühe poole vara või?
Siis loodan, et see lesk oma konto ära kandib.

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.
Pool sellest kuulub. Arvad, et ühisvara tähendab ainult ühe poole vara või?
Siis loodan, et see lesk oma konto ära kandib.
Ja kui kantida ei saa, et ta on selle sulas ammu välja võtnud, ja päästab oma pensioni kuidagi, näiteks laseb sulas kätte maksta. Ja pageb pakku.

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.
Pool sellest kuulub. Arvad, et ühisvara tähendab ainult ühe poole vara või?
Siis loodan, et see lesk oma konto ära kandib.
Ja kui kantida ei saa, et ta on selle sulas ammu välja võtnud, ja päästab oma pensioni kuidagi, näiteks laseb sulas kätte maksta. Ja pageb pakku.
Jätab selle 150 000 teistele ja läheb oma sulas saadava pensioniga kuuse alla? Kah lahendus…

Ja mis veel välja tuli, et teiseastme pärijaid on 2, et ürita sa müüa 12,5% kinnisvarast. Ei visata kedagi välja. Lesel õigus elada oma 75% oleval osal.
Jah, aga see on mõtteline osa. St. et kui toanurka kolib keegi võõras, on tal õigus kasutada ka ülejäänud osa korterist.

Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Kas võtta pärandus vastu?