Aga kuidas see asjade ajamine siis täpsemalt käib pärimise korral. Siit on nüüd lugeda olnud, et kui 3 k jooksul ei loobuta, siis ollakse vastu võtnud. Mis siis edasi saab?
Midagi ei saa – kui tahad, siis algatad pärimise, kui ei taha, siis ei algata. Vähemalt ei ole ilma jäänud oma pärandiosast.
Pean silmas, et kui on algatatud ja pole loobutud. Kuidas siis protsess käib v kuidas pärand pärijani jõuab, nt mingi rahasumma.
Kui on mitu pärijat ja seadusjärgne pärimine, siis eeldab pärandi kättesaamine kõigi pärijate koostöövalmidust. Kui on vähimgi võimalus, et mõni pärija võib hakata iseloomu näitama, soovitan teha kohe pärandvara jagamise lepingu.
Mida sa mõtled selle all “iseloomu näitama”? Ja miks koostööd? Kas ei ole nii, et nt kontol olev raha kantakse lihtsalt pärijate vahel laiali?
Jah, ma arvasin ka nii, aga pangad nõuavad kontol oleva raha väljamaksmiseks pärijate vahelist kokkulepet, millega fikseeritakse, kes kui suure osa saab. Mul oli isal arve kolmes pangas, igas pangas tuli allkirjastada selline kokkulepe ja swedbank nõuab selleks kõigi osapoolte isiklikult panka kohale minekut. Sellest sammust vabastab vaid see, kui juba notaris on sõlmitud pärandvara jagamise kokkulepe.
Minul nt vend ei ole nõus panka minema. No ma saan aru ka, tal arve arestitud, kohtutäiturid regulaarselt kallal, ikka tahaks oma pärandit kuidagi neist mööda minnes realiseerida, aga näed, paraku pank ei luba inimesel oma osast teiste kasuks ka loobuda, kui inimesel on võlad. Sai see probleem hetkeks lahendatud, tekkisid muud mured – tema ei suuda oma pereliikmetega samas ruumis viibida. No pank pakub tegelikult ka võimalust, et ta teeb pangas volituse, allkirjastab omapoolsed dokumendid eraldi ära, aga see ka ei sobi. Ja ongi raha juba mitu aastat swedi arvel. Õnneks ei ole see ei minu ega mu ema jaoks elulise tähtsusega, kuid tegemist on siiski mitmetuhande euroga, millest tegelikult niisama lihtsalt loobuda ei tahaks.