Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas võtta pärandus vastu?

Näitan 17 postitust - vahemik 211 kuni 227 (kokku 227 )

Teema: Kas võtta pärandus vastu?

Postitas:
Kägu

Lese pangakonto ei kuulu pärimisele. Seda pole õigus mitte kellegil puutuda.

Pool sellest kuulub. Arvad, et ühisvara tähendab ainult ühe poole vara või?

Siis loodan, et see lesk oma konto ära kandib.

Ja kui kantida ei saa, et ta on selle sulas ammu välja võtnud, ja päästab oma pensioni kuidagi, näiteks laseb sulas kätte maksta. Ja pageb pakku.

Jätab selle 150 000 teistele ja läheb oma sulas saadava pensioniga kuuse alla? Kah lahendus…

miks ta peaks 150k teistele jatma ja kuuse alla pagema? Võtab parimise kaigus ju niikuinii 75% varast. Kui oma konto tyhjaks kantis, siis suhteliselt rohkem tema kasuks kaalukauss on, sest see tuleb vaid mehe varade arvelt.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas nii?

Sa pead õiglaseks olukorda, kus lese kodu osaliseks omanikuks saavad tema lahkunud abikaasa sugulased, kellega nad tema eluajal isegi ei suhelnud? Vähe sellest, et kaotas abikaasa, võib ka oma kodu kaotada. Tundub väga õiglane.

Jah, ongi õiglane, et yhisvarast väike osa jääb lahkunu sugulastele. Ja veelgi enam õiglane, arvestades, et testament kui juriidiline toovahend on ammuilma leiutatud. Teinud testamendi, poleks mingit ebaoiglust ega ulumist. Mees oleks saanud kõik oma prouale pärandada.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas see asjade ajamine siis täpsemalt käib pärimise korral. Siit on nüüd lugeda olnud, et kui 3 k jooksul ei loobuta, siis ollakse vastu võtnud. Mis siis edasi saab?

Midagi ei saa – kui tahad, siis algatad pärimise, kui ei taha, siis ei algata. Vähemalt ei ole ilma jäänud oma pärandiosast.

Pean silmas, et kui on algatatud ja pole loobutud. Kuidas siis protsess käib v kuidas pärand pärijani jõuab, nt mingi rahasumma.

Kui on mitu pärijat ja seadusjärgne pärimine, siis eeldab pärandi kättesaamine kõigi pärijate koostöövalmidust. Kui on vähimgi võimalus, et mõni pärija võib hakata iseloomu näitama, soovitan teha kohe pärandvara jagamise lepingu.

Mida sa mõtled selle all “iseloomu näitama”? Ja miks koostööd? Kas ei ole nii, et nt kontol olev raha kantakse lihtsalt pärijate vahel laiali?

Mitte keegi ei hakka niisama midagi jagama. Ise peab notaris käima, kõik pärijad koos, notarile maksma arve, mida suurem pärandus seda suurem arve igal ühel, ja ka koos panka minema. Kui fondiosakud, siis pank tahab kõiki võimalik et mitu korda näha. See et keegi kannab sulle ainult raha… Sellist olukord einä ole, tahad midagi saada, pead ka pingutama ja kui mõni ei tule kohale, jääb asi venima, seni kuni kokkulepoele jõutakse või ku kohus otsuse teeb. Pole välistatud, et lesk näiteks asja kohtusse annab.

 

 

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

1) Lese kasuks ei saa loobuda 2) Kui pärijaid ei ole – siis läheb see osa surnu elukohajärgsele linnale või vallale. Seega soovitan ära pärida ja siis teha kohe ka pärandvara jagamine notaris.

Minul suri ema ja kõik me neli last loobusime isa (lese) kasuks oma pärandist. Ometi meil kõigil on lapsed ja ka lapselapsed ning olemas on ka isapoolsed sugulased.

Ja kui nyyd isa peaks uue armastuse leidma ja ylepeakaela armuma ning abielluma, siis palju ōnne teile kõigile selle mõttetu otsuse puhul, mis tundus teile ilmselt jube heroiline ja yllas.

Meie peres loeb usaldus ka.  Isa on sõnapidaja mees, on sedasi ka meid kasvatanud st. kui kõik otsustasud loobuda (ei läinud notarisse), siis nii ka oli. Isa tegi mõned aastad tagasi testamendi, see on meile teada. Kui müüs ära emalt päritud maatüki, siis jagas sellest saadud raha täpselt ära.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

mida suurem pärandus seda suurem arve igal ühel, ja ka koos panka minema

Mis loll jutt see on? Maksad ikka sama, on siis pärandus 200 eurot või 2 miljonit.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kuidas see asjade ajamine siis täpsemalt käib pärimise korral. Siit on nüüd lugeda olnud, et kui 3 k jooksul ei loobuta, siis ollakse vastu võtnud. Mis siis edasi saab?

Midagi ei saa – kui tahad, siis algatad pärimise, kui ei taha, siis ei algata. Vähemalt ei ole ilma jäänud oma pärandiosast.

Pean silmas, et kui on algatatud ja pole loobutud. Kuidas siis protsess käib v kuidas pärand pärijani jõuab, nt mingi rahasumma.

Kui on mitu pärijat ja seadusjärgne pärimine, siis eeldab pärandi kättesaamine kõigi pärijate koostöövalmidust. Kui on vähimgi võimalus, et mõni pärija võib hakata iseloomu näitama, soovitan teha kohe pärandvara jagamise lepingu.

Mida sa mõtled selle all “iseloomu näitama”? Ja miks koostööd? Kas ei ole nii, et nt kontol olev raha kantakse lihtsalt pärijate vahel laiali?

Jah, ma arvasin ka nii, aga pangad nõuavad kontol oleva raha väljamaksmiseks pärijate vahelist kokkulepet, millega fikseeritakse, kes kui suure osa saab. Mul oli isal arve kolmes pangas, igas pangas tuli allkirjastada selline kokkulepe ja swedbank nõuab selleks kõigi osapoolte isiklikult panka kohale minekut. Sellest sammust vabastab vaid see, kui juba notaris on sõlmitud pärandvara jagamise kokkulepe.

Minul nt vend ei ole nõus panka minema. No ma saan aru ka, tal arve arestitud, kohtutäiturid regulaarselt kallal, ikka tahaks oma pärandit kuidagi neist mööda minnes realiseerida, aga näed, paraku pank ei luba inimesel oma osast teiste kasuks ka loobuda, kui inimesel on võlad. Sai see probleem hetkeks lahendatud, tekkisid muud mured – tema ei suuda oma pereliikmetega samas ruumis viibida. No pank pakub tegelikult ka võimalust, et ta teeb pangas volituse, allkirjastab omapoolsed dokumendid eraldi ära, aga see ka ei sobi. Ja ongi raha juba mitu aastat swedi arvel. Õnneks ei ole see ei minu ega mu ema jaoks elulise tähtsusega, kuid tegemist on siiski mitmetuhande euroga, millest tegelikult niisama lihtsalt loobuda ei tahaks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kummaline, et asi nii keeruliseks on aetud. Milleks küll …

Ma ei saa hästi aru sellest momendist, et tuleb minna kōigil pärijatel koos füüsiliselt panga kinnitama, et jaotavat osadega ollakse nõus .. Kuidas see loogiline on, see määratakse ju pärimisseadusega ja fikseeritakse selliselt ka notaris? Mis loogila saab selles olla, et kõik peavad kohapeal midagi omalt poolt kinnitama? Mida siis, tõsiasja, et toimub seadusejärgne pärimine?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui nyyd isa peaks uue armastuse leidma ja ylepeakaela armuma ning abielluma, siis palju ōnne teile kõigile selle mõttetu otsuse puhul, mis tundus teile ilmselt jube heroiline ja yllas.

Abiellumine ei tähenda vara jagamist. Ammugi teevad sellised mehed testamendi ja jätavad oma vara lastele ning lastelastele.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui nyyd isa peaks uue armastuse leidma ja ylepeakaela armuma ning abielluma, siis palju ōnne teile kõigile selle mõttetu otsuse puhul, mis tundus teile ilmselt jube heroiline ja yllas.

Abiellumine ei tähenda vara jagamist. Ammugi teevad sellised mehed testamendi ja jätavad oma vara lastele ning lastelastele.

Sellised mehed? Millised siis täpsemalt? 😀

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellised mehed? Millised siis täpsemalt? 😀

Kes oma lapsed nii heaks on kasvatanud, et ema pärandusest loobutakse isa kasuks. Küll lapsed kõik tagasi saavad ning enamgi veel.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tahate öelda, et kui lesk on pensionär, siis võetakse tema kontolt pension ära?

Pensionär või mitte-kui lesel on näiteks 10 tuhat arvel ja surijal 100 eurot, siis lese arvest 5000 ning surija arvest 50 läheb pärijate vahel jagamisele.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga kummaline, et asi nii keeruliseks on aetud. Milleks küll …

Ma ei saa hästi aru sellest momendist, et tuleb minna kōigil pärijatel koos füüsiliselt panga kinnitama, et jaotavat osadega ollakse nõus .. Kuidas see loogiline on, see määratakse ju pärimisseadusega ja fikseeritakse selliselt ka notaris? Mis loogila saab selles olla, et kõik peavad kohapeal midagi omalt poolt kinnitama? Mida siis, tõsiasja, et toimub seadusejärgne pärimine?

Selles ongi asi, et ei ole fikseeritud seadusega – seaduse järgi on kõik võrdväärsed pärijad, kuid seda, kes mida ja kui palju täpselt pärib ehk kuidas pärand jaguneb, seadus ju iga üksikjuhtumi puhul õelda ei saa.

Huvitav on muidugi see, et pangakontodel raha jagamiseks pidime tegema eraldi kokkulepped, kuid korterist tekkis küll iseenesest, ilma mingi kokkuleppeta kõigile võrdne osalus kinnisturegistrisse.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas tahate öelda, et kui lesk on pensionär, siis võetakse tema kontolt pension ära?

Pensionär või mitte-kui lesel on näiteks 10 tuhat arvel ja surijal 100 eurot, siis lese arvest 5000 ning surija arvest 50 läheb pärijate vahel jagamisele.

Tead reaalselt mõnda sellist juhtumit või?

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tead reaalselt mõnda sellist juhtumit või?

Selle juhtumi nimi on abielu ning ühisvara, tola!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tead reaalselt mõnda sellist juhtumit või?

Selle juhtumi nimi on abielu ning ühisvara, tola!

Aitäh hinnangu eest, aga vastust ikkagi ootaksin küsimusele, kas sa tead konkreetset juhtumit, kus pärijate vahel on läinud jagamisele üleelanud abikaasa pangaarvetel olev raha.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh hinnangu eest, aga vastust ikkagi ootaksin küsimusele, kas sa tead konkreetset juhtumit, kus pärijate vahel on läinud jagamisele üleelanud abikaasa pangaarvetel olev raha.

Just hiljaaegu oli nii, kui äi suri.

Kuna pärandi moodustasid mitu kinnistut + palju autosid + kadunukese pangaarved (+ lese varad), siis laste algatusel lepiti notaris kokku (ja sõlmiti notariaalne pärandileping), et üleelanud lese pangaarved jäävad pärimise käigus 100% talle, küll aga sai laste osaks see-eest osa muust varast, nt autodest polnud viimati 40a tagasi autot juhtinud memmel sooja ega külma, ka suvilat ta ei soovinud jne.

Sellegipoolest, kui 3 pärijat koos (koos pärimislepinguga) panka läksid, et lahkunu pangaarvetel olevad summad vastavalt kokkulepetele neile üle kantaks, siis olevat panga esindaja vähemalt 3x eraldi toonitanud, et “aga lese vara peab ju ka minema jagamisele”, hoolimata sellest, et pärandilepingusse olid teised pärijad lasknud notaril märke teha, et lese pangakontod jäävad kokkuleppe alusel lesele.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh hinnangu eest, aga vastust ikkagi ootaksin küsimusele, kas sa tead konkreetset juhtumit, kus pärijate vahel on läinud jagamisele üleelanud abikaasa pangaarvetel olev raha.

Kuidas sinu arust raha ei ole ühisvara, aga autod ja kinnisvara on?

0
0
Please wait...

Näitan 17 postitust - vahemik 211 kuni 227 (kokku 227 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kas võtta pärandus vastu?