Olen kahtleval seisukohal. Hetkel kodune just 2 ja 4 aastaseks saanud lastega. Paari kuu pärast sünnib perre kolmas laps. Vanem laps on lasteaias käinud augustist peale. Käib seal 2-3 päeva ja siis ravime 3-4 nädalat. Ühel korral, augustis, tegi ka rekordi- oli järjest 4 päeva LA-s!
Laps ise läheb lasteaeda päris heal meelel – sel juhul, kui toon ta enne uinakut ära. Aga samas- kui on kodus, siis ise ei avalda soovi lasteaeda minekuks -seega on tal 2 aastase ja minu seltsis päris tore olla. Laps on rahuliku loomuga ja sünnist saati hästi aeglase arenguga.
Küsimus siis järgmine, kas on mõtet teda panna nüüd kevadel veel iga kuu mõned päevad lasteaeda ja siis põetada teda (ja võibolla ka nooremat ja ennast lõpurasedana)või oleks mõtekam ta koju jätta ja kosuda sügiseni. Sel juhul muidugi võib rühm muutuda ilmselt. Sügisel paneksin ka noorema lapse aeda- juhul muidugi kui tervis on tugevam kui siiani. Samas- lihtsam oleks muidugi, kui kolmanda sündimise ajaks oleks vanem mõnda aegagi päevast aias. Aga kui samas tempos haigused jätkavad, siis oleks lihtsam ikka kolme terve lapsega vist kodus olla. Kas keegi on tunnetanud, et aiast äravõtmine nt. pooleks aastaks on kuidagi lapse tervist tugevdanud?