Kui on tegemist väikese kohaga, teavad KÕIK ammu juba, et ta mängib. Kui ta käib mängimas kusagil suuremas linnas, siis mingi ka nõustaja juurde selles suuremas linnas. Aga kõige kindlam oleks hetkel nõuda selle sõltuvuse avalikustamist kõigile pereliikmetele. Mees on eksinud ja nüüd on pere võimalus ta sellest jamast väljaaidata. Ta saab kõigile anda lubaduse, et ei mängi enam. Samas ei anna keegi talle enam raha, ükskõik mis eesmärgiga. Varjamine ja valetamine ongi üks alustugesid, mis sõltuvusi ülevalhoiavad. Kui ta pääseb ligi asutuse rahadele, tuleb tal elukutset vahetada. Üks asi on oma isiklikku raha mahamängida,teine asi aga kõigi ühist raha. Aga selle sammu peab ta ikkagi ise tegema. Kas sa seda tead, et ka netis saab raha eest mängida ?
Teema: Kasiinosõltuvus- mida teha, et seda peatada???
Mina näiteks ei nõustu nendega, kes ütlevad, et siin pole muud kui asjad pakkida ja lahku minna. Miks? Sest siin on sõna võtnud vaid need, kelle mees pole nö paranenud. Kindlasti on ka peresid, kus sellest sõltuvusest on lahti saadud!
Just eile tuli ka oma mehega kasiino teema jutuks ja mees ütles, et kunagi ammu oli ta tihe kasiinokülastaja, aga sai sellest \”haigusest\” jagu.
Kindlasti tuleb mehel kõvasti vaeva näha ja ka sina isa pead tugev olema. Aga võitluseta alla anda küll ei maksa.
Meie saime niimoodi jagu, et kogu saabunud palga kandsime koheselt koos minu arvele ja majandasin mõnda aega ainult ise meie rahadega. Mehel oli tugev tahtejõud ja ta mõistis kasiinost eemalolles, et see, mida ta teeb, on hukatuslik. Nüüd ei ole ta kasiinos käinud enam 9 aastat.
Täiesti nõus isikuga, kes ütles, et ei tasu kohe lahku minna.
Meie lugu:
3 aastat tagasi märkasin, et mees on muutunud. Oli pidevalt pinges, tegi kahtlaseid käike (peale tööd ei tulnud otse koju, vahel laekus alles hilisõhtul jne). Algul arvasin, et mehel on armuke. Uurisin veidi, üritasin temaga rääkida.. Targemaks ei saanud. Ühel päeval helistas mulle korteri omanik (tol ajal elasime veel üürikorteris). Küsis, et millal on meil plaanis korteri üürivõlg ära maksta ning miks minu abikaasa enam telefonile ei vasta. Ähvardas meid välja tõsta ning asjaga kohtusse pöörduda, kui kohe ära ei maksa. Ma ei saanud mitte midagi aru.. Meil olid rahalised asjad jaotatud niimoodi, et mina ostan riideid, tarbekaupu ning hoolitsen lapse vajaduste eest ning mees katab korteri üüri ning kommunaalid. Toidupoes maksime esialgu kuidas kunagi. Aga kui see üürijama tuli, olin juba märganud, et enamasti maksan mina.
Ei hakanud korteri omanikule rääkima, et mina võlast midagi ei tea. Küsisin summa ning lubasin paari nädala jooksul ära maksta. See summa oli muide pea kolme kuu üür. Õhtul rääkisin mehega. Ta ütles, et tööjuures on rasked ajad – palka ei maksta. Ma tahtsin teda uskuda, aga midagi jäi nagu kripeldama. Mõtlesin, et kuidas ei maksta – ta oli seal töötanud üle 2 aasta, ülemus oli väga tore inimene – kuidas nii, et nüüd äkki ei maksta palka? Pinged meie vahel süvenesid.
Ühel päeval, umbes kuu aega hiljem, tuli mees koju ja soovis minuga rääkida. Ütles, et on sügavas jamas ja ei oska enam sealt kuidagi välja tulla. Siis saingi teada tema kasiinosõltuvusest. Mees käis regulaarselt, pidevalt mängimas. Summad olid suured – teenis keskmisest kõrgemat palka ja vähemalt kolmveerandi sellest mängis maha. VÄHEMALT. Mõnikord oli ka terve palga maha mänginud. Sain ka teada, et oma vanematele oli ta viiekohalise summa võlgu (krooni ajal siis). Ta ütles, et ei taha seal käia, ei taha mitte iialgi enam sinna minna.
Meie lahendus oli pidev kontroll. Ma pidin jälgima, et ta alati õigel ajal koju jõuaks, oma käikudest teavitas mind. Lisaks andis oma pangakaardi minu kätte. See kõik oli muideks tema enda mõte. Samuti käis anonüümsete mängurite koosolekutel. See aitas teda väga, muideks.
Oli ka väikeseid tagasilangusi vahel. Ma nägin tema näost kohe ära, kui ta oleks tahtnud kasiinosse minna. Selline hajevil olek oli.. Sel ajal otsisime alati palju tegevust. Käisime jalutamas pea igal õhtul, sisustasime nädalavahetused.. Aegamööda saime ka võlad tagasi makstud. Nüüd on mees \”puhas\” juba pea 3 aastat. Kasiinokeeld on tal siiski peal. Nii igaks juhuks. Aga teda enam ei tõmba absoluutselt selle poole.
Nii et kui mees ise tahab, on täiesti võimalik sellest haigusest lahti saada. Ma ei annaks nii kiirelt alla nagu enamik siin soovitab.
Käidud tee.
Aitab vaid siis, kui mehike ISE tahab muutuda. Ja selleks pole vaja lasta tal muutuda pisipoisiks ja sinul emmeks, st anda rahakoti võtmeid naise kätte. Sellega teeb ta naise kaasvastutajaks, või ei, pigem ainuvastutajaks. Raha saab mees igalt poolt, laenatakse, antakse avanssi jne.
Paranemine tuleb vaid siis, kui tüüp adub, et kõik on vaid tema enda käes. Kui ta ei vaja karmi emmet oma asju kontrollima, kui ta suudab ise oma ajus vastava piiri genereerida. MUIDU asi ei tööta.
Ka minu eks oli neli aastat väidetavalt puhas olnud, kui see jama algas taas. Vahepeal maksime võlgu – jubedates kogustes. Parandus – mina maksin. Sõime turujääke ja kandsime vaid kaltsukatest saadud asju. Vahepeal aga oli ta harjunud sellega, et kõik raha käibki läbi minu. Tema palk oli tema erameelelahutus, mille eest käidi joomas ja naistes. Osavalt varjates, muidugi. Kui kasiinondus üldse midagi õpetab, siis nutikalt varjama. Kui nurisesin, siis visati ninale, et ma niigi tegin sinu pärast suuuure ohverduse, näed loobusin sõpradest ja kasiinost.
Minu abielu kasiinosõltlasega kestis 12 aastat. 7 sellest oli puhas piin.
Mees, kes läheb pere kõrvalt kasiinosse, eriti kui tal on veel lapsed, ja teeb seda pikema perioodi vältel, ning tunnistab selle üles alles siis, kui hetkel mujalt raha ei saa, on minu kogemustele tuginedes kõige alatum egoist. Ta ei saanud enam mujalt raha, ja siis tuli kerjama kaastunnet ja ülalpidamist (ning võlguvõtmist, sest see ju aitaks jamast pääseda) oma naiselt.
Jookse. Või ok, kui sulle meeldib olla kaaskannataja ja kanda märtrikrooni, siis tükike praktilist nõuannet:
ÄRA VÕTA MEHE JAOKS VÕLGU!!
Ja ära mängi mehele emmet! Oma pangakaartidega jms asjadega peab ta ise hakkama saama. Sa ikka tead KUI lihtne on avada uus arve ja teha uus pangakaart, krediitkaart etc? Minu eksil oli mingil hetkel krediitkaardid viiest erinevast pangast, näiteks… Kõlab uskumatut? Võlanõustaja ka ei uskunud, aga näe, sai! Väikese nihverdamise ja suurte valet täis silmadega. Lisaks töökohal jooksvad rahad,kantimised jne…
Paraneb vaid see, kes ise ja vaid ise selleks samme astub.
PS – ma ei tea oma laias tutvusringkonnas mitte ühtegi paranejat. Tean palju mehi, kes valetavad oma naisele iga päev, et käivad ikka kasiinos mängimas. Mitte palju, aga piisavalt, et kui tuleb aeg lastele uus talvekombekas osta neil seda pappi pole…
Ahjaa, on üks reaalne asi, mis aitab kasiinosõltlast hirmutada – kui kunagi peaks vaja olema taotleda riigisaladuse luba, või teha mingeid olulisemaid tehinguid, kasvõi taotleda mingi ettevõtluse jaoks krediiti, või teha suuri tehinguid kõrgetel kohtadel, või pürgida olulisele ametikohale – kõik, kes kasvõi kordki on kasiinos pangakaarti kasutanud, praagitakse automaatset välja. Ning iga kord kui sa kasiinos kaardiga kasvõi kohvi eest maksad, läheb kusagil vastavas instantsis tuluke põlema.
Uskuge, ma tean millest ma räägin. Olen selles teemas nii palju sees olnud, tänu oma eksile, tänu enda teeotsimistele, tänu sõpradele, tänu tööle. Kasiinod on liiga mitmes mõttes lollus kuubis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tänan ka vastajaid, kes tõid näiteid positiivsetest lõppudest.
Tõesti- see on inimese enda teha ja kui ta soovib, ta saab sellest üle.
Ja mina olen niikaua ta kõrval, kui seda soovi on.[/tsitaat]
Jõudu siis sulle selleks õuduste teeks!
Milleks õppida teiste vigadest, kui võib seda ise teha eksole?
Need positiivse lõpuga näited siis ei olnud ju sõltlaste näited. See, et mees käib mängimas (ja seda ka tihedalt teeb) ei ole veel sõltlane. Sõltlane on siis, kui ta kõik maha mängib ja kogu aeg ainult kasiinost mõtleb. Ütleb sulle, et läheb poodi piima tooma ja tuleb mitu tundi hiljem ilma piimata ja sinu antud rahata (sest pere rahad on ju sinu käes) tagasi. Ja lubab jälle, et enam ei tee.
Mees, kes käib mängimas, aga peab piiri ja kõike raha maha ei mängi, see ei ole veel sõltlane. Nii, et näited stiilis: minu mees oli ka sege külastaja ja nüüd enam ei mängi … üldiselt ei ole need näited, mis sind aitavad.
Muide, minu exmees (vist) ka sai peale vanglat ja psühholoogi oma pahest vabaks. Aga siiamaani, kui ta tuleb näiteks lastele järgi ja hilineb, siis minu esimene mõte on: äkki läks jälle mängima. Ja meie oleme lahus juba 15 aastat!
Aga kuula Sessat ja tee nii nagu ta ütles: ÄRA VÕTA OMA MEHE JAOKS LAENU, ÄRA ANNA OMA KORTERIT TAGATISEKS, ÄRA HAKKA KÄENDAJAKS OMA MEHELE! Ja hoiata ka kõiki sugulasi-tuttavaid-sõpru, et nad, ükskõik mis jutuga mees ka ei tuleks, talle raha ei laenaks. Häbi on seda tunnistada muidugi, aga siis ei pea hiljem sina oma mehe võlgu sõpradele-sugulastele kinni maksma, kui sa oled neid enne hoiatanud. Siis on see juba mehe ja nende vaheline asi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No milleks paanika?
Kas minu kirjutatud teemaalgatus näeb tõesti välja nagu mu mees oleks juba tõsine sõltlane? Minu meelest mitte. Ta ei ole midagi müünud, ta ei lähe 15 minutiks \”poodi\”, tulles tagasi poole tunni pärast ja asjadeta. Ta ei ole tervele ilmale võlgu.
Ta ei ole ju veel nii sees, et tagasiteed poleks, et mina peaksin sellest välja pääsema, et mitte temaga põhja minna.
Võtsime kasutusele abinõud, esmased. Nüüd on aeg lasta asjal vähe selgineda, nii temal, kui ka minul.
Vabandust, aga ma tõesti ei saa siinkohal õppida teiste vigadest- igaüks on erinev ja igaühel tuleb ise see tee läbi käia. Jah- olla teemaga kursis, olla valvel, silmi mitte kinni pigistada ja võtta asja kainelt, aga see ei tähenda kindlasti mitte seda, et ma olen rumal, kui jään mehe kõrvale praegu, kui ta tunnistas mulle probleemi ja me koos püüame midagi teha selle probleemi lahendamiseks.
Tema muidugi rohkem, kui mina, selge see.[/tsitaat]
Vaata, meie oleme selle kõik juba üle elanud. Me TEAME mida see tähendab.
Sinu esialgsest kirjast jäi mulle küll mulje, et asi on tõsine. Aga see on sinu elu ja sinu valikud. Eks igaüks peab oma vitsad ise kätte saama. Me anname sulle lihtsalt nõu, et su vitsad liiga valusad ei oleks.
Lugesin kogu teema läbi ja külmavärinad tulid peale. Ka minu elus on sama kogemus, mis Sessa-nimelisel kasutajal. Ja ka mina olin sama naiivne ja mõjutatav oma mehe ilusast kahetsevast jutust ja kurbadest silmadest, nagu sina, teema-algataja. Kõige rohkem kahetsengi just seda ülimat rumalust, et tema juurde jäin nii paljudeks aastateks ja lõpuks ikkagi ennast lahti rebisin ja ta maha jätsin. Oleksin pidanud tegema seda kohe, kui kasiinojama välja tuli, ilma igasuguse halastuseta. Eks ma õigustasin ennast samamoodi nagu sinagi, et ta ju tahab sõltuvusest vabaneda ja oli ju ka kasiinovabasid perioode jms. Ta ju ise ka uskus, mida rääkis, aga paraku see ei aidanud… Kurb on kuulda, et on veel selliseid rumalaid naisi, kes ei taha rahulikku ja õnnelikku elada kellegi teise, usaldusväärse ja sõltuvusvaba mehega vaid ohverdavad oma elu ilusaimad nooruse-aastad pigem kasiinosõltlasest mehe poputamisele…
Ma ei oskagi siis sulle muud soovitada, kui et:
1. Ära võta talle võlgu ja ära anna talle raha. Ütle talle otsesõnu, et sina tema võlgu maksma ei hakka, isegi sõpradele mitte. Ka sõpradele ütle seda, kui nad peaks seda raha sinult nõudma. Põrgu need head suhed, kes käskis sõltlasele raha anda? Ja vaevalt and ei teadnud…
2. Ära võta vastutust tema paranemise eest enda kätte. Sina ei tohi saada selleks tegelaseks, kelel tänitamine ajab ta psühholoogi juurde ja kes peidab tema pangakaarti.
3. Ole toeks, rääkige miks ta kasiinosse tahab minna. Minu eks rääkis, et põhjuseks oli soov tunda et erilisemana, rahakamana, suurilmamehena. Tal oli väga sügav ja väga hästi varjatud alaväärsuskompleks, mida ta seal rahuldamas käis. Kasiinod on väga tähelepanelikud suurte kulutajate osas, tasuta joogid, kaunid krupjeed, tasuta taksod koju jne. Inimene tunneb end nagu kuningas.
4. Pane konkreetne piir. Ehk siis – kui läheb uuesti kasiinosse, on kõik.
5. Mõtle abieluvaralepingule, mis stateerib, kui palju on teil ühisvara. Ehk siis, et mees ei saaks teie ühist kodu maha mängida. Et sina ei vastutaks oma osaga ühisvarast tema mängu eest.
6. Ja muidugi – rääkige. Miks kasiinosse, miks varjamine, miks selline meelelahutus. Lase tal end peegeldada, mitte ära jahvata oma arusaama asjast. See on tegelikult ka oluline. Kui mees räägib, st. Minu eks rääkis vaid purupurjus ja siis kui mingi väga suure lollusega hakkama saanud ja vajas väga minu abi ehk see alaväärskompleksi jutt tuli enne minu oma korteri pantipaneku lunimist.
7. Ohumärgid, et kasiinod pole unustatud: jutt, et seal ka ju võidetakse, jutt sõbrast kes hirmsal kombel võitis, jutt kasiinost kui meelelahutuskohast, jutt et käidi seal vaid sõbraga õlut võtmas.
Lahuta.
Ahjaa, lisaksin hirmulugudele juurde, et tunnen kolme sõltlast. Üks neist ei oleks siinsete kägude meelest ilmselt päris sõltlane, vaid oli ka \”sage külastaja\”. St et paar palka mängis maha, aga asju ei müünud. Tema puhul aitas see, et pere sundis teda töökohta vahetama (sest teiste mänguritega oli töö juures tutvunud) ja nüüd enam mängimas ei käi.
Kaks tükki olid sellised, kelle puhul vist keegi enam ei uskunud, et nad sellest välja tulevad. No näiteks selline, kes täiesti ausa näoga räägib naisele, et saad aru, mul ei ole raha, sest ma laenasin täna Mardile viis tuhat krooni, ta lubas reedel tagasi maksta. Ja kui naine selle peale siis pistab nina alla konto väljavõtte, kust on näha, et see viis tuhat krooni on välja võetud viiesajakrooniste kaupa kogu päeva jooksul, kuuleb ta, kui alatu ta ikka on, et meest üldse ei usalda ja tema järel nuhib. Ühesõnaga sellised mehed, kes üritavad muudkui süüd kõigi teiste kaela lükata. Üks neist läks lõpuks oma naisest lahku (st naine jättis ta maha) ja perest ilmajäämine mõjus talle vist piisavalt, igatahes võttis end kokku, võitis uuesti oma naise südame ja elavad juba paar aastat koos ning naise sõnul enam probleeme ei ole, kuigi ta kogu aeg muretseb. See mees on samas aga ka selline, kes oskab hästi raha teha, st raha võib ta käte vahelt küll väga kiiresti kaduda, aga ta oskab seda ka vajadusel väga kiiresti leida, mis ilmselt võimaldab tal vajadusel küllaltki kaua oma probleeme varjata.
Teise mehega pole lugu nii roosiline. Ta on küll vahepeal puhas, aga üle aasta pole see tal vist õnnestunud. Ei tahaks küll nii öelda (selles mõttes, et see lause jätab mulje, et üritan süüd naise kaela lükata, mida ma kindlasti ei tee), aga tema puhul võimaldab ilmselt tegevust jätkata osaliselt see, et naine on selline kanaema ja võitleb väga, et pere koos püsiks, samas usub aga ikka veel, et mees (kes teenib ju rohkem, mis sellest, et lõpuks on tal ikka ainult võlad) on perepea ja peab peret juhtima jne. See naine pani isegi oma päranduseks saadud korteri panti, et mehe võlad \”lõplikult\” ära maksta. Kui see ebaõnnestus ja võeti pangalaenu, et uus korter osta (naise nimele, sest mees teenib ametlikult vähe), arvas see naine ikka, et kuna mees on perepea ja ta on ju muutunud, vastutab perepea uue korteriostu eest. Loos, kus mees paranes, aitaski kaasa see, et naine ütles pärast paari ebaõnnestunud lubadust, et pole tema mure, pere on talle oluline, aga lapse heaolu on olulisem ja et tema laps ei kasva olukorras, kus omaenda isagi usaldada ei saa.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
