Õpetaja eakam proua käsitöö õpetaja, õpetamis meetodid on tal vananenud. Näiteks, kinda kudumine. Küll ei sobi kavand, siis ei sobi värvid ja lõpuks arutab lapse kootud töö üles ja laseb uuesti kududa.
Klassis istub õpetaja arvuti taga ja see kes ei oska peab tema juurde minema. On tunda, et õpetajal pole erilist annet seda ainet huvitavaks teha. Ühe lapse peale ta lausa karjus ja saatis koju.
Armas õpetaja, kes sa võib – olla seda loed siis tea, et sa ei sobi sellele ametile ja oled läbi põlenud. Sa ei pea panema lapsi kannatama kui oled ise õpetamises kehv ja üksluine ja ilmselgelt läbipõlenud
Armas õpetaja, kes sa võib – olla seda loed siis tea, et sa ei sobi sellele ametile ja oled läbi põlenud. Sa ei pea panema lapsi kannatama kui oled ise õpetamises kehv ja üksluine ja ilmselgelt läbipõlenud.
Miks ometi üritatakse probleeme lahendada läbi perekooli? Kas õpetajaga on räägitud? Klassijuhatajaga? Kooli juhtkonnaga? Perekooli sellise postituse tegemine näitab seda, et ega tegelikult lahendust ei otsitagi.
Pole nii lihtne see kooli pöördumine, kui on väga klassijuhataja, kes viitsib vahendada, aga muidu on väga suur tõenäosus, et lapsel hakkab minema veel kehvemini nö kaebamise eest. Kõige lihtsam on lohutada ja üle elada see 2 tundi nädalas. Kõige hullemad ei ole isegi need õp, kes on kõigiga ühtviisi kurjad või ükskõiksed, vaid need, kellel on kindlad lemmikud, esineb ka neid, kes eelistavad põhimõtteliselt kas tüdrukuid või poisse. Selline lihtsalt on (kooli)elu.
Mina olen olnud võitleja ja kobiseja koolis, sh hoolekogus.
Võtan seda postitust, kui appihüüet. Meie tibi õpib 8. klassis ja ilma naljata, nad heegeldavad jätkuvalt ketti, koovad parem-pahempidist kudet ja ongi kõik!
Mida mul oleks sellise õpetajaga kobiseda? Meil peavad ka need mitteoskavad lapsed ise õpetaja juurde minema küsima. Me teeme kodus kõik ette selgeks ja laps passib need 2 tundi lihtsalt ära. Kohutav ajaraisk ja täiesti mitte inspireeriv tund, aga stressi enam pole.
Mina olen olnud võitleja ja kobiseja koolis, sh hoolekogus.
Võtan seda postitust, kui appihüüet. Meie tibi õpib 8. klassis ja ilma naljata, nad heegeldavad jätkuvalt ketti, koovad parem-pahempidist kudet ja ongi kõik!
Mida mul oleks sellise õpetajaga kobiseda? Meil peavad ka need mitteoskavad lapsed ise õpetaja juurde minema küsima. Me teeme kodus kõik ette selgeks ja laps passib need 2 tundi lihtsalt ära. Kohutav ajaraisk ja täiesti mitte inspireeriv tund, aga stressi enam pole.
Selgitus jääb veidike lühikeseks ja segaseks. Mina loen siit välja, et õpetate lapse kodus ette ära ja siis on mure, et laps raiskab koolis aega, sest asi juba selge. Hmmm…
Mina olen olnud võitleja ja kobiseja koolis, sh hoolekogus.
Võtan seda postitust, kui appihüüet. Meie tibi õpib 8. klassis ja ilma naljata, nad heegeldavad jätkuvalt ketti, koovad parem-pahempidist kudet ja ongi kõik!
Mida mul oleks sellise õpetajaga kobiseda? Meil peavad ka need mitteoskavad lapsed ise õpetaja juurde minema küsima. Me teeme kodus kõik ette selgeks ja laps passib need 2 tundi lihtsalt ära. Kohutav ajaraisk ja täiesti mitte inspireeriv tund, aga stressi enam pole.
Selgitus jääb veidike lühikeseks ja segaseks. Mina loen siit välja, et õpetate lapse kodus ette ära ja siis on mure, et laps raiskab koolis aega, sest asi juba selge. Hmmm…
No ma arvan, et 8. kl võiks osata pisut rohkem, kui heegelkett ja parem/pahempidine silmus.
KUI nad midagi natuke uut õpivad, siis jah, see eeldaks järjekorras seismist ja passimist. Vajadusel õpetan tõesti ette, siis ei pea laps passima. Jah, ma oskan suurepäraselt käsitööd, aga ma eeldan, et õpetaha õpetaks ka.
Nagu aru võib saada, ma ei viitsi õoetajaga kobiseda.
Mina olen olnud võitleja ja kobiseja koolis, sh hoolekogus.
Võtan seda postitust, kui appihüüet. Meie tibi õpib 8. klassis ja ilma naljata, nad heegeldavad jätkuvalt ketti, koovad parem-pahempidist kudet ja ongi kõik!
Mida mul oleks sellise õpetajaga kobiseda? Meil peavad ka need mitteoskavad lapsed ise õpetaja juurde minema küsima. Me teeme kodus kõik ette selgeks ja laps passib need 2 tundi lihtsalt ära. Kohutav ajaraisk ja täiesti mitte inspireeriv tund, aga stressi enam pole.
Selgitus jääb veidike lühikeseks ja segaseks. Mina loen siit välja, et õpetate lapse kodus ette ära ja siis on mure, et laps raiskab koolis aega, sest asi juba selge. Hmmm…
No ma arvan, et 8. kl võiks osata pisut rohkem, kui heegelkett ja parem/pahempidine silmus.
KUI nad midagi natuke uut õpivad, siis jah, see eeldaks järjekorras seismist ja passimist. Vajadusel õpetan tõesti ette, siis ei pea laps passima. Jah, ma oskan suurepäraselt käsitööd, aga ma eeldan, et õpetaha õpetaks ka.
Nagu aru võib saada, ma ei viitsi õoetajaga kobiseda.
PS! Ma pole teemaalgataja.
Teemalgatajaga lapsevanemad, kelle lapsed samas koolis käivad?
Näiteks, kinda kudumine. Küll ei sobi kavand, siis ei sobi värvid ja lõpuks arutab lapse kootud töö üles ja laseb uuesti kududa.
Mis siis parem õpetus oleks?
Ei juhi tähelepanu valesti või halvasti koostatud kavandile. Ei räägi värvide omavahelisest sobivusest. Laseb vead sisse jätta, mistõttu töö ei tule õigesti välja. Ühesõnaga ei hooli õpilase töö tulemusest.
Õpetaja ARUTAB kehvasti kootud kinnast? Minu meelest siis küll teeb hästi ju oma tööd. Probleemide arutamine on ju õpetamise väga oluline osa. Eriti hästi kõlab see, et ta leiab tunnis aega õpilasega tema töö personaalseks arutamiseks.
Õpetaja ARUTAB kehvasti kootud kinnast? Minu meelest siis küll teeb hästi ju oma tööd. Probleemide arutamine on ju õpetamise väga oluline osa. Eriti hästi kõlab see, et ta leiab tunnis aega õpilasega tema töö personaalseks arutamiseks.
Ei ole see soosniku kudumine ühtigi õppivale lapsele lihtne.
Laps nägi kahe soosiku kudumise peale ligi kolm tundi vaeva ja selge see, et mõned kohad on kõvemini/ ja mõned nõrgemine parempoolne/ pahempoolne kootud. Aga ilma igasuguse selgitustea arutab töö üles. See ei ole ok, sest laps nägi vaeva ja püüdis, järgmine kord tuleb paremini. Mina istun lapse kõrval ja suunan kui mõni silm läheb üle. Õpetaja on julm ja toores oma käitumises. Loomi kasvatatakse aga lapsi haritakse. Hea sõna ja innustamine käib asja juurde. Minu laps ei õpiks midagi kui ma ainult kamandas ja kärgiks. No, ei ole see õpetaja kena inimene keda hea sõnaga tulevikus meenutada.
Õpetaja ARUTAB kehvasti kootud kinnast? Minu meelest siis küll teeb hästi ju oma tööd. Probleemide arutamine on ju õpetamise väga oluline osa. Eriti hästi kõlab see, et ta leiab tunnis aega õpilasega tema töö personaalseks arutamiseks.
Ei ole see soosniku kudumine ühtigi õppivale lapsele lihtne.
Laps nägi kahe soosiku kudumise peale ligi kolm tundi vaeva ja selge see, et mõned kohad on kõvemini/ ja mõned nõrgemine parempoolne/ pahempoolne kootud. Aga ilma igasuguse selgitustea arutab töö üles. See ei ole ok, sest laps nägi vaeva ja püüdis, järgmine kord tuleb paremini. Mina istun lapse kõrval ja suunan kui mõni silm läheb üle. Õpetaja on julm ja toores oma käitumises. Loomi kasvatatakse aga lapsi haritakse. Hea sõna ja innustamine käib asja juurde. Minu laps ei õpiks midagi kui ma ainult kamandas ja kärgiks. No, ei ole see õpetaja kena inimene keda hea sõnaga tulevikus meenutada.
Inimene, nohhh! See sõna on HARUTAMA. Kinnast harutatakse mitte ei arutata. Arutamine tähendab aru pidama, kaalutlema, teemadest rääkima jms. Jeerum, sa päriselt ka ei saanud irooniast aru ja jahud edasi oma kinda üles arutamisest…
Julm ja toores, tõepoolest, äkki peaks õpetajaga ühendust võtma ja natuke arutama? Kui kokku saate, mine igaks juhuks ilma kinnasteta.
Inimene, nohhh! See sõna on HARUTAMA. Kinnast harutatakse mitte ei arutata. Arutamine tähendab aru pidama, kaalutlema, teemadest rääkima jms. Jeerum, sa päriselt ka ei saanud irooniast aru ja jahud edasi oma kinda üles arutamisest…
Julm ja toores, tõepoolest, äkki peaks õpetajaga ühendust võtma ja natuke arutama? Kui kokku saate, mine igaks juhuks ilma kinnasteta.
Meil siin kohalikus murrakus on jah “arutas üles” aga vabandan kui siiralt tahtsid parandada.
Ei lähe ma õpetaja juurde, sest tema ei suuda enda eest seista, las kasvatab sirmakirjalikkust, kui ühiskond nõuab. Käib kasvamis valude juurde.
Kui sina oled hea õpetaja ei peaks see teema sind riivama. Lihtsalt kummaline, et 2021 töötavad õpetajad mugavustsoonis ja elavad oma tülpimust laste peal välja.
Lapsel ei kinda kudumine pooleli aga oma mainet ei paranda see õpetaja kunagi
Lapsel ei kinda kudumine pooleli aga oma mainet ei paranda see õpetaja kunagi
Tahad öelda, et kui õpetaja nüüd kätte võtab ja hakkab teistmoodi õpetama, nii et õpilastel on huvitav ja nad tunnid arenevad, siis sellegipoolest on õpetaja maine jäädavalt kehv?
Lapsel ei kinda kudumine pooleli aga oma mainet ei paranda see õpetaja kunagi
Tahad öelda, et kui õpetaja nüüd kätte võtab ja hakkab teistmoodi õpetama, nii et õpilastel on huvitav ja nad tunnid arenevad, siis sellegipoolest on õpetaja maine jäädavalt kehv?
Meie koolis käib nii, et kui lastel on mingi õpetajaga probleem, siis esiteks tuleb rääkida klassijuhatajaga, kes võtab tolle õpetajaga ühendust ja katsub asja selgitada. Järgmiseks, kui tundub, et klassis on sarnane probleem rohkem kui ühel õpilasel, räägib klassi vanematekogu esindaja asjast vanematekogus. Vanematekogu selgitab, kas probleem esineb ka teistes klassides ja on korduv, mitte ühekordne. Kui jah, siis informeeritakse kooli juhtkonda ja jälgitakse, et see olukorra parandamiseks midagi ette võtaks. Kõige ekstreemsemal juhul tuleks otsida uus õpetaja, aga üldjuhul aitab instrueerimine, koolitamine vmt.
Teemaalgatust lugedes ma näen probleemi mitte õpetaja ja lapse vahel, vaid probleemi lapsevanemas endas. Kui laps su kõrval koob, siis kas sa ise ei suuna ega selgita? Vaadake koos ka Youtube kudumise õpetusvideosid jne. Kudumine ongi tüütu ja raske õppida, ühtlase koe kudumine võtab aega ja vajab ka harjutamist. Ja loomulikult tuleb kehvasti kootu üles harutada ja uuesti kududa. Pealegi, kuidas su laps ise käitub? Kui kodus on õpetaja vastu ainult negatiivne hoiak, siis paratamatult tuleb see ka lapse kaudu õpetajale välja.
Lõpetuseks – probleemi korral pöörduge klassijuhataja poole ja proovige oma lapse probleemi sel viisil lahendada või küsi ise lapsevanemana käsitööõpetajalt abi ehk mis on tema soovitused lapsele, kel kudumine ei edene.
Mina sellel suuremat mõtet ei näe, et algaja kuduja kinnast pidevalt üles harutada. Kudumise ühtlus ei tule millegi muu pealt, kui praktika. Mitte niivõrd parandada, kui järgmine paar tuleks teha ja siis veel järgmine. Ja kavandi võiks teha alles mitmendale kindapaarile. Kui soov tõesti kindakudujaks teha laps, siis rohkem praktikat, mitte norimine ühe paari kallal. Õpetaja palju norib, siis teeb üldse ema või vanaema lõpuni – see ei tohiks ka eesmärk olla. Korralik kindapaar tuleb siis, kui töö on ühel hetkel nö käe sees ja kinnas valmib suurema stressi ja pingeta.
Ise ütlesid, et soonik oli kehvalt kootud, siis põhjendatult lasi õpetaja kehva töö ümber teha. Meie õmblesime ning harutati ka traageldamine üles, kui asi oli lohakalt tehtud. Tohutu julmus küll, kui õpetaja halvasti kootud asja üle harutab.
