Meil on kohe sündimas beebi. Panime juba lapsevoodi meie magamistuppa üles. Ainuke mure, et meie pere emane tubane kiisu leiab, et see on vist talle üles pandud. Muudkui sätib end sinna magama. Teen kurja häält ja tõstan teda muudkui välja. Öösel aga on ta otsustanud akanalauale rännata samuti üle lapsevoodi minnes. Hüppab voodisse ja sealt jalutab aknalauale. Mul on tõsine hirm, et kui beebi sünnib, kas siis ta võib lapsele peale hüpata või tema juurde magama ronida? Kinniseid uksi ta ei salli. Kräunub ja hüppab vastu linki kui meie magamistoa uks suletud on…Magamistuba on väike ja ust kinni hoides ei ole hommikuks eriti õhku tuppa jäänud…Seepärast ei saa hakata kinnise uksega magama, aga alguses vist kui tita on väike ja hirm suur, pea seda tegema. Karjugu kass ukse taga nii palju kui tahes…Kuidas teie kass leppis uue ilmakodaniku tulekule?
Teema: kass ja beebi- kasiomanike nõu vajaka
Kass oli meile ennem esimese lapse tulekut A ja O.. samuti toa uksed olid kõik avatud ja kass võis iga kell meie juures magada.. niikaua kui last ei olnud magas ta isegi ülesse pandud beebi voodis, mähkimislaual jne.. kui beebi koju tuli siis ikka lasin kassil enda nähes tutvust teha uue ilmakodanikuga.. aga jah peale uue kodaniku sündi hakkas kass tuppa pissima 🙁 sai ikka korralikult karistada iga kord.. viskasin toa kassi ka õue, nii enam ei saanud..kassi kusi haiseb ikka kohutavalt.. kass leppisi tegelikult suht kiiresti,et enam ei olnud a ja o.. teise lapse sünni puhul ei olnud enam mingit probleemi..
meil oli ka kass enne beebit:)ja nu ikka krdi kange iseloomuga isane kõuts, algul puges ikka usinalt lapse asjade peale, kuna elame ühestoas ainult , siis oli suht raske kassile selgeks teha et see tekike või lina ei ole voodi peal talle vaid beebile:)aga …lõpuks tihti kassi nuheldes, sai ta lõpuks aru…ning kui beebi koju tõime, siis hoidis kass üldse eemale lapsest:)ikka aegajalt laseme neil tutvuda, kuid ega kass temast eriti huvitatud pole ja last ta ei kiusa küll ega midagi sellist:)küll aga aegajalt kass ülbitseb ja ronib ikka lapse asjade peale, ja siis laseb ruttu kõrvad lidusse, teades oma süüd..aga ma arvan, et kassi treenides saab ilusti hakkama:)aa meil ka algul hüppas kärusse, kui laps väljas magas, aga siis kui me nägime sai ikka karistada, nüüd enam ei roni:)muidu meil ka ikka kass oli a ja o, aga nüüd ta on leppinud, et keegi pisem on veel majas:)lihtsalt järjepidevalt tuleb kiisukesele selgitada, et mängureeglid on pisut muutunud:)
meil steriliseeritud emane 7a kass, võetud kui vanem laps oli 2,5a, olnud alati suur inimlemb ja lapsesõber, hästi sõbralik ja inimlikku lähedust sooviv (ronib sülle, kõrvale istuma ja magama jne).
kui nüüdseks 5,5k beebit ootasime, siis ei olnud kassi käitumises mingeid muutusi – ei litsunud ta end mulle rohkem vastu kui muidu, ei huvitanud teda mingil moel ei toas kokku pandud voodi ega vanker, turvahäll. niipea aga kui tite koju tõime, muutus kass aga silmnähtavalt rohkem tähelepanu otsivaks, ilmselt tajus olukorra muutust ja enda justkui senise tähelepanu keskpunktist välja jäämist. hakkas magamas käima justnimelt beebi voodis ja vankris ning turvahällis (kui last sees ei olnud), kui beebi magas suures voodis, siis läks tema kõrvale paarikümne cm kaugusele, kui kuskil vedeles lapse tekk, läks kindlasti sinna peale, samuti lapse pesu peale jms. siiani magame öösel tavaliselt nii, et beebi on ühel ja kass teisel pool vastu mind 🙂 kui just kass suurema lapse voodis ei ole …
aga kunagi pole kass kurjust ega kiivust üles näidanud ega lapse peale heitnud (siinkohal küll ptuiptuiptui). nüüd juba roomava lapse laseb kass endale nii lähedale kui taluvus vähegi võimaldab ja siis läheb lihtsalt eemale, kord on küll ka käpaga äsanud kui laps teda ootamatult karvust krabas, aga tegi seda nähtavalt vastumeelselt ja sissetõmmatud küüntega ja ise ehmatas oma teost rohkem kui pihta saanud beebi. üldiselt ma siiski hoian alati silma peal, et nad päris ninapidi (lapse nägu kassiga kohakuti) kokku ei sattuks ja ei lase beebil kassi krabada, samuti tõstan reeglina kassi lapse magamiskohtadelt ära, aga eks me nagunii elame ju ühise perena ja võimete ja võimaluste piires peamegi kõik üksteisega arvestama ja hakkama saama.
aga kas, mis ja kuidas kass käitub, see on ikka väga konkreetsest kassist kinni ja ega üldistamise ja teiste kogemustega ei ole suurt midagi peale hakata. uste kinnihoidmine ja kassi eemaletõrjumine võib mõne jätta täiesti ükskõikseks, mõne panna kraapima ja hüppama (nt meie, vaba liikumisega harjunud, looma) ja mõne ka saapasse pissima. loodetavasti läheb teil ikka kõik hästi 🙂
Meil magas ka kass meie toas, mõnikord isegi voodis:D enamuse ajast oli tal aga oma pesa tugitoolis. Igal pool olid kassi karvad, ta meil suhteliselt lahtise karvaga. Ema käis ja kurjutas, et peame kassi ära andma, et küll ma näen, et lapsel tekib allergia jne. jne. Meil aga varjupaigast võetud kass ja ei tahaks mõeldagi, et oleks pidand teda veel rohkem traumeerima. Õnneks lahenes meie probleem sellega, et tõstsime ta tooli teise tuppa ja magamistuppa ei lubanud enam tulla, juba enne lapse sündi, et ta ei seostaks sellega. Kass sai suht kiiresti aru, kus ta koht on:) magamistuppa on nüüd mingi 2korda tahtnud tulla kõigi nende kuude jooksul. Kussuures, kui laps nuttis alguses gaasidest, siis kass tuli mind lohutama iga kord, hõõrus end vastu jalgu ja vaatas kaasatundliku näoga või siis tahtis, et ma selle pambu vaikima sunniksin:P lapsel allergiat pole, vähemalt veel mitte, käime iga päev kassi vaatamas ja kass lubab isegi katsuda end natuke:) piisab muidugi ainult kassi nägemisest eemalt kui tibul vahtimist tükiks ajaks:) karvu on ka vähem elamises:D igaljuhul ka kassi saab õpetada, nii et teemaalgataja, hakka varakult pihta ja ära alla anna, sina oled ikkagi peremees.
Meil oli kass ka enne lapse sündi. Ronis igale poole laste asjadele.Ostsime vankri-ronis vankrisse magama. Kiletasime vankri ära (seniks kuni laps sünnib) -uuristas sinna augu ja IKKA ronis sinna magama. Voodit ei julgenud üles panna-kartsime et ronib sinna. Ostsime lambanaha vankrisse-ronis kilekotti ja sealt lambanaha vahele magama. Olin megatige, kartsin juba et pean kassi emale viima selleks ajaks kui laps väike jne. Kass ju käib oma kassiwc-s ja pärast nende käppadega lasteasjadesse.
Kui laps sündis panime voodi üles, kass ronis sinna magama ja mees tõstis ta sealt turjast hoides voodist välja.Ütles veel paar kurja sõna takka. Enam ei roninud lapse vankrisse , ega muudele lapse asjadele. Saime sellest harjumusest lahti 😀
Lapse tulekuga kupatasin ka kassi magamistoast diivanile magama, algul käis näugus ja kraapis ust ka aga selle vastu aitab veepudel. Nii kui kraapima tuli, pihustasin ukse vahelt vett kassile, sai aru küll.
Heh, mina olen kolme kassi omanik. Kiisud magasid enne ikka minu kõrval. Koos lapse sünniga kolisid kiisud rõdule, meil kinnine rõdu. Hommikul luban kiisud tuppa ja õhtul saadan rõdule. Ega ma tegelikult ei pelga, et kassid lapsele liiga teevad, nad ei tunne ta vastu huvi ja laps magab minu kõrval. Probleemiks on meie peres pigem see, et neil öösiti mängutuju on. Ma tahaks ikka võimalikult palju magada, mitte nende müra kuulata 🙁 .
Mul ei olnud enne lapse sündi kass vaid sain sünnipäevaks kui laps oli kuune ja kass 3 kuune. Algul kass ronis lapse voodi ja nii aga siis sa oma malaka ja varsti julgrs aknalaua pealt vaikselt ainult piiluda.Korra pani ka tüdrukule käppaga kui hüppekiigus hüppas. Õnneks silma ei läinud ja ainult kriimud olid. Siis sa mehe käest ikka kõvasti. Nüüd on see kass ema pool (kolisime sealt ära ja kuna kass õues harjund jäi sinna)ja neiu kassi juurde läheb siis ei tee midagi. Kui ei meeldi läheb ära. Ju sai siis õppetunni. aga korteris ka kass ja sellega juba neiu kanseldab ise.:) Kui pahandust teeb või haiget teeb tagasi aga 1,5 aastat ka nüüd
Aga veeepudel on kindel abimees. Või kui kardad võid sidruniga lapsevoodi ääred ära määrida. See pidi ka kassi peletama.
Ja-jah, ka meil oli kass(emane) enne pisikeste sündi A ja O… ja iga asi, mis lastele ostsime – kass oli kindel, et need on just temale! Vanker, voodid, lamamistoolid – kõik ta proovis järgi ja kõik need meeldisid talle magamiseks :))
Alustasime sellest, et paar kuud enne tähtaega enam ei lasknud kassi meie juurde magamistuppa, panime ukse kinni. Küll kraapis ja näugus kuid lõpuks leidis omale uue lemmikkoha diivani seljatoel. Panin talle sinna tema lemmiku fliisteki ja oliga asi lahendatud. Tuppa pissima emased ei hakka, kui on steriliseeritud. See rohkem isaste teema. Ja veel, kui lastega tulime haiglast koju, oli paar päeva kass ikka väga hämmingus ja peitis end diivani taha… Ajapikku hakkas laste vastu huvi tundma, lasin tal neid nuusutada, kui ise juures olin. Nüüdseks ei ole mingit muret, ainult ei kass on hakanud palju karva ajama… Käisime loomakliinikus, kus arvati, et kass võib olla stressis! Eks ta vist loogiline ole… temaga ju tegeleme nüüd oluliselt vähem. Ostsime spetsiaalse karva kinnistava ja hooldava kuivtoidu (Royal Canin)ja tundub, et asi hakkab paranema.
Usu, kassid on targad loomad ja varem või hiljem lepivad uue olukorraga! Meelekindlust Sulle ja õnnitlused beebi tuleku puhul!
Meil ka kass kujutab ette, et kõik asjad on just talle ostetud- vanker, turvahäll, võrevoodi. Isegi söögitooli läheb istuma, kandik nina all, ja on sellise näoga, nagu ootaks süüa. Käimistooliga sõidab ka ringi, ja kui sellele veel hoogu lükata, siis ta lausa naudib seda. Võrekasse läheb ka igal võimalusel, aga vaatab alati, kus pool laps on, ja siis hüppab ise teisele poole. Liivaste käppade pärast ma muretsema ei pea, sest ta teeb oma hädad wc potti(enne lapse sündi tegin talle potitreeningut). Aga ööseks ma teda lapse tuppa magama ei lase, hoian ukse kinni. Sest ega ikka ei või iial teada, mis tal pähe tulla võib. Olen avastanud ta lapse jalgu võre vahelt sudimas, kui laps unes liigutab. Ja tegelikult on meie kass väga ulakas, ja näiteks mulle kargab nurga tagant tihtipeale jalgadesse. Kui laps ringi roomab, ja kassi üritab kätte saada, siis kass pigem põgeneb igaks juhuks eest ära. Minul üldiselt muret polnud, et kuidas kass lepib, aga kassid on erinevad, nii et sa ilmselt näed seda alles siis, kui laps on sündinud. Võib-olla ei tule mingit probleemi, ja kass hoiab ennast ise eemale magamistoast.
Ah jaa, veega pritsimisest meie kassi puhul poleks mingit kasu, ta on täielik veefänn- kui ujuma läheme, siis on ta päris mitu korda järele tulnud vette, kusjuures tuleb nii kaugele, et käpad põhja ei ulata ja peab ujuma hakkama. Veider kass on. Ma arvan, et teda vaevab aeg-ajalt mingi identiteedikriis.
Mul on 3 kassi, üks neist u poole aastane tuuseldis. Ikka muretsen ka, et kuidas beebiga hakkab olema, et jumala eest nad temast mänguhoos üle ei jookseks jne. Praegu käib üks paras trööbeldamine siin. Hiljuti panin beebivoodi kokku ja loomulikult üritasid nad seal vaheldumisi magamas käia. Tilgutasin mitu korda päevas teepuuõli voodisse ja nüüd ei ole neid rohkem seal näinud. Kui mul esimene laps sündis, siis oli mul 2 kassi ja muretsesin samuti, kuid nemad hoidsid beebist ise eemale. Kui, siis magasid ükshaaval vahel beebi jalutsis, aga üldiselt hoiti eemale. Eks seekord ka tuleb ekstra ettevaatlik alguses olla ja just neid mänguhoogusid jälgida. Meil magamistoal ust ees ei ole praegu ja ei saa kuidagi piirata nende liikumist ka. Voodisse roniva koera puhul aitas muidu selline trikk – laotasin voodi peale foolimit ja katsin linaga ning läksin kodust ära. Tagasi tulles oli lina kortsus. Nii vaid 2 korda ja oligi koer treenitud – ei läinud enam voodisse. Kassi puhul ma aga ei tea, kas see toimiks, sest see võib äkki hoopis mängutuju tekitada. Aga eks oleneb kassist ka – mõnele piisab ühest korrast ehmatusest ja asi korras 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
