Kodus 7 aastane kass. Võetud sai vanema tütre palvel ja minu siirel nõusolekul. Elame hetkel korteris ja kassile meeldib palju rõdul olla. Kui oleme ämma juures maal pikemalt on ka kass kaasas ja naudib õues kondamist. Oma hoovist ta kusagile ei lähe ja kuhugi pole väga minnagi. Ümberringi mets. Nüüd on plaan kolida korterist linnamajja. Olen katergooriliselt vastu, et võõrad kassid käivad teiste hoovides, terrassidel või laste liinakastis ning ei lubaks seda ka oma kassile. Aga välja minemist nagu ka keelata ei taha – talle meeldib seal.
Teiseks mureks on, et kassi võttes elasime lapsega kahekesi. Nüüd olen kooselus ning abikaasa ei ole kassiinimene. Eks ta ole – naise kaasavaraga peab arvestama, olgu või kass. Ta tolereerib aga… meie kass on väga jutukas. Abikaasa magab öösel halvasti ja kass sellele kaasa ei aita oma kondamisega. Siis ta küsib pidevalt valjuhäälselt rõdule või mõnda magamistuppa, mille uks on kinni. Mõistan abikaasat. Kui ikka loomainimene ei ole, siis paratamatult lõpuks hakkab häirima. Ega ta kassi vastu halb pole aga jah, tolereerib. Mina ka kassi nüüd ülemäära fänna aga pereliige.
Nüüd kolimisega olen aga mõtlema hakanud, kas kassi majja kolimine on ikka hea mõte. Majas veel rohkem kinniseid uksi, mille taga sisselaskmist nõuda. Õue lasta ei saa. Ämm on avaldanud soovi, et võtaks kohe kassi endale, kui ainult ütleme. Aga endal on kahetised tunded. Ta oleks ikka meie perekonna lemmik aga samas, kuidas me anname ta ära mujale elama. Mida teeksite.