Teema: Kass – miinused ja plussid?

Sa ilmselgelt väga tõsiselt vihkad kasse. Teraapiaks soovitaks võtta vahelduseks üks kass.

Minu kahe kassi ajaloos pole ühtegi neist dramaatilistest probleemidest, mida välja tõid. Jah, pissikasti liiva tuleb muidugi osta. Aga pole kumbki kass midagi katki kraapinud, täis kusenud ega muud jama teinud. Iga kell võtan uue kassi, kui vaja.

Eluaegse koerapidajana võin kinnitada, et ka koeraga kaasneb terve ports probleeme ja enamasti selliseid mida ei oska kartagi. Mul on iga koer mingi uue teema tekitanud, ühtlasi korrates ka eelmiste mitmeid vanu koerusi kaunistades neid uute nüanssidega. Ja mul on neid koeri ikka olnud, tavaliselt 2-3 tk korraga, nii et usu, ma tean millest räägin.

1. Kuseb elamise täis. Jah, ei ole kindel reegel, aga on ikkagi väga paljudel kassipidajatel teemaks, et kass kuseb kohati mujale. Olgu see siis tingitud tervisehädast v kassi moodusest oma pahameelest märku anda (sage), siis kassikuse haisust aitab vabaneda esemest vabanemine, mõningal juhul on abi ainult remondist. Ehk siis kassi pidamine võib minna vägagi kulukaks.

* Meie peres on  olnud 13 kassi ja ainult üks on ühe korra mu sekretärikapi koos kõigi dokumentidega täis lasknud. Puhastamine oli aeganõudev ja ega päriselt polnud võimalikki.

2. Vaja osta liiva koguaeg. Mis on iseenesest tüütu.
* Ostmine on kulukas, aga mitte eriti tüütu.

3. Tekitada majapidamisse liivakast, mis ei ole tegelikult sugugi hügieeniline. Vaja puhastada liivakasti koguaeg
* Puhastamine on tõesti pidev kohustus. Midagi eriti ebahügieenilist selles pole.

4. Kass kannab liiva (sh kusest) mööda elamist laiali.
* Jah, natuke ikka kannab.

5. Kräunub. Jah, esineb kasse, kes ei ole häälekad.
* Väga tore, kui sul on rääkiv ja suhtelv kass! Muidugi veel toredam, kui ta iga su puudutuse peale ka nurrub.

6. Kraabib mööblit ja vaipu. Räägitakse, et kui on kraapimispuu, siis seda ei tee. Kuid paraku tegelikult ikka kraabivad. Lisaks närivad telefonilaadijaid ja kõrvaklappide juhtmeid puruks,
* Tõesti, paljud kraabivad suvalisi kohti. Ja ikka isuga!

7.  Ajab karva. Nagu iga loom, aga kassid kuidagi eriti palju.
* Jah, kui pidevalt ei kammi, siis pikakarvaliste karvadega oled alati kaetud. Ja kui kammid, siis pead ikka ka vaatama, kas istud oma pidulike riietega diivanile või mitte 🙂

8. Aktiveerub öösel. Äärmiselt ebameeldiv, kui haakub järgmise punktiga.
* Ainult 2 on öösel aktiveerunud. Ülejäänud on maganud nagu notid.

9. Ei kannata kinniseid uksi ning nende kohtamisel väljendab kräunumise ja hullunud tormamisega oma pahameelt (halvimal juhul tuleb siin mängu kusemine)
* Kusemist pole küll juhtunud.

10. Iseloomult tujukas, isepäine, kättemaksuhimuline
* Kättemaksuhimulist pole meile sattunud, aga igasuguste tujudega on nad küll. Loomulikult isepäised – nad on ju kassid!

11. Kipub toas kinni istudes peast hulluks minema.
* Võib, aga ei pruugi sugugi.

Minu jaoks ei ole kõik su kirja pandud asjad sugugi miinused. Kassid on kassid, elavad olevused ja kunagi ei saa kindel olla, millise iseloomuga isendi saad.
Ehk tasuks tõukassi peale mõelda?

Kass, juba 11 aastat. On kuigivõrd kraapimishimuline. Mingeid tervisemuresid pole olnud, pissinud kuhugi mujale pole kunagi. Oma hädad teeb liivakasti või õue (oma maja). Kui hommikuti väga kaua magada annab häälekalt märku, et on aeg välja minna. Magab põhiliselt lapsega voodis. Lühikarvaline ja eriti karvu ei märka elamises. Korra on igavusest tapeedi katki kraapinud, kui jäi üksi kaheks päevaks koju. Pigem soovitaksin võtta täiskasvanud kassi, sest noorusaeg võib olla tormiline.

Kahju su lapsest!

Aga jah, ei soovitaks sul samuti looma perre võtta, juba eos tundud loomavihkaja (ükskõik, kui ilusasti sa selle teksti seada üritasid)..

#3619694:

Aga jah, ei soovitaks sul samuti looma perre võtta, juba eos tundud loomavihkaja (ükskõik, kui ilusasti sa selle teksti seada üritasid)..

Siin vist pole tegu mitte ainult kassi- vaid ka laste, mehe jne kõige sotsiaalse vihkajaga.
Seda on igast tema reast juba tunda – laps on üleliigne, mees on üleliigne ja kõik on nad siia ellu tulnud vaid selleks, et tema mõnusat elu SEGADA.
Ja nüüd tahab üks neist “lollidest” veel omale kassi ka?

Selge see, et sellisel inimesel tekib selle kassimõtte peale deprekas ja suitsiidisoov.
Igaüks ei ole ju seda minu pere ja muud loomad tüüpi.

#3619731:

Siin vist pole tegu mitte ainult kassi- vaid ka laste, mehe jne kõige sotsiaalse vihkajaga. Seda on igast tema reast juba tunda – laps on üleliigne, mees on üleliigne ja kõik on nad siia ellu tulnud vaid selleks, et tema mõnusat elu SEGADA. Ja nüüd tahab üks neist “lollidest” veel omale kassi ka?

Väga ebameeldiv kommentaar, sildistamise musternäide.

Teemaalgatajat tunnustan, sest mitte kõigil pole julgust enne kodulooma võtmist võimalikud negatiivsed tulevikustsenaariumid läbi mõelda. Pigem võetakse “nunnu loomake, sest laps tahtis” ja seejärel ollakse ebameeldivalt üllatunud, et tegu pole programmeeritava robotiga, kes käitumine jääb ainult aktsepteeritud piiridesse.

Kass, kui see võtta lapsele, jääb lapse ellu pea paarikümneks aastaks. Suur vastutus, hiiglaslik kogemus, ilmselt ka sõber, kes ei reeda.

#3619744:

Väga ebameeldiv kommentaar, sildistamise musternäide.

Veel ebameeldivam kommentaar, lumehelbekluse musternäide.
Tõde on nende jaoks raske ja paha, seda nad ei taha kuulda, see on “ebameeldiv”
Pigem on vaja elada mingis lollakas õnnemullis. Ja kõiki, kes sealt “välja räägivad”, on vaja tembeldada sildistajateks.

Ainult lapse soovi peale ei maksa kindlasti kassi võtta. Meil lunis laps 2 aastat jutti endale päris oma lemmiklooma. Ei saanud ta soovist täiesti aru, kuna meil on majas kogu aeg lemmikloomad olnud – et miks siis olemasolevad temale ei kõlba? Aga jah, laps tahtis nimelt Oma Isiklikku Lemmiklooma. Seadsin siis tingimused, et kui teeb need ja need tööd ära, kui toob kevadel koju neljade-viitega tunnistuse jne… Laps pingutas metsikult, hakkas isegi õppima – ja täitis tingimused ning saigi oma kaks aastat meeletult igatsetud lemmiku.

Ning siis… paari päevaga oli igasugune huvi kadunud! Tegemist meriseaga. Ta elab meil, lastetoas, aga laps ei vaata nädalate viisi kordagi tema puuri poolegi. Ei mingit mängimist, mitte iialgi, ei mingit puuri avamist, ei mingit isegi puuri juures peatumist ja vaatamist. Alguses ikka suunasin last, et näe pisikesel on igav, mine võta ta sülle, tee talle pai! Millalgi sai sõbralikust suunamisest sundimine, ja viimaks loobusin. Kahju on, sest see notsu on tegelikult täitsa armas ja tore elukas. Mina ja mu abikaasa oleme ainsad, kes võtavad ta iga päev puurist välja ning siis ta peesitab mu mehe rinna peal ja kudiseb mõnusasti. Nii et fakt on, et lapse meel on väga muutlik, ja looma tasub võtta ainult siis, kui see loom vanematele meeldib. Küsimus pole mitte ainult looma eest hoolitsemises ja arstiarvete tasumises, vaid selles, et laps võib keelduda temaga isegi mängimast, paraku.

Lugesin kogu teemaalgatuse oma kassile ette. Väänleb naerukrampides. Pean vist poodi seda pihustatavat kassirahustit ostma minema, muidu tõmbab varsti mõne krõbina kurku.

Ma arvan, et sa ei peaks looma võtma, mis sa sellest võtad, kui sa tegelikult ei tahaks.
Mina tahtsin koera, mul ei olnud kordagi sellist listi, nagu sul siin ees. Muidugi peab väga läbi mõtlema enne, kui võtad, aga see siin on pisut julm.
Ju kui siin üks eelnevalt kirjutas, et ta teab kindlalt, et tuleb lisa probleeme ja teevad pahandust jne. Ma loodan, et selle inimese jutt kedagi ära ei ehmatanud. Tal on lihtsalt mitu koera korraga, eks nad teevadki koos rumalusi. Muidugi oleneb ka tõust. Mul on Labrador, mitte üldse ei tee pahandust. Ma tean täna ette, mis ta homme teeb.

Ära võta kassipoega – iialgi ei tea, kes temast kasvab, rahulik sülekass või kardinaid pidi turniv metslane. Kassitoad on loomi täis, käi või mitu tükki läbi – ja küsi kassi, kes on loomult rahulik, kasutab laitmatult liivakasti, ei ole eriti häälekas jmt.  Ei tea, kui suur on laps ja mis kohustusi ta enda peale saab võtta, aga kui kassi kasti näiteks hommikul ja õhtul puhastada ning kasutada puidugraanuleid, siis jääb vaid kasti ümbrusest kord-paar päevas sinna pudenenud graanulid kokku pühkida või varstolmuimejaga korraks kasti ümbrus üle käia – ei ole haisu, ei ole põrandatäit pudi. Kõik need toimingud võtavad aega minut-kaks, nii et ei ole just eriti töömahukas. Kui kassi õhtuti kammida (teleka ees väga lõõgastav tegevus), siis ajab ta ka karva minimaalselt. Kui selliste asjadega suurt tüli pole, siis igasuguseid muid miinuseid varsti ei märkagi – kass oma nurrumootori ja lähedusevajadusega korvab kõik.

Aga jah, seda juhul, kui ikka tahad looma oma elamisse, sinu puhul ei ole selles väga kindel. Seda kindlasti pole vaja, et mõnest kassist saab jälle see, kes saadetakse lootusrikkalt päris oma koju – ja jõuab mõne aja pärast varjupaika tagasi.

Inimene kas armastab kasse või mitte, teemaalgataja ei armasta. Seega ära võta kassi.

Soovitaksin ka just varjupaigast kass võtta kuna täiskasvanud kass on rahulikum ja hoolikam. Kindlasti need töötajad oskavad soovitada, kes korralikult potil käib ja kellel käitumishäired.

Kassipoeg võib küll armas olla aga mida kõike ta sul kodus korraldab, on paras õudus!