Teema: Kassi kasvatajad

Kuna räägid kassist üldiselt, siis eeldan, et sa ei pea silmas tõukassi. Nende puhul on iseloom samuti tõuomadus ja saad tõugu valides selles osas mingigi garantii. Aga kui räägime tõuta kassidest, siis tõesti, iga isend on erinev ja soost ei sõltu siin eriti midagi. Ja ära usu neid inimesi, kes räägivad, et värvist midagi sõltub. Kõik punased kassid ei ole riiakad, triibikud ei ole süleloomad ja “siiamid” ei ole iseteadvad jutustajad. Kassi värv on ainult ja ainult see, mis sa näed – lihtsalt värv.

Nagu ka eelnev kommenteerija soovitas, võta kass mõne kasside päästmisega tegeleva MTÜ hoiukodust. Hoiukodudel on reegline hea pilt kassi iseloomust – nende eesmärk on leida parim kassi ja omaniku klapp, seega keegi ei hakka sulle ara kassi kohta rääkima, et ta on väga sotsiaalne ja süleloom, sest siis riskiks nad sellega, et see loom läheb jälle järgmisele ringile kui mittesobiv. Keegi, kes on omal koduse kassi hooleta jätnud ja see on pojad toonud, ei ole nii vastutustundlik. Nende kodupaljundajate eesmärk on kassipoegadest lihtsalt lahti saada. Lisaks on MTÜ-dest võetud kassidel reeglina kõik vajalikud protseduurid juba tehtud – kiip olemas, vaktsiinid tehtud, ussirohud antud ja paljudel juhtudel on ka kass steriliseeritud/kastreeritud. Sa muidugi maksad selle kassi eest loovutustasu, aga see hind mis sult küsitakse, on kokkuvõttes väiksem kui see, mida sa arstile maksaksid nende protseduuride eest.

Soovin palju edu oma pereliikme valimisel. Ja kui kahtled, siis vaata veel ringi ja uuri asja. Kassid on pikaealised loomad, seega sa teed otsuse, mis mõjutab sind heal juhul järgmised 15-20 aastat. See, kas mõju on positiivne või negatiivne, sõltub sinu tarkusest valida 🙂

Ei oska öelda.
Esimene oli emane (kodukassi kahest väljavisatud pojast üks meile, teine tuttavale) Alguses ja koheselt lähedasematega väga sotsiaalne, mänguhimuline (sellega seoses ka rohkem “pahandusi”). Melurikkama ürituse ajal pigem pelglik. Tema vend (isane) ei lubanud vist küll peale perenaise ühelgi teisel inimsel endale pai teha ja mänguhoos ma ka seda isast kassi oma külastuskordadel ei näinud. Minu emane “muutus” aga peale meile lapse sündi totaalselt lapse kaitsjaks (lapsele ei teinud kunagi haiget, ühtegi kriipusjäljekestki ei olnud selle kassi ajal lapse nahal) ehk enam ei lubanud kedagi lapsega ühte tuppa peale minu ja mehe (k.a minu vanemaid, kes said enne kassiga väga hästi läbi). Susises, vehkis käpaga, võis näksata jne.
Hetkel isane kass. Ta keldrikassi poeg, seetõttu ilmselt ka alguses võõrastavam ja tal on ka metsikumaid jooni (kui ei meeldi,siis paneb käpaga, vahel näksab, nii pai saamiseks, kui märguandeks, et praegu ei taha tähelepanu). Pigem vedeleja kass, mängib vähem (kui eelmine kass). Lähedus, sotsiaalsus (meiega) tulnud ajaga ja vahel isegi liiga intensiivselt (õhtuti,öösiti on alati kellegi läheduses, tahab pikalt paisid). Võõramaid endiselt üldjuhul ei tunnista (kaob kohe oma peidukohtadesse), kuigi 12 a jooksul on paar inimest olnud, kelle puhul on ta ise lausa esimese külaskäigu ajal välja tulnud ja tunnustavalt nende kõrvale külili visanud (siis lubanud ka pai teha).
Isase poolt kalduks (tulevikus) oma kahe kassi võrdluses ehk ainult seetõttu, et emasel oli vaatamata steriliseerimisele ikkagi talvest kevadeni pikalt ja hulle kräunumisi jms, aga isane on peale kastreerimist vana rahu ise. Iseloomud, sotsiaalsus ja mänguhimulisus sõltub ikka palju konkreetsest kassist.