Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kassid või koerad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Kassid või koerad

Postitas:
Kägu

Kas olete (rohkem) kassi- või koerainimene? Kui kirjutada ei viitsi, siis:

+ tähistab kassi
– koera

Please wait...
Postitas:
kitah

Vanasti oleks ma öelnud, et pigem koerainimene, aga viimased 30 aastat kindlalt kassiinimene. Aga ka muud loomad lähevad väga peale, seega ma väga suurt ja ranget vahet siin ei teeks. Ma ei saa öelda, et mulle koerad nüüd ei meeldi, väga meeldivad ja mitu eri tõugu ja suva krantsid ka. Aga nende pidamine on tülikas ja endale enam ei võtaks. Puht praktilisest seisukohast, mitte emotsioonidel põhinevalt, nagu enamikel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kassi. Koerad ei meeldi, sest ei meeldi sõltumine. Koer on liiga sõltuv inimesest ja see teeb temast tüütuse. Ei saa päevotsa üksi koju jätta, laseb kõik täis, haugub ja ulub. Lärmi ei taluks ehk haukumist. Kassil täitsa kama, sööb, s.tub ja magab vahepeal. Iga ilmaga õues pissitamas ka ei viitsiks käia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil 2 kassi, 1 koer ja kohe tulemas teine koer.
Kindlalt olen koerainimene, kohe kindlasti!!
Kassid mul sellised sattunud, et ei viitsi mulle isegi otsa vaadata, mingist süles nurrumisest ei tasu unistadagi.
Koer see eest annaks oma saba mulle ära, kui mul vaja oleks. Lihtsalt nii truu kaaslane on!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olemuselt olen laisk, seega kassiinimene, kassiga on muretu elu. Aga jumaldan oma koera, ta on mu rõõm, mu nunnu, mu päike. Püüa sa siis nüüd aru saada, kumb ma olen.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kass.

Minu jaoks on kass täielik antidepressant. Ja koer pigem tekitab stressi ning pinget.

Mul ei ole koerte vastu iseenesest midagi, aga endale ma koera rohkem võtta ei taha, see tuleks kõne alla vaid siis, kui peres keegi teine koera eest hoolitseks. Ma ei taha koeraga käia iga ilmaga väljas, ise haigena, kiiruga enne tööd vms. Ma ei taha kogu oma elu koera põie järgi planeerida. Lisaks on lärmakas, ega ükski koer ei ole päris vait, lisaks on räpakas, kui saab siis läheb püherdab sitahunnikus või linnuraipe otsas, pese teda kogu aeg jne. Mulle ka ei sobi see pidev koera kamandamine, et ta tunneks, et mina olen peremees. Muidugi ma seda kõike tegin, 10 aastat, siis kui mul oli koer. Aga tunnistan ausalt, et rõõmu kõrval oli koeraga ikka väga palju vaeva ja väga palju selliseid hetki, et ei jaksa enam. Ei jaksa minna läbi tuisu, ise palavikus, õhtusele pissitamisele. Ei taha minna jõuluperioodil jalutama, kui iga het võib olla ilutulestiku pauk ja koer hakkab kartma ja liduma ja võib mu pikali tõmmata. Pidev stress, stress, stress.

Nii et kass. Mõnus. Magab, nurrub, laseb hädad ühte kohta, söök võib tal ka kogu aeg ees olla, ei pea andma kindlal ajal. peseb ennast ise. Ja vähemalt minu kassid onkõik suured suhtlejad ja nunnutajad. Tulevad ukse peale vastu kui koju tulen, hommikul kui ärkan, tulevad tervitama (mul on olnud mitu kassi, korraga ikka üks). Probleemiks on vaid see, et nad ei saaks toataimi katkuma minna ja mõnikord kipuvad oksendama, aga koera kõrval on see kõik tühitähi. Ma olen kassidega koos elades palju rahulikum, leebem, meeldivam inimene. Kusjuures palju rahulikum ja meeldivam kui sellel perioodil, kui mul kassi ei ole. Nii et minu jaoks on kass antidepressant ja pingete maandaja. Koerad võivad ka väga mõnusad ja toredad olla, aga ainult siis, kui see loom ei ole ainult minu kukil hooldada. Kassiga saan rahulikult üksi hakkama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kassiinimene, raudselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

!?

Please wait...
Postitas:
Vana-Ann

Ma jälle 100% koerainimene. Minus tekitavad kassid reeglina stressi ja meelepaha. Praegune vahib mulle kogu aeg ühtemoodi kalanäoga otsa, kunagi ei saa aru, mis ta mõtleb või tunneb, enne kui küüned kätte lööb. Magab päevad otsa aknalaual ja öösiti madistab mööda maja. Hüppab põnts ja põnts söögilaua ja köögikappide pealt maha, kuhu tal päeval kunagi asja ei ole, ja kraabib uksi. Muidu käib väljas häda tegemas, aga kui vihma sajab, siis laseb toa nurka – välja ei lähe; kui visata, siis häda ei tee. Ronib perioodiliselt mulle kõhu peale magama, mis tähendab, et näen unes paremal juhul, kuidas ma paaniliselt wc-d taga otsin, halvemal juhul, kuidas mind kinni hoitakse ja ma liigutada ei saa. Kui siis higisena ärkan, avastan, et parasiit on jälle ennast minu külge imenud. Igasugune keelamine ja rääkimine mõjub talle ainult kolm minutit, siis teeb jälle. Ja kuna ta saab juba 15-aastaseks, siis on vähe lootust, et ta enam muutub. Igatahes olen kindlale veendumusele jõudnud, et ei taha eales enam kasse oma koju. Koerad võivad tulla nii kaua, kui mu jalg vähegi tatsub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle meeldivad nii kassid kui koerad. Aga ise endale ei võtaks kumbagi sest ei soovi võtta aastateks niivõrd suurt vastutust teise elusolendi eest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ronib perioodiliselt mulle kõhu peale magama, mis tähendab, et näen unes paremal juhul, kuidas ma paaniliselt wc-d taga otsin, halvemal juhul, kuidas mind kinni hoitakse ja ma liigutada ei saa.

Linnalegendid räägivad, et kui loomad inimesele pidevalt ühe koha peale tulla tahavad, siis on selles kohas mingi haigus arenemas…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ronib perioodiliselt mulle kõhu peale magama, mis tähendab, et näen unes paremal juhul, kuidas ma paaniliselt wc-d taga otsin, halvemal juhul, kuidas mind kinni hoitakse ja ma liigutada ei saa.

Linnalegendid räägivad, et kui loomad inimesele pidevalt ühe koha peale tulla tahavad, siis on selles kohas mingi haigus arenemas…

Ja teadlased räägivad, et kass läheb selle koha peale, kus on soojem. Kuna haige- põletikuline koht ongi soojem, siis võibki juhtuda, et kass tuleb haige koha peale, aga see ei tähenda, et alati on see koht haige, kuhu kass ronib. Ise olen rohkem koerainimene, kassidel on ka häid omadusi, aga nad on liiga isepäised ja nende pissihais on rõve.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– koera

Panin sulle “-” kuna koera.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei saa päevotsa üksi koju jätta, laseb kõik täis, haugub ja ulub

Kõik kohad täis laseb ikka kass. Siin perekooliski on mitu teemat kasside kusemisest kodus. Koer ei tee midagi sellist iialgi.

Koerainimene, kuna ei meeldi kasside kättemaksuhimuline loomus. Kassil on tegelikult peremehest suva ka, tal peaasi, et keegi toidaks. Koer on hingest truu ja sõber oma perele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti kass.

Please wait...
Postitas:
Kägu

200% kassiinimene ja just selle kasside iseseisvuse tõttu. Truu sõber on ilmselt teoorias tore küll, aga minu ajaks hulluks, kui peaksin pidevalt kellegagi tegelema-jalutama-mängima-olemas olema. Nii nagu 24/7 tähelepanu nõudev inimpartner ajaks hulluks, nii ka koer. Lisaks on koerad lärmakad, kass teeb vaikselt omi asju ja ei käi närvidele. Tuppa pole mul elus ükski lasnud, intelligentsed iseseisvad loomad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen loomainimene, igal loomal on oma võlu. Kass on kass, kuigi meie kass jookseb uksele vastu, toob visatud asju tagasi jne. Samas valib ise – kas pakkuda seltsi või põõnata kamina otsas.
Koeraga on teine asi, tema tahab rohkem suhtlemist, tegelemist, kuulab sind, kui temaga räägid jne.
Rotid – vahvad tegelased (siin tuleb nyah-nyah meelde).

Please wait...
Postitas:
Kägu

200% kassiinimene ja just selle kasside iseseisvuse tõttu. Truu sõber on ilmselt teoorias tore küll, aga minu ajaks hulluks, kui peaksin pidevalt kellegagi tegelema-jalutama-mängima-olemas olema. Nii nagu 24/7 tähelepanu nõudev inimpartner ajaks hulluks, nii ka koer. Lisaks on koerad lärmakad, kass teeb vaikselt omi asju ja ei käi närvidele. Tuppa pole mul elus ükski lasnud, intelligentsed iseseisvad loomad.

Koeri üldistad, aga kassi puhul räägid ainult oma kogemusest. Fakt on siiski see, et kassid kusevad kordades rohkem oma kodusid täis kui koerad. Samuti ei ole kõik koerad lärmakad ja neile piisab täielikult paarist tunnist tegelemisest päevas. Kodus on rahulikult ja absoluutselt mittetüütavalt elavad oma pere keskel. Lisaks kuulavad koerad hästi sõna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kindlasti kassid. Koerte vastu pole mul midagi kui nad on kellegi teise omad. See pidev lähedusevajadus on minu jaoks liiga ahistav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mind see koerte lähedusevajadus nii väga ei ahistagi. Sageli tahab lihtsalt kõrval rahulikult lebada. Ka kassid tulevad intensiivsemalt vastu nühkima pärast pikka üksioldud päeva. Mul oli kunagi üks kassipoeg, kes eelmises peres oli harjunud õlal istuma ning kaela ja näo vastu end hoidma. Ka mulle tuli hiljem vägagi pealetükkivalt just näo ja kaela vastu nühkima. Loomad on ikkagi sotsiaalsed olendid aga väsitavad hulga vähem kui inimestega suhtlemine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

küsiti, kas olete kassi-või koerainimene. pole vaja vastaspoolt kohe halvustama hakata.
ise olen täielik koerainimene, aga ilmselt on kassid ka toredad.
igasugune meeldivus või mittemeeldivus tekib ikka üksikisendi, mitte liigi põhjal.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle VÄGA meeldivad koerad, aga ise olen liiga laisk koerapidamiseks. Kass on väga super laisa inimese lemmikloom.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte kummagi inimene. Ma ei saa üldse aru lemmikloomade pidamise vajadusest. Ma ei taha oma koju mingeid loomi. St mul pole otseselt midagi nende vastu, aga ma ei tunne vajadust selle järele, ma ei taha, et mu asjade küljes loomakarvad oleksid, et mulle mingid loomad otsa roniksid jmt. Aga see on minu probleem. Ma saan aru, et teistele meeldivad ja olgu nii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pigem kassiinimene. Aga kuna me elame tiheasustusega alal ja tahame vähemalt suvel terrassiust lahti hoida, siis kassi pidamine ei sobi hästi, seega on meil koer.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mõlemad meeldivad väga ja üldse loomad aga ma olen samuti liiga laisk koera jaoks,
ma ei viitsi iga ilmaga jalutamas käia, seega mul on kass, keda ma väga armastan

Please wait...
Postitas:
pritnispeeers

Vist koerainimene ikkagi.
Kõige parema meelega oleksin hoopis seainimene. Mulle siga nii meeldib. Elaksin kuskil rohkem “maal” ja omaette, küllap siis peaksin ka. Iga kord mõtlen kujuteldavale seale, kui viskan kartulikoori komposti või muid puhtaid toidujäätmeid ja purusid. Kuna põlvnen mitmest kandist põlisest talunike perest, siis minu jaoks poleks midagi hullu oma lemmikule enne jõule lõpp peale teha. Sööksin teda tänutundega. Ja võtaksin kevadel jälle rõõmsalt uue põrsa.
Kui lapsed olid väiksed, siis käisime ühes turismitalus, seal oli megasiga ja no see ikka avaldas kõvasti muljet mulle. Oli vägagi sotsiaalne, isegi rääkis omal moel perenaisega, see side oli neil…oeh…nii liigutav ja silmist vett väljavõttev. Kaalus vist mitusada kilo ja oli tõeline pereliige, teda ei ähvardanud ka ärasöömine. Mina olen selles osas natuke maapealsem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kassid kindlasti. Armsad, pehmed, vaiksed, ohutud.

Koerte puhul ei meeldi haukumine, ila tilkumine ja ettearvamatus, koer võib väga ohtlik olla. Kass võib ka rünnata, aga kassist saab inimene vajadusel jagu, suurt ründavat koera kardaks ka musklis treenitud mees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii kassid kui koerad peegeldavad peremeest.

Kellel kass nurka kuseb, see tõenäoliselt kohtleb looma valesti.

Keda koer ei kuula, samamoodi, peremees kohtleb teda valesti.

Kassid ja koerad nõuavad erinevat lähenemist ja tihti paljud loomaomanikud ei oma õrna aimugi, kuidas nende loomadega suhelda. Võetakse loom majja ja arvatakse, et ta nüüd peab kuidagi käituma vastavalt ootustele. Näiteks et ei kuse nurka. Aga kui ikka kassikaussi ei vaheta piisava sagedusega, kass on kastreerimata, perekonnas palju lärmi, lapsed kisuvad sabast vms, siis pole mingi ime, et ta nurka siristama hakkab. Seega kui keegi arvab, et KÕIK kassid ongi sellised, et kusevad nurka, siis tegelik probleem on siiski selles inimeses endas, mitte kassides kui liigis. Käitu oma loomaga normaalselt ja loom käitub sinuga ka hästi. (teine nurkakusemise põhjus võib olla see, et kass on haige).

Koerte puhul tehakse sageli see viga, et teda peetakse jube targaks sõberpereliikmeks ja koheldakse teda kui inimest. Tegelikult vajab koer sõjaväelist korda. Istu. Koht. Kõrval. jne. Talle peab olema juhiks. Kui koer sellist juhtimist piisavalt ei taju, siis läheb samamoodi lolliks. Närib asju puruks, kraabib, haugub, hüppab peale, võib halvemal juhul ka hammustama hakata, sest peab iseennast peremeheks.

Muuseas, kasside kohta ilmus hiljuti uuring, et nad on oma peremehele sama lojaalsed kui koerad. Nende suhtluskeel on lihtsalt teistsugune kui koertel. Ja ühtlasi on uuringuga selgeks tehtud, et koerad ei ole teistest loomadest märkimisväärselt targemad. St et kui võtad näiteks minisea, siis koer ei ole loomuldasa sellest seast targem. Kui sa oma miniseaga sama palju tegeled kui tegeleksid koeraga, teeks ka siga igasugu imetrikke (ja teevadki). 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meeldivad mõlemad, aga endal on ja võtaks ka edaspidi ainult kasse. Igatpidi on nendega lihtsam. Kassi saab mõneks päevaks üksigi jätta, aga koera puhul ei tuleks selline asi kõne allagi. Mulle selline sõltumine ei sobi. Kui kass peaks käest ära minema, siis on see ka leebem variant kui käest ära läinud koer.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meeldivad mõlemad ja on olemas ka. Mõlemast on palju rõõmu, aga tähelepanu vajavad nad ka palju. Nurka ei kuse keegi. Kass teeb meil rohkem lärmi kui koer ja teda on raskem treenida ka.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kassid või koerad