Esileht Ajaviite- ja muud jutud kastemärg muru

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 90 )

Teema: kastemärg muru

Postitas:
Kägu

ühes teemas arutati kohvijoomisest terrassil. tihti kiidetakse siin ka kastemärjal murul kõndimist. miks see hea on? minu jaoks on eriti ebameeldiv kui jalad saavad märjaks. mul ei taha koergi märjal murul käia.
selgitage fenomeni.

+15
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on plätad jalas.
Aga ehk seetõttu, et meil on aastas väga lühike see aeg kui üldse paljajalu õues astuda saab.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suvel on kõige mõnusamaid tundeid, mida kahjuks iga päev ei saa, väike tiir kastemärjas rohus. Mina käin ka plätudega, muidugi ilma sokkideta. Jalad saavad mõnusalt märjaks. Paljajalu ma ei käi mitte kuskil ja mitte kunagi, aga sel pole antud teemaga midagi pistmist.

Traditsioonileselt suvehommikul esimese asjana panen koerale söögi kaussi, siis plätud jalga ja öörõivastes (kui neid üldse seljas on) koeraga õue. Talle söök ette ja ise väike tiir musttsõstrapõõsani või hiljem suveõunapuuni või varem rabarberini ja veel varem salatipotini või niisama üks 4-5 minutiline tiir. Pilk puudele ja põõsastele, hetk kuulatada linnuhääli. Ja kui jalgadel hakkab hästi kergelt jahe – siis tuppa ja pesema jne.

Ma pole mingi eriline loodusesõber, aga seda mõnu ei saa küll alahinnata 🙂 Samas rahustab, samas äratab ja laseb paar minutit iseendasse vaadata ja maailma tunnetada, enne kui sellesse pea ees sukelduda.

+10
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaks kõigele on see tervisele väga kasulik, nii paljajalu käimine kui see hommikune pisut külmavõitu märg muru. Stimuleerib ja karastab.

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei armasta absoluutselt, murul meeldib paljajalu käia, aga ainult siis, kui see on täiesti kuiv. Kui on märg, panen crocsid jalga. Puugihirm võtab poole sellest mõnust ka kuiva muru puhul. Ma võin taluda rabamatka, kui jalad on täiesti vettinud, aga mul on siis jalatsid jalas ja see annab rahulolu.
Mul on kodus läbivalt põrandaküte, nii et ma käin kodus aastaringselt paljajalu, ei oska õues paljajalu käimist kuidagi eriliseks pidada. See, nagu suvel märjal murul paljajalu käimine oleks kuidagi kasulikum kui aastaringselt kodus paljajalu tatsamine, on muidugi paras jura. Olenevalt õues paljajalu käimise hulgast, võib see tallaalusele nahale hoopis kahju teha. Ja lühiajalisel käimisel pole mingit kasutegurit.

+5
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 23 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Kastemärjal murul käia ei taha, mõjub kontidele, eriti nüüd vanuigi, aga vanasti töölt tulles, kui jalatallad olid kuumad ja ümmargused, siis kodu ligidale jõudes libistasin kingad jalast ja tegin maja ees muru peal mõned tiirud, et rohi mu jalgu jahutaks ja mind laeks. Miskipärast lihtsalt nende toas veega ülelaskmisel ei olnud seda efekti. Maa ise laeb ilmselt.
Aga mul on lapsepõlvest selline kogemus, et olime kord mingis mõnepäevases suvelaagris kuskil jõe ääres. Esimesel päeval sadas vihma ja pikk ning suht kare heinamaarohi oli vett täis. Ja seal me siis aina paljajalu telkide vahel lasksime (teistel päevadel muidugi ka). No ei viitsinud kingi jalga panna ja märjad kingad märjas jalas on ebameeldivad ning hakkavad kohe hõõruma ka. Pole mul elus jalakannad nii puhtad ja siidised olnud kui tookord – no nagu beebil!

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Umbes 30 aastat tagasi astusin sedasi “kastemärjal rohul” naela jalga. Kust see oma õuele tekkis, ei tea, aga sest saadik on päka all paksend ja koht, mis paneb valust hüppama, kui isegi puuoksakesele astun. Seepärast väldin paljajalu käimist. Isegi toas siledal põrandal on valus (kui pole pikemat aega seda “auku” jalariiviga töödelnud).
Aga paljajalu ei taha ka käia sellepärast, et tallad lähevad karedaks ja parkuvad. Mulle lihtsalt ei meeldi see. Tervislikkus on teine asi – nagunii alustan igat hommikut 5km metsajooksuga (talvel suusatamisega).

Fenomen Perekoolis võib olla osaliselt viis näidata mingit kummalist üleolekut. Loen tihtipeale kui küsitakse nõu mingi toidu, puhkamisviisi või laste vaba aja veetmise kohta, et “ah, läksin ja kaksasin värske porgandi ja tõmbasin üles sibula – kõik puha värske ja karske ja bla-bla…” või tehakse vägivaldseid järeldusi, et linna- ehk kortermaja lapsed istuvad ainult nutikas, aga näe, minu omad ronivad mööda puid ja maid. No selline koha kättenäitamise viis. Eks see terrassil kohvijoomine ja kastes kõndimine ole sama. Majaomanikuna on mul ausalt öeldes piinlik seda ärapanemist kuulata. Seda enam, et sügis-talviseks perioodiks need õhku täis kastelkõndijad jäävad miskipärast vait.

+12
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis paljajalu…Mina alustan hommikut sellega, et veeretan ennast kastemärjas murus edasi-tagasi. Alasti muidugi. Talvel lume sees teen sedasama. Väga mõnusa tunde saab kohe sisse enne terassil kohvi joomist.

+19
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina varahommikul kastemärjal rohul kõndida ei saa – labajalad lähevad paiste, punaseks ja kihelevad. Sama juhtub ka näiteks ujudes – või pigem vees kõndides, kui vesi veekogu põhjas on väga külm. Suure tõenäosusega on mul külma allergia. Aga muidu pehmel pinnasel käimine paljajalu on igati mõnus. Toas ka olen enamasti paljajalu (suveperioodil kindlasti).

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma treenin paljajalu käies pöiavõlvi, mis kipub lamenema ja talvel pikemal käimisel valutama. Seega käin nii palju kui vähegi võimalik paljajalu

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Ma treenin paljajalu käies pöiavõlvi, mis kipub lamenema ja talvel pikemal käimisel valutama. Seega käin nii palju kui vähegi võimalik paljajalu

Aga kas lihtsalt siledal aiamurul sellest on kasu, ma mõtlen – piisavalt kasu? Ma nagu mäletan, et soovitati just ebatasaseid pindu nagu rannaliiva ja kivikesi jne.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ühes teemas arutati kohvijoomisest terrassil. tihti kiidetakse siin ka kastemärjal murul kõndimist. miks see hea on? minu jaoks on eriti ebameeldiv kui jalad saavad märjaks. mul ei taha koergi märjal murul käia.

selgitage fenomeni.

Sulle ei meeldi ja on ebameeldiv.
Mulle jälle väga meeldib. Ma ei tea, kas see on hea või mitte, aga lihtsalt MEELDIB.
Üldse käin paljaajalu nii palju, kui vähegi võimalik. Olen urbaniseerunud maalaps 🙂
Kui maale jõuan, siis esimese asjana viskan jalanõud jalast.
Ma olen üldse imelik, kuna ma ei talu isegi sokke endal jalas, sest need ahistavad mind.
Pükstega on ka saabastes/tossudes paljad varbad 😛

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin pole ühtki tõsist maainimest 🙂
Kui väiksena maal aega veetsin, ei olnud seal eriti kedagi, kes oleks paljajalu kastemärjal või ka kuival murul kõndinud, sest talus olid kanad, pardid, lambad, lehmad.
Lehma tekitatu oli suur ja nähtav, seda andis vältida. Lamba omad kõvad ja mitte nii vastikud. Aga päris ‘mõnus’ oli mõne teelehe all varitseva suure pardihunniku otsa asuda, nii et löga varba vahelt välja lirtsus.

+9
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vastik. Jalg libiseb märja plätu sees, hea, kui püsti jääd. Suviti käin nagu kurg jalgu tõstes kasvuhoone ust avamas ja kirun seda kuradi kastemärga rohtu.

+3
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

*judiseb postitusi lugedes ja läheb paneb kummikud jalga*

+2
-7
Please wait...

Postitas:
kitah

*judiseb postitusi lugedes ja läheb paneb kummikud jalga*

Kõige õigem. Või siis kalossid, need on madalamad. Pole iialgi plätusid kandnud ja ei saa aru selle fenomenist. Vastik, kui see kummist lutakas on varba vahel, ja tald laksub ja laperdab. Ma võin kümnesendiste tapjakontste otsas normaalselt käia, aga vaat plätudega mitte, need on täiesti ohtlikud jalanõud. Kunagi aastaid tagasi, kui meil linnas asfalti pandi, jäi keegi naine plätuga märga asfalti kinni ja kangutas siis seal sõiduteel edasi-tagasi. Päris jube oli. Lisaks ei ole see mingi viisakas jalanõu ja linnas nendega käia – numaitia. Ennem siis juba kroksid, need vähemasti on natuke jäigemad ega lähe talla alla laperdama.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin pole ühtki tõsist maainimest 🙂
Kui väiksena maal aega veetsin, ei olnud seal eriti kedagi, kes oleks paljajalu kastemärjal või ka kuival murul kõndinud, sest talus olid kanad, pardid, lambad, lehmad.
Lehma tekitatu oli suur ja nähtav, seda andis vältida. Lamba omad kõvad ja mitte nii vastikud. Aga päris ‘mõnus’ oli mõne teelehe all varitseva suure pardihunniku otsa asuda, nii et löga varba vahelt välja lirtsus.

Ühel tõsisel maainimesel on tänapäeval lindude jaoks eraldi aed. 🙂

Mul on kodus läbivalt põrandaküte, nii et ma käin kodus aastaringselt paljajalu, ei oska õues paljajalu käimist kuidagi eriliseks pidada. See, nagu suvel märjal murul paljajalu käimine oleks kuidagi kasulikum kui aastaringselt kodus paljajalu tatsamine, on muidugi paras jura.

Põrandaküttel tatsamine on minu jaoks üsna jama, muruga ei anna võrreldagi. Inimesed on ikka erinevad…

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Majaomanikuna on mul ausalt öeldes piinlik seda ärapanemist kuulata.

Millest sa räägid? Mis ärapanemisest? See on samasse klassi nagu üks siin kirjutas, et värskavee poest ostmine on poosetamine ja rikkurite värk.

Kui mulle meeldib paljajalu käia, mis ärapanemisest sa räägid? Käingi seni kuni hallad maas ja lühemaks käiguks lippan siis ka veel paljajalu. Varasemalt käisin krõbedate miinuskraadidega nt vaipa raputamas, väga mõnus tunne. Ärapanemisega ei ole siin mingit pistmist.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ühes teemas arutati kohvijoomisest terrassil. tihti kiidetakse siin ka kastemärjal murul kõndimist. miks see hea on? minu jaoks on eriti ebameeldiv kui jalad saavad märjaks. mul ei taha koergi märjal murul käia.

selgitage fenomeni.

Kõikide organite punktid jooksevad jalgadesse. Lisaks on külmal ergutav omadus. Lisaks jalgade läbi maandatakse stressi. Aga kui ei ole huvi endale tervist ise mõjutada, siis ei peagi käima. Ega stressi ei peagi maandma, kulub endalegi ära 🙂 Tasuta võimalus tervist parandada, eks sa ise tead, kas sul on seda vaja pole.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Umbes 30 aastat tagasi astusin sedasi “kastemärjal rohul” naela jalga. Kust see oma õuele tekkis, ei tea, aga sest saadik on päka all paksend ja koht, mis paneb valust hüppama, kui isegi puuoksakesele astun. Seepärast väldin paljajalu käimist. Isegi toas siledal põrandal on valus (kui pole pikemat aega seda “auku” jalariiviga töödelnud).

Aga paljajalu ei taha ka käia sellepärast, et tallad lähevad karedaks ja parkuvad. Mulle lihtsalt ei meeldi see. Tervislikkus on teine asi – nagunii alustan igat hommikut 5km metsajooksuga (talvel suusatamisega).

Fenomen Perekoolis võib olla osaliselt viis näidata mingit kummalist üleolekut. Loen tihtipeale kui küsitakse nõu mingi toidu, puhkamisviisi või laste vaba aja veetmise kohta, et “ah, läksin ja kaksasin värske porgandi ja tõmbasin üles sibula – kõik puha värske ja karske ja bla-bla…” või tehakse vägivaldseid järeldusi, et linna- ehk kortermaja lapsed istuvad ainult nutikas, aga näe, minu omad ronivad mööda puid ja maid. No selline koha kättenäitamise viis. Eks see terrassil kohvijoomine ja kastes kõndimine ole sama. Majaomanikuna on mul ausalt öeldes piinlik seda ärapanemist kuulata. Seda enam, et sügis-talviseks perioodiks need õhku täis kastelkõndijad jäävad miskipärast vait.

No vaata – kõik ei ole naela otsa astunud ja seega ei ole neil talla all seda paksemat kohta, mida sa elavalt kirjeldad. Sa lihtsat ei saa käia, nagu tervete jalgadega inimesed – kas see on põhjus, miks sul teiste inimeste suhtes piinlik peaks olema, jääb sinu otsustada. Arusaamatu, miks sul peaks piinlik olema, et teistel majaomanikel ei ole talla all seda naelaauku 🙂 🙂

+11
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pole iialgi plätusid kandnud ja ei saa aru selle fenomenist. Vastik, kui see kummist lutakas on varba vahel, ja tald laksub ja laperdab.

Kõigil aiaplätudel ei ole mingit lutakat varvaste vahel, täitsa ümar kinganina õhuaukudega ja nad ka ei plagise, sest taga on kannarihm. Kui ka käega seda ei kohenda, jääb ta õige numbri korral õigesse kohta ja hoiab jalatsit paigas. Pilt on muidugi lihtsalt üks näidis.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma teises teemas kirjutasin, et kohvi ma ei joo, aga paljajalu käin koduhoovis küll. Nii kastemärjal, vihmamärjal kui kuival murul. Kevadel juba ootan suve, et saaks jalanõud nurka visata ja paljajalu hoovis käima hakata. Kodus toas käin ka paljajalu, ei ole kunagi kandnud kodus sokke ega susse.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin pole ühtki tõsist maainimest 🙂

Kui väiksena maal aega veetsin, ei olnud seal eriti kedagi, kes oleks paljajalu kastemärjal või ka kuival murul kõndinud, sest talus olid kanad, pardid, lambad, lehmad.

Lehma tekitatu oli suur ja nähtav, seda andis vältida. Lamba omad kõvad ja mitte nii vastikud. Aga päris ‘mõnus’ oli mõne teelehe all varitseva suure pardihunniku otsa asuda, nii et löga varba vahelt välja lirtsus.

no tead! ega siis maainimene ei tähendanud varem ega tähenda praegugi, et loomad elutoas olid ja paljajalu käia võimalik polnud!
meil käisid küll kõik paljajalu, sest see osa, kus loomad ja kodulinnud olid, oli aiaga eraldatud ning ükski kana/part/hani/lehm/siga/lammas/hobune ei pasandanud keset õuemuru või vanaema õunaaeda vaid ikka neile mõeldud eraldatud alal või üldse eemal koplis. ja sai silgatud ka seal koplis paljajalu ning pärast kuivanud sitt näpuga ära kougitud varbavahelt ja siis sama käega põõsast marju suhu topitud.
vanaema aga lausa nõudis, et õhtune jalapesu oleks kastemärjas rohus ning ka hommikul ajas meid lehmakarja nii, et olime paljajalu. aasta oli siis umbes 1975.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Pole iialgi plätusid kandnud ja ei saa aru selle fenomenist. Vastik, kui see kummist lutakas on varba vahel, ja tald laksub ja laperdab.

Kõigil aiaplätudel ei ole mingit lutakat varvaste vahel, täitsa ümar kinganina õhuaukudega ja nad ka ei plagise, sest taga on kannarihm. Kui ka käega seda ei kohenda, jääb ta õige numbri korral õigesse kohta ja hoiab jalatsit paigas. Pilt on muidugi lihtsalt üks näidis.

mmm… ma neid vist plätudeks ei nimetaks. Minu jaoks on klassikalised plätud ikka need või siis äärmisel juhul need
Neid sinu omi ma nimetaksin kroksideks või kudas see moodne sõna tänapäeval on. need sinu omad tunduvad mugavad olevat. kannarihmaga on osad juba sandaalid ja neid ma armastan (oleneb kujust muidugi).
tähendab, igal juhul need varbavaherihmaga ja et tald all kahekorra keerdub, nimetage neid siis kuidas tahate 🙂

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neid sinu omi ma nimetaksin kroksideks

Aga palun. Mina nimetan neid aiaplätudeks või kummiplätudeks. Pildil olevate aiaplätude mark on Crocs, aga nagu kirjutasin, see oli kõigest näidis.

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

ok, möönan, et neid on mitut sorti. ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et sedasorti jalatseid ka plätudeks nimetatakse. ära pahanda 🙂

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Umbes 30 aastat tagasi astusin sedasi “kastemärjal rohul” naela jalga. Kust see oma õuele tekkis, ei tea, aga sest saadik on päka all paksend ja koht, mis paneb valust hüppama, kui isegi puuoksakesele astun.

ma olen elu jooksul 3 või 4 korda naela jalga astunud. üks kord 2 naela korraga. olid läbi jala. tennise seest sai lausa verd välja valatud. õnneks mul mingeid paksendeid ei tekkinud ja valusaid kohti ka pole.

0
0
Please wait...

Postitas:
kitah

ma olen ka naela otsa astunud ja sugugi mitte paljajalu õuemurul, vaid laudas lakaredelilt alla hüpates ja läbi tennise. igavene jurakas suur nael oli veel ja ka kõik ilm oli verd täis. ei ole mingit paksemat kohta seal nüüd, isegi eriti valus ei olnud tookord. õhh, isegi seda praegu kirjutades läheb süda pahaks, aga samas ma isegi ei mäleta enam, kummas jalas see nael oli.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peaks keegi üldse muretsema, et talle kastemärg muru ei meeldi. Keegi ei sunni ju kastemärjal murul käima. Mina väga armastan hommikuti tiiru aias teha. Mulle meeldib asju läbi kaamerasilma vaadata ja kastemärg rohi on imehea allikas fotodeks. Liskas ei häri mind, kui jalad on märjad. Kui keha on sooja hommikumantli sees, siis jalad võivad vabalt märjad olla. Käin vaatan peenrad üle, vaatan eemale üle heinamaa, jalutan korraks vaarikapõõsastest marju napsama jne. Ei oota, kuni rohi kuivab, ei tunne vajadust.

Sama moodi nagu kastemärg rohi on nõme, siis kunagi keegi siin perekoolis teatas, et täiesti nõme on hoida kohvitassi kahe peo vahel, et pidi imelik moeröögatus olema. Vot õues kohvi juues on justnimelt väga mõnus tassi külgedel käsi soojendada. tekitab võrratult mõnusa tunde.

Seejärel leiti, et terrassil kohvi joomine on nõme. Mina paarist putukast ei heitu. On tegelikult päris üksikud õhtud, kus putukaid on terrassil istumiseks liialt palju. Vanasti põgenesin terrassile hommikul, siis kui lapsed kõik hommikul ärkasid, tahtsid tähelepanu, kaeblesid. Tulin ära jahedale terrassile. Lapsed sinna ei järgnenud, kuulasin mõnusas rahus ritsikate siristamist ja linnulaulu. Meil boonusena näeb terrassilt reeglina hommikuti ka mõnd kitse, jänest, sookurge vms. Ärkasin niimoodi sooja kohvitassi ja värske õhu saatel kõgepealt rahulikult üles ja alles siis sukeldusin taas tuppa laste muresid lahendama. Nüüd on lapsed suuremad, nüüd lihtsalt naudin neid looduse hääli ja vaikust, ei telekas ega raadio ei häiri rahu. Mõnus.

Mul on väga hea meel, et kõik inimesed seda ei naudi, sest on väga hea, kui inimesed elavad linnakorterites. Kui kõik tahaksid suure krundiga maamajas elada, polekski päris loodust järel. Igale oma.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin pole ühtki tõsist maainimest 🙂
Kui väiksena maal aega veetsin, ei olnud seal eriti kedagi, kes oleks paljajalu kastemärjal või ka kuival murul kõndinud, sest talus olid kanad, pardid, lambad, lehmad.
Lehma tekitatu oli suur ja nähtav, seda andis vältida. Lamba omad kõvad ja mitte nii vastikud. Aga päris ‘mõnus’ oli mõne teelehe all varitseva suure pardihunniku otsa asuda, nii et löga varba vahelt välja lirtsus.

Meil oli kaks aeda, ühes loomad/linnud ja teine puhas, aga paljajalu küll keegi ei käinud.

+1
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 90 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud kastemärg muru